Hugh Rossi raamatu "Jumal ja kosmos" ettekanne (1)

„Jumal ja kosmos“
Hugh Ross
Raamatu autor Hugh Ross räägib oma teoses Jumala ja kosmose vahelistest seostest. Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut – tema struktuuri, päritolu ja arengut. Kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus , mis ulatub väljapoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ning eesmärgi. Looja isiksus defineerib isiksuslikkuse. Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine teatud mõttes kogu elu tähenduse ja eesmärgi uurimist .
Et kosmoloogia tegeleb nii kaalukate ja isiklike küsimustega, on ta tekitanud omandiinstinkti ja konkurentsi. Praegu on see arvatavasti selgem kui kunagi varem. Siin võistlevad kolm gruppi: teoloogid, teadlased ja filosoofid .
Praeguseks on välja pakutud , et universum sai alguse Suurest Paugust. Kui universum sellest tekkis, siis peab Suurel Paugul olema algus. Kui tal on algus, siis peab tal olema Alustaja . Alustaja on aga kauge ja mittekommunikatiivne. Sest Jumal, kes väidetavalt ehitas rohkem kui kümnest miljardist triljonist tähest koosneva universumi, ei huvituks kindlasti sündmustest, mis leiavad aset tähtususetul tolmukübemel, mida me nimetame Maaks.
(Hugh Ross tegi oma haridustee jooksul endale selgeks, et Piibel on 10 astmes 58 korda usaldusväärsem kui termodünaamika seadused.)
1992. aastal tehti sajandi avastus, mis näitas, et Kosmilise Taustkiirguse Uurimise satelliidilt ehk COBE’ilt saadud viimased andmed näitavad, et Suure Paugu teooria vastab tõele. Selle üle vaieldi ja tehti erinevaid järeldusi. Samuti saadi tõestusi, andmeid ja pilte Hubble’i kosmosteleskoobilt ja ROSAT’i röntgenteleskoobilt.
Mõnikümmend aastat tagasi ei teadnud keegi mingit muud ainet peale tavalise. Tavaline aine on mateeria , millega inimesed harjunud on – aine, mis koosneb prootonitest, neutronitest , elektronidest jne. Selline aine on tihedas vastastikuses seoses kiirgusega. On olemas aga ka eksootiline aine, millel on tavalise ainega vastupidised omadused, need on näiteks aktsionid, kerged neutriinod jne. Need seostuvad samuti Suure Paugu teooriaga.
Astronoomid ja astrofüüsikud on seega õigel teel, leides, et Suure Paugu mudel on parim viis universumi tekke kirjeldamiseks ning ka järeldamiseks, et Jumal on kõige selle taga seisvaks jõuks ja intellektiks. Suure Paugu teooria ennustab, et kõik galaktikad on tekkinud umbes samal ajal.
Immanuel Kant väitis, et Lõpmatu Olend ei saa peegeldada milleski vähemas kui lõpmatus universumis. See, kuidas universum tekkis, pole oluline ja seega pole võimalik seda teada. Oluline on see, kuidas universum töötab.
Autor seletab ka Einsteini teooriaid. Lihtsa põhjuse ja tagajärje seaduse kohaselt peab plahvatusel (siinkohal Suurel Paugul) olema Alustaja. Einsteini „ülim mõistuslik jõud“ pole siiski Piibli Jumal. Ta oli küll veendunud, et mõistuslik ja loov Jumal on universumi loonud, aga eitas ta Jumala isiksuslikkust.
On toodud välja ka teooria, et universum on võnkuv – massiga kehad tõmbuvad üksteise poole.
Suure Paugu teooriale on ka vastuseis, et seda pole kunagi juhtunud ( Eric Lerner). Väidetakse, et pole olemas olnud mingit Suurt Pauku ega ka Loojat mitte. Füüsikaseadusi ei tunnistata ja seega ei saa füüsilises maailmas millegi olemasolus kindel olla.
Piiblis väidetakse ühemõtteliselt, et aeg on lõplik, et ajal on algus, et Jumal lõi aja. Küsimus on tihti selles, et kui Jumal meid lõi, kes siis Jumala lõi. Väidetavalt varisevad kõik teooriad Jumala olemasolu kohta kokku, kui esitada kolm tõsist küsimust: kust Jumal tuli, kus Jumal enne universumi olemasolu oli ja kus Jumal loomist õppis? Sellele võiks vastata aga loomulike iseeneslike korrastumisprotsessidega.
Organismide loomise kohta rääkides saab öelda, et organismid on nii keerukad , et mitte ükski bioloog ei või väita, et ta neid täielikult mõistab. Seega pole ka bioloogidel võimalik Looja töö kvaliteedi üle otsustada. Samas ei või seda võtta nii, et kogu organismide areng on rangelt jumalik . Selles osalevad suuresti ikka ka looduslikud protsessid.
Elu ei saanud universumis tekkida varem kui Maa peal. Ka ei võinud ta tekkida palju hiljem.
On olemas mitte-teistlikke argumente universumi loomise kohta. Esiteks, meid poleks olemas ning meil ei oleks võimalik universumit vaadelda, kui ei oleks sündinud midagi ebatõenäolist. Teisisõnu, meid poleks olemas ning me ei oleks võimelised universumi omadusi kirjeldama, kui juhus poleks neid äärmiselt ebatõenäolisi omadusi tekitanud. Teiseks, eesmärgipärasuse kohta käivad argumendid jäävad teaduse ainevallast välja ning seetõttu tuleb neid ignoreerida. Kolmandaks, et meie areng jätkuks, saame me Loojaks-Planeerijaks.
On olemas ka tõendeid selle kohta, et eluks vajalik galaktika – päikeseplaneedi – kuu süsteem on loodud plaanipäraselt. Näiteks: kui galaktika vanus oleks liiga noor, siis planeet pöörleks liiga kiiresti; kui liiga vana, siis pöörleks liiga aeglaselt. Või kui ematähe vanus on vanem, siis tähe heledus muutuks liiga kiiresti; kui noorem, siis tähe heledus muutuks aeglasemalt.
Praeguseks on igal juhul selge, et elu Maal peab olema tekkinud kiiresti. Piiblis on otseselt väidetud, et Jumal on meile kõigile väga lähedal ja et Ta on igaüks meist. Kuid samas on otsesõnu öeldud, et Jumal on nähtamatu.