Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

EESTI
PROFESSONAALNE MUUSIKA
JA
MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

  • Miina Härma (1864-1941) –
    • Esimene Eesti naishelilooja , organist, dirigent
    • Pärit Tartumaalt
    • Eratunde võttis K.A. Hermannilt
    • 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse ( orelit ).
    • 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis)
    • Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht
    • 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori „Miina Härma Lauluseltsi koor“
    • Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele
    • 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium)
    • Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded

    TEOSED:
    • „Kui sa tuled, too mul lilli“ (puhkpillipala)
    • „Meeste laul“ (isamaalaul)
    • „Ei saa mitte vaiki olla“ (lüüriline laul)
    • „Tuljak“ / laulumängust „ Murueide tütar“ (rahvalauluseade)

  • Aleksander Läte (1860-1948) –
    • Koori- ja orkestridirigent, Helilooja , Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja
    • Sündis Tartumaal
    • Õppis Cimze seminaris
    • Töötas Puhjas ja Nõos
    • Nõos oli organist ja köster
    • 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik)
    • 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed)
    • 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja „Sprenk-Läte“

    LOOMING:
    • U 150 koorilaulu
    • 15 soololaulu
    • Klaveri- ja viiulipalad

    TEOSED:
    • „Kuldrannake“
    • „Pilvedele“

  • Kultuurielu 20.saj alguses
    TALLINN
    TARTU
    Hakati välja andma ajalehte „ Teataja
    Hakati välja andma ajalehte „Eesti Postimees
    1865.a. asutati Estonia laulu- ja mänguselts
    1865.a. asutati laulu- ja mänguselts Vanemuine
    1900 Eesti esimene sümfooniaorkester
    1906 kutseline teater
    1906 kutseline teater
    1908/1909 etendusid esimesed ooperid
    1908 loodi sümfooniaorkester Vanemuise Seltsi juurde
    1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool
    1919 Tartu Kõrgem Muusikakool
    August Topman
    Aleksander Läte, Juhan Aavik
  • Rudolf Tobias ( 1813 -1918) –
    • Esimeste sümfooniliste teoste autor
    • Esimene kompositsioonidiplomiga helilooja
    • Organist, muusikakirjanik, dirigent
    • 1893 Peterburi Konservatoorium (oreli,kompositsiooni diplomiga)
    • 1912 õppejõud Berliinis
    • 1914 Saksa kodakondsus
    • 1918 suri kopsupõletikku

    LOOMING
    • Esimene Eesti sümfoonilise teose looja (avamäng „Julius Caesar “)
    • Asutas esimese keelpillikvarteti Eestis
    • Esimese klaverikontserdi looja

    TEOSED
    • „Joonase lähetamine“ ( kõige suurejoonelisem teos eesti ajaloos, eesmärgiks läbi viia reform oratooriumižanris, esinejate koosseis suur-2segakoori, 5solisti, sümfooniaorkester, orel)

  • Mihkel Lüdig (1880-1958) –
    • Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja
    • Sündis Pärnumaal
    • 1897 siirdus Moskvasse
    • 1898 Peterburi Konservatoorium
    • 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani)

    LOOMING
    • Orkestriteosed ja koorilaulud
    • Koit “ (tekst F. Kuhlbars) – traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969.a.

  • Mart Saar (1882-1963) –
    • Helilooja, pedagoog, organist, pianist
    • Rahvusliku koorimuusika rajaja
    • Sündis Viljandimaal
    • Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon )
    • Tegeles rahvaviiside korjamisega

    LOOMING
    • 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost
    • 2 peamist teemat armastus ja loodus
    • Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest
    • Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud)

    TEOSED
    • „Põhjavaim“
    • „Miks sa nutad tammekene?“
    • „Kõver kuuseke
    • „Pulmalaul“
    • „Must lind“

