ARTUR KAPP Koostas: ELULUGU Sündinud 28.veebruar 1878 aastal SuureJaanis Surnud 14.jaanuar 1952 aastal SuureJaanis Oli eest helilooja, dirigent ja pedagoog. Oli oma suguvõsa võimsaim esindaja Oli 20sajandi esmesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala. Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ta Eesti Kästitööliste Abi...
Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste
muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas A
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed
Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Väga töised olid Eugen Kapile Teise maailmsõja aastad. Jaroslavli koondatud eesti kunstikollektiivid vajasid repertuaari, nii patriootilisi laule kui ka ulatuslikumaid teoseid. Seal valmisid Eugen Kapil muu
Artur Kapp Ragne Joosep Fakte 28. veebruar 1878 SuureJaani Helilooja, dirigent, pedagoog Eesti sümfionismi rajaja Elukäik Sündinud koolmeistri ühiskonnategelase peres Klaveri ja oreliõpetused isalt Peterburi konservatoorium Peterburis õpetaja ja organist Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koor Elukäik Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming Viis sümfooniat "Hioob" Kooriteosed Orelija kammermuusika "Metsateel" 1895 Isiklik Rahvuslane Lipu heiskamine oma majale 24.02.1950 Artur Kapi tänav Kohvik "Arturi juures" Heliloojate Kappide majamuuseum Artur Kapi kuulsaim romanss "Metsateel"...
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis
Riinu Pae Heino Eller ja Artur Kapp Heino Eller Heino Eller oli õpetajana nõudlik, viimistletud, karm, lihtne. Ta pidas vajalikuks iga päev muusikaga tegeleda ja selle kallal töötada. Ta on selle kohta öelnud: ,,Kirjuta iga päev vähemalt üks takt ja vaata, mis elu jooksul kokku tuleb" Õpilaste vastu oli ta heatahtlik ja sõbralik ning kui sõbra eest
Eugen ja Villem Kapp Kaisa-Mai hütt Kappide dünastia Eugen ning Villem on Kappide dünastia viimased esindajad. Eugen Kapp Eugen sündis 1908. aastal Venemaal. Õppis Astrahani muusikakoolis. 1920. aastal pöördus perekond tagasi Eestisse. Eugen õppis Tallinna konservatooriumis klaverit ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja
Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-
Tobiasele ei jätkunud pikka meelt ja kannatust esinajatega harjutamiseks. Hoolimata läbikukkunud ettekandest sai teos väga kõrge hinnangu. Eesti esitati teost esmakordselt 1989.aastal. Teos koosneb 38 numbrist – 5 solistile, 2 segakoorile, 1 lastekoorile, orelile ja orkestrile. Tobias oli tähtis sümfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvormide autor, kelle tähtsaimaks muusika osaks oli tema looming. Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp Artur Kapp elas aastatel 1878-1952 ning oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga,
· 1893. Aastal avanes Tobiasel võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja · Haapsalus püstitati 1929 ausammas ja Kullamaale 1973 mälestuskivi. kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani - 14.01.1952 Suure-Jaani) · Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. · Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu. Oli 20
Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Kapp, Artur (28.02.1878 14.01.1952) Helilooja ja pedagoog. Muusikutesuguvõsa Kappide võimsaim esindaja. Muusikalise alghariduse sai Suure-Jaanis oma isalt Joosep Kapilt Suure-Jaani muusikaelu ongi suuresti seotud olnud Kappide perekonnaga. A. Kapp lõpetas 1898. aastal Peterburi konservatooriumi L. Homiliuse oreliklassi ja 1900 N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid. Mõnda aega töötas ta Peterburis ja aastatel 1904--1920 Astrahanis sealse muusikakooli direktorina. 1920. aastal opteeris ta koos lastega Eestisse, saades aasta varem avatud Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõuks, aastast 1925 oli professor. A
Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne. Esimesed professionaalsed heliloojad: Härma, Läte, Tobias, Kapp, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul''
talupoja tahe et minna Peterburgi õppima ainukesse kooli mille eest talupoeg maksta jaksas. Saali ühes nurgas oli Heino Elleri kirjutaslaud mille ta oli andnud testamendiga muuseumile.Tema kirjutatd on ,,Kodumaine viis", sellest laulust on praeguseks tehtud ka instrumentaal teos. Selles saalis oli veel Pianino, millel on väga pikk ajalugu, tzumpe klaver ehk tahvelklaver aastast 1771, kaelkirjak klaver (Viinist aastast 1810) millel on kuus pedaali, kapp klaver, ka kuue pedaaliga, Estonia kontserdisaali klaver, mis on valmistatud kõrgtehnoloogiaga ja klavesiin tõmmitsatega millel olid põhiklahvid mustad, et mängides tuleksid rohkem esile mängija käed. Selles saalis asus ka pillide kuningas orel, mille viledesse puhutakse õhk sisse pedaalidega. Orel maksis vanasti palju vähem kui klaver, orelit sai talupoeg ka kodus ise teha. Mida paksem vile seda madalam heli ja mida peenikesem vile seda kõrgem heli
( Sinna ka maetud!) · 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis · Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks., tegutsedes ka organistina. · 1920.a. taas Eestisse- " Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis ( asut.1919) · Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Kapp, R. Päts jt · Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme o teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism 13. A.Kapp looming Looming: · 5 sümfooniat ( kuulsaim " Noortesümfoonia") · avamäng sümfooniaorkestrile " Don Carlos" · oratoorium " Hiiob" · Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks)
11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp...................................................................................................................7 1.4. Villem Kapp..............................................................................................
ning püüdis siinset muusikakultuuri tõsta kõrgele kunstilisele tasemele.Tema artikleid : Rahvalaul ja arvustus, sealpool klassikat ja moderni, kas laulupidu või muusikapidu?, Eesti muusika iseloomulik ilmend, Andante religiooso Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast, Kiriklik orelimäng, Äratusi ja karikatuure, Ooper. 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Ta oli helilooja, pedagoog ja dirigent. Eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid esindajaid 20 sajandi 1. poolel. Tal on 4 sümfooniat. Ta sündis ja suri Suure Jaanis. Esimesed tunnid klaveris ja orelis sai ta isalt. 1891 aastal läks ta Peterburi konservatooriumisse. Kõige pealt õppis ta orelit Homiliuse oreli klassis ja lõpetas 1898 ja 1900 lõpetas kompositsiooni N. Rimski Lorsakovi klassis. Tema eeskujud olid Bach,
heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erinedes suuresti oma väljenduslaadidelt. Heino Ellerit loomingus sündis klassikalis- romantilist traditsiooni ühendav rahvuslik helikeel. Teda peetakse perfektsionistiks, viimistledes oma teoseid detailselt peenekoelisteks
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. ...
Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav,Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. ARTUR KAPI LOOMING LÜHIDALT Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega.
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt
teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada "Kalevipoja" ainelisi teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia. Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani - 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Artur Kapp alustas muusika kirjutamist üliõpilasena Peterburis. Astrahanis ei jõudnud ta suure töökoormuse tõttu sellega palju tegelda. Tõus tema heliloomingus algas viimastel Astrahani aastatel ning jätkus 1920
Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915
Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Karl August Hermann (1851-1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927) Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller viiulit, Kreek trombooni). Kompositsiooni ppisid nad teise erialana. Selle plvkonna heliloojad panid aluse professionaalse muusika kiirele arengule Eestis. Kui seni oli helilooming siin piirdunud peamiselt koorilauluga, siis 19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast
Juhatas Juhan Aavik E. Võrk "HELISE ILMA" A. Läte "LAUL RÕÕMULE" Juhatas Juhan Simm V. Nerep "KUKU, SA KÄGU" Juhatas Verner Nerep M. Saar "PÕHJAVAIM" Juhatas Tuudur Vettik J. Aavik "NOORTE LAUL" Juhatas Juhan Aavik M. Saar "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST" Juhatas Tuudur Vettik A. Kapp "SIND ARMASTAME, KODUMAA" Juhatas Juhan Simm M. Lüdig "ÜHEST VAIKSEST PÜHAST HIIEST" R. Päts "PULMALAUL" Juhatas Tuudur Vettik M. Lüdig "PÕLISMETSA JÄRV" E. Aav "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte "KOSTKE LAULUD" A. Kapp "PALUMINE" R. Tobias "ÕÕTSUV MERI" E. Aav "HUMAL" E
Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti muusikakultuuri arenguloost – ‘’Eesti muusika
Liigitus Kuumsäilitusseadmed: Jookide marmiit portsjoneerimisseadmed: soojalaud ja kapp piima portsjoneerija Väljastusseadmed kuumalused taldrikutejagaja külma vee portsjoneerija mahla jahutaja infrapunalamp karastusjookide Külmsäilitusseadmed: portsjoneerija joogi-automaadid ...
kümnendat korda muusikafestival, milles pakutakse mitmekesiseid võimalusi kuulata väärismuusikat kaunites paikades. Omaette elamuseks kujuneb iga muusikaline etteaste. Täiesti omalaadseks sündmuseks on võidupüha varahommikune kontsert Soomaa looduskaitsealal Hüpassaarel. Suure-Jaanist on võrsunud mitmeid nimekaid muusikainimesi. Kõige rohkem on sellele paigale aga kuulsust toonud siit pärit heliloojad Artur, Villem ja Eugen Kapp. "Suure-Jaani muusikafestival ongi pühendatud heliloojatele Kappidele, " teatas muusikaprojekti üks eestvedajaid, Suure-Jaani Kultuurimaja direktor Maret Aaboja. "Festival avataksegi heliloojate Kappide majamuuseumis väikeses, kuid kenasti korras hoitud majas. Kui ilm ilus ja rahvast piisavalt palju koguneb, siis on avatseremoonia aga muuseumi õuel. Kappide majas saab teoks ka meie kodupaigas sündinud helilooja Mart Saare nimeline laulukonkurss, kus esinevad nii
1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel
SEKRETÄRI TÖÖRUUM Tööruum on ristkülikukujuline.Mööbli paigutus oleks järgmine: uksest sisse astudes jäävad paremale nagid ja peegel,vasakule vee ja kohvi aparaat,otse vaadates on sekretäri töölaud,mis on L-kujuline ja sahtlitega,kuna mahutab lauale rohkem töövahendeid ning tool,mis on kindlasti reguleeritav,mugavate käepidemetega,õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav.Sekretäri seljataha jääb kapp riiulitega dokumentide jaoks ja mis käib ka lukku.Sekretärist paremale jääb kapp printer-skänner-koopiamasina jaoks ning seal ka koht paberi jaoks.Samasse seina jäävad ka aknad ,mille ees valged kardinad,mis hoiavad ka liigse päikese eest.Sekretärist otse jääb mugav diivan ja laud,kuid mitte väga suur aga vastupidavast materjalist,klientidele. Otse seina ääres on ka suuremat sorti taim.Värvideks oleks lagi valge,samuti valgustid,seinad kreemikas-beežid,mööbel heledat puidu
emakeeset haridust. Eestis oli kirjaoskustase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis olid 20. saj. algul võimalik omandada ka kutseharidust või õppida lisaks Tartu ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrkkoolides. NT: Peterburi Sõjaakateemias: J. Laidoner jt . Peterburi Kunstiakateemias: Johan Köhler , Amandus Adamson jt. Peterburi Konservatooriumis: M. Härma , Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjandus Selts Laulumänguseltsud muutusid kutselisteks teatriteks , nt. "Vanemuine" , "Estonia" , "Ugala" jne. Kodune töö! Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuri tegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED.....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu...................................................................
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks.
......................................................................................................................... 8 ALEKSANDER LÄTE (1860-1948).......................................................................................... 9 KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927)..................................................................................... 9 MIHKEL LÜDIG (1880-1958).................................................................................................. 9 ARTUR KAPP (1878-1952)................................................................................................... 10 ARTUR LEMBA (1885-1963)............................................................................................... 10 EVALD AAV (1900-1939)..................................................................................................... 10 URMAS SISASK (1960)........................................................................................................ 10
Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik vorm süit, instrumentaaltsükkel
1. Kus avati esimesed 2 konservatooriumi Venemaal, kumb õppeasutus kannab tänapäevani Rimski-Korsakovi nime? Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"?
Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas). Eugen Kapp balletid ,,Kalevipoeg" ja ,,Kullaketrajad". Eestis kaks professionaalset koori: 1) RAM (asutaja G.Ots) 2) Eesti Filharmoonia kammerkoor (asutaja T.Kaljuste). Eestis kaks statsionaarse orkestriga muusikateatrit:1) Rahvusooper Estonia 2) Teater Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino
1985 pöördus tagasi arhitektuuri juurde pereettevõttes Sottsass Associati. 2000 Sottsass Associati disainis Milano Malpensa lennujaama. Kirjutusmasin Trükimasin Valentine Valentine, (1969) 1969 Kapp, 1988-89 Ettore Sottsass, Beverly kapp, 1981 Guass paberil, 1977
Aluses riiul Avatud aluses riiulitasapind (joonis 2). Aluse tagaservas on elektrikaabli kaitse. Kuue- kohalisel pliidil on kahe ja neljakohalised kroomitud keeduplaadid. Aluses ahi S4/22 ja S6/22 -pliitide aluses on Metos Chef 22 küpsetusahi (joonis 3). S4/24 ja S6/24 -pliitide aluses on leheküljel 112 esitletud Metos Chef 24 -konvektsioonahi. 4 Aluses kapp Aluses olev kapp (joonis 4) või sahtel hoiab söögitegemisel ja puhastamise ajal aluses säilitatavad nõud ning töövahendid puhtana. Sahtlist saab hästi kätte ka tagumises nurgas olevad asjad. Kapis on üks vaheriiul. [1] Ardox s -pliidid kõrguse reguleerimisega Ardox S -pliitidel on ühtne kroomitud terasest keeduplaat, kus vastavalt valikule on kaks, neli või kuus keedukohta (joonis 5). Tänu kõrguse reguleerimise võimalusele, leiab igaüks endale sobiva töökõrguse
Jüri Jaakson Eesti Rahvaerakond MUUSIKA Jakob Vestholm Eesti Rahvaerakond Juhan Aavik helilooja Heino Eller helilooja Johan Kõpp Kristlik Rahvaerakond Artur Kapp helilooja Hugo Rahamägi Kristlik Rahvaerakond Cyrillus Kreek helilooja Jaan Lattik Kristlik Rahvaerakond Mart Saar helilooja Peeter Süda helilooja Otto Strandman Eesti Tööerakond
Kuhu? Kus? Kust? MIS? KUHU? (?) KUS? (?) kool kooli koolis linn linna linnas kodu koju kodus tuba tuppa toas kino kinno kinos kott kotti kotis kapp kappi kapis aed aeda aias haigla haiglasse haiglas teater teatrisse teatris maa maale maal põld põllule põllul laud lauale laual tool toolile toolil põrand põrandale põrandal Harjutame. Pane õigesse vormi 1. Ma lähen (kool) kooli (kuhu?) 2. Ma õpin (kodu) kodus (kus?) Arst töötab (haigla) haiglas (kus?) 3. 4. Vanaema läheb (aed) 5. Me sõidame (maa) aeda (kuhu?) 6. Raamatud on (laud) maale (kuhu?) 7. Kass hüppab (tool) laual (kus?) 8. Suur pood on (linn) 9. Ema ja isa lähevad (teater) ...
Niguliste kirikus on mitmeid vaatamisväärsusi, kuid vaieldamatult kuulsaim neist on B. Notke poolt loodud ,,Surmatants". See teos iseloomustab kõige paremini seda, et kõik inimesed on surma ees võrdsed olenemata sellest, et kas nad on rüütlid, talupojad või siis preestrid. Teiste teoste seast on silmapaistvad K. Wenigi ,,Kristus ristil", millel on kujutatud risti löödud Jeesust, keda on ümbritemas kolm leinavat naist. Kindlasti on veel märkimisväärne Nigulistes olev altari kapp, mis avatakse täielikult vaid kolmel korral aastas, kolmel suuremal kirikupühal. Altaril on 3 asendit, tavaliselt on kapp poolenisti avatud ehk 2. asendis. Praeguseni pole teada kapp altari autorit, sest meitritel oli tavaks enda töödele nime mitte peale panna. Tallinna Oleviste kirik Esmakordselt on kirikut mainitud1267. Aastal ning kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli
9 991.8 260.1 406.8 kirjutuslaud sahtlitega KSH-3 1.8 1983.6 520.2 813.6 diivanilaud D-3 1.3 1432.6 375.7 587.6 nari N-3 2.3 2534.6 664.7 1039.6 tool T-4 0.05 55.1 14.45 22.6 laud L-4 0.4 440.8 115.6 180.8 köögi kapp KK-1 0.7 771.4 202.3 316.4 voodi V-4 2 2204 578 904 riidekapp RK-4 1.6 1763.2 462.4 723.2 kummut KU-4 1.5 1653 433.5 678 kirjutuslaud K-4 1.4 1542.8 404.6 632.8 raamaturiiul RR-4 2.1 2314.2 606
suurvormidele , kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus , liidertafellisuse vastane , modernne helikeel, teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism) Looming : 1) Oratoorium "Sealpool Jordanit", "Joonas" ; 2) Kantaadid "Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; 3) Avamäng "Julius Caesar"; 4) Keelpillikvartetid; 5) Koorilaulud - Eks teie tea (vaimulik) jt Artur Kapp (1878-1952) - Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas -Pärit Suure-Jaanist. ( Sinna ka maetud!) -13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis -Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks. -1920.a. taas Eestisse- "Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis (asut.1919) -Õpilased (üle 40): E. Aav, G
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE
Juhendaja: Eha Raal Rakvere 2010 Esimene osa Kuiv ainete ladu: Külmkapp: Sügav külmkapp: 1)Kapp (piimatooted) Pasta tooted Piim Külmutatud hakkliha Toiduõli Kodujuust Külmutatud marjad Karastusjoogid Hapukoor Kompottid 2. Kapp (liha ja lihatooted): Maasika moos Jahutatud liha Marineeritud kurk Kanafile 3.Kapp (värske kala) Värske kala 4.Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid Banaanid Lehtsalat
heliloojad on sealt hariduse saanud. 10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas: Elleri loomingus on tunda looduse ja rahvaviiside temaatikat, tema muusika on rahulik ja lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas iga detail läbimõeldud ja viimistletud, loomingus puudus juhuslikkus. Samas Kapp pani paberile hetkemõtted ning ei pööranud viimistlemisele suurt tähelepanu. Teoseid võrreldes on nende kahe helilooja eelistused väga erinevad-Artur Kapp keskendus enamasti suurvormidele, Heino Eller aga väikevormidele. 11 Iseloomusta P. Tsaikovski loomingut. Paljuski on Tsaikovski loomingut mõjutanud tema meeleolu ja üleelamised. Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise karakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