  • Cyrillus Kreek (1889-1962) –
    • Helilooja ja pedagoog
    • Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu
    • Karl Ustav Kreek – Kirill – Cyrillus
    • Peterburi Konservatoorium ( tromboon ja kompositsioon)
    • Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus
    • Al. 1940ndatest õppejõud Tallinna Konservatooriumis (1950 sunniti lahkuma)

    LOOMING
    • Vaimulikud rahvalauluseaded (üle 640) – kogus peamiselt Lääne-Eestist ja saartelt. Palju ka ühe ja sama rahvaviisi erinevaid seadeid
    • Vaimulikud laulud – Piiblist pärit salmitekstidele loodud
    • Reekviem segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1927)

    TEOSED
    • „Maga, maga, matsikene“
    • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“
    • „Ma tulen taevast ülevalt“
    • „Mu süda ärka üles“

  • Heino Eller (1887-1970) –
    • Sündis Tartus
    • Peterburi Konservatoorium ( viiul , kompositsioon)
    • 1920 tagasi Tartus. Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud
    • 1940 suundus Tallinnasse. Kompositsiooniõppejõud Tallinna Konservatooriumis

    LOOMING
    • Enamasti pühendus instrumentaalmuusika
    • Kõige rohkem klaverimuusikat. Lemmik oli viiul

    TEOSED

  • Koidud
    Mihkel Lüdig
    Koit“
    Heino Eller
    Koit“
    Hümnilis-heroiline koorilaul
    Sümfooniline poeem
    Sõnadega
    Sõnadeta
  • Lavamuusika
    • K.A. Hermann üritas luua ooperit. Valmis lauleldus „Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad “ (1908)
    • Esimene rahvuslik ooper E. Aava „Vikerlased“ (1928)
    • Esimene rahvuslik ballett – E.Tubina „ Kratt

  • Eduard Tubin (1905-1982) –
    • Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja – sümfonist
    • Sündis Tartumaal
    • Õppis Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis H. Elleri käe all
    • 1931 -1944 töötas Vanemuise teatris repetiitorina, hiljem dirigendina
    • 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi
    • Külastas Eestit alles 1961.a. Hiljem käis siin kaheksal korral, seoses ute ettekannetega.
    • 10 sümfooniat

  • EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20 SAJ ALGUL #1 EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20 SAJ ALGUL #2 EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20 SAJ ALGUL #3 EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20 SAJ ALGUL #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor secret135 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Eesti muusika

    vanema murdekeele kasutamine, lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega, pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg kirjakeele kasutamine, sündmuste · Viis: jälgib teksti ülesehitust areng tekstidest kiirem heliulatus väike, helikõrguste · Viis: heliulatus suureneb, palju intoneerimine ebamäärane hüppeid, helikõrguste täpne · Regilaulud 1-häälsed, burdoon intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori laulmine koori ja eeslauljaga vaheldumine ( koor liitub värsi väheneb, laulmine pilli saatel (kannel, viimastel silpidel), kahe koori

    Muusika
    thumbnail
    2
    docx

    Miina Härma 1864-1941

    Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse

    Muusika ajalugu
    thumbnail
    16
    doc

    Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil

    Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli

    Muusika
    thumbnail
    10
    pdf

    Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

    osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    24
    docx

    MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

    Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916)

    Muusika ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Muusika arvestus

    1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud ­ tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)

    Muusika
    thumbnail
    8
    docx

    Eesti muusikaajalugu

    1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18

    Muusika ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Nimetu

    3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I üldlaulupidu, ajaleht ,,Perno postimees"; Jakobson- ,,Skala"(1878), isamaalised kõned- Hurt, Eesti kirjameeste selts EkmS, Vanemuise laulu ja mänguselts, Eesti teatri sünd, Aleksandrikool 4. I Üldlaulupidu: 1869.a 18-20juuni Tartus, pärisorjuse kaotamise 50.aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine, eesotsas Jannsen. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud". Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2 soome laulu (ka F

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun