tarnija annab töötulemuse üle tarnija teavitab probleemist saabunud on projekti verstapost/vahetähtaeg o Infovajadused: tarnijapoolne hinnapakkumine kliendi-/tarnijapoolsed projekti ressursid ja tööülesanded projekti eesmärgid projekti vastuvõtukriteeriumid projekti tulemid veateated/muudatusettepanekud o Kasutuslood: projekti eesmärkide haldamine projekti tulemuste haldamine 3 projekti ressursside ja ajaplaani haldamine tööülesannete haldamine aruandlus juhtkonnale tarnijaga suhtlemine Arhitekt o Vastutab: projektiga rajatava tarkvara tehnilise sobivuse eest
Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine sedustesse. Kolmas funktsioon on järelvalve valitsuse üle. Seaduse menetlemine Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon annab eelnõule esimese hinnangu ja viimistleb muudatusettepanekud. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni eettekanded ja otsustatakse, kas jätkata menetlemist(saata 2le lugemisele). Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu lõpetatakse, või suunatakse 3le lugemisele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad seaduse poolt või vastu. Valitsuse moodustamise põhimõtteid
täidesaatvad võimu(valitsust) *Peab peaministri kandidaadi heaks nimetama *valitsus annab aru *korraldab umbusaldushääletuse *eelarve vastuvõttmine Õigusaktide menetlemine: a)Seaduse alustamise õigus on valitsusel, riigikogu fraktsioonil, rk komisjonil ja ka üksiksaadikul b) eelnõu algataja annab selle üle rk juhtimisele, kes määrab eelnõu menetelmiseks juhtivkomisjoni c)juhtkomj suur roll arutamisel, jk annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud, hääletusel võib jk seisukoht kujuneda otsustavaks d)Esimene lugemine- kuulatakse ära eelnõu algataja ja jk esindaja ettepanekud, otsustatakse kas saata teisele lugemisele e)teine l- vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi f)lõpphääletus- hääletavad parlamendiliikmed , kas seadus vastu võtta või mitte g)Arutelu katkestamine- igaüks võib uued muudatusettepanekudtäiskogule hääletamiseks anda h)kolmas l-
valitsuse tegevuses. Parlament on kõvem kui valitsus. Seaduseelnõu menetlemine: Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal. Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Selleks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Ta annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. I lugemine : kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata või saata see teisele lugemisele. I ja II lugemise vahe 3 kuud. II lugemine : toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele,arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu 3ndale lugemisele.
Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst
ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seadus. Algatatud E. Nestori, K. Kotka, K. Kõva, S. Mikseri poolt, juhtivkomisjon PÕSK. 7. Mida tähendab juhtivkomisjon? Juhtivkomisjon on komisjon, mille määrab riigikogu eelnõu menetlemiseks. Juhtivkomisjon annab eelnõule esmase hinnangu ning viimistleb muudatusettepanekud. Ka hääletusel võib muudatuskomisjoni seisukoht kujuneda otsustavaks. 8. Too 3 argumenti põhjendamaks, et Eesti on parlamentaarne vabariik (täidesaatev võim on tihedalt seotud parlamendiga) 1. Valitsus moodustub parlamendi alusel ja tal on parlamendi eest vastutus. 2. Parlamendil on õigus kontrollida valitsuse tegevust. 3. President ei moodusta valitsust mitte oma äranägemise järgi, vaid valib need liikmed
kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.) · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel 2. Esimene lugemine: · Kuulatakse ära eelnõu algatajaja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas menetlemist jätkatakse(st kas saaata teisele lugemisele) · Esimese ja teise lugemise vahel on 3 kuud (erandjuhtudel ka rohkem) Sellel ajal töödatakse seadusprojekti kallal, juhtivkomisjon peab fraktsioonide muudatusettepanekud läbi arutama ja edastama parlamendiliikmetele enmne teise lugemise algust. 3. Teine lugemine: · Vaidlused eelnõu üle, muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele · Arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. · Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha muudatusettepanekuid. 4. Kolmas lugemine:
poolt on deebet. 18 Mida näitab rentaabluse analüüs Rentaablus – kasumi suge mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid, millisel määra mõjutasid kasumi kujunemist. 19 Kuidas tuleb arvestada võimalikku tulemust kõrge inflatsiooni tingimustes (Kulukontroll) Kulukontrolli puhul peab maksumusplaanija teadma, mis toimub ja mida loodetakse. Kulukontroll on kulude tulemuslikkuse analüüs: mida toovad kaasa muudatusettepanekud või töövõtja tegevus kohustuste täitmisel? Inflatsiooniga seoses tuleb arvestada: Vaadeldavaks hetkeks tehtud kulud Täitmata lepinguosa täiendav maksumus Täiendavad kulud seoses eelseisva hinnatõusuga 20 Miks on otstarbekas kõrgem kasumimarginaal lepingu alguses Akteeritud tööde maht suurem kui tegelik. 21 Kuidas kompenseeritakse ehitusprojekti alguse käibevahendite puudus
Kusjuures saadiku enda soov mängib suurt rolli. Leedus teeb saadiku esitamise ettepaneku parlamendi esimehele fraktsioon, kuid viimane peab arvestama saadikute soove ja kompetentsi. Eestis määrab liikmed komisjonidesse fraktsioon ja kinnitab Riigikogu juhatus. Eestis ei ole fraktsiooni liikmel õigust arvestada komisjoni pääsemisel isiklike soovidega. Kuid tegelikult on see peamine. Formaalselt teeb lõppotsuse fraktsioon. Poolas võib iga komisjoni liige, kelle muudatusettepanekud on arvestamata jäetud, nõuda eriarvamuse lisamist raportisse. Leedus on eriarvamuse lisamiseks vaja vähemalt kolme saadikut. Eestis eriarvamuse lisamist ette nähtud ei ole. Ainus võimalus on selleks esitada nõue. Eestis on komisjonide istungid suletud, nende avalikuks kuulutamise otsustab enamus. Leedus ja Poolas on asi vastupidi. Poolas võib saadik, kes ise komisjoni ei kuulu, istungist osa võtta ja isegi ettepanekuid teha. Ka Leedus võivad saadikud
Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.
Seaduseelnõu algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Kirjelda erinevaid etappe. [vt ka skeemi õpikus lk. 108] Seaduseelnõu algataja (vt eelmine küsimus) annab eelnõu üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtiv komisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Iga seaduseelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel. Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas jätkata eelnõu menetlemist. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse läbi. Arutelu katkestamise korral võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele
Ülesanded ja töökorraldus *Peamine funktsioon:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. *Oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *Funktsioon-järelvalve valitsuse üle. Seaduseelnõu menetlemine *Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse mentlemiseks. *Eelnõu algataja annab õiguse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. *Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. *Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. *Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. *Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud häääletatakse täiskogul läbi.Lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse
nt. riigi viljareservi kadumise uurimine PROBLEEMKOMISJONID poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega.
selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Täiskogu arutab eelnõud.I lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustakse, kas menetlemist jätkata,st saata teise lugemisse. Seadusprojekti kallal töötavad kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon II lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogus läbi.II lugemis käigus otsustakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse III lugemisele.III lugemiselt läheb automaatselt lõpphääletusele ja seal parlamandisaadikud hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu.tavaliselt piisab lihthäälte enamusest, raskematel vaja ka Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse saadetake presidendile, tema otsustab, kas
Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile Riigikogu liikmetele. Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad Riigikogu
HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine).
· valitsusel · Riigikogu fraktsioonil · Riigikogu komisjonil · üksiksaadikul Menetlemine: · esimene lugemine a) kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindala ettekanded b) otsustatakse, kas menetlemist jätkata c) I ja II lugemise vahel max. kolm kuud d) kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon töötavad selle kallal aktiivselt · teine lugemine a) peamised vaidlused eelnõu üle b) kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi c) otsustatakse, kas eelnõu läheb lõpphääletusele, katkestatakse või tuleb III lugemine · lõpphääletus a) parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu b) piisab lihthäälteenamusest c) kaalukamate seaduste puhul riigikogu koosseisu häälteenamus · kolmas lugemine a) parandusi saavad esitada vaid fraktsioonid ja alatised komisjonid
ning selle EL Parlamendile edasi saatma. Parlamendi pädevus eelarveprojekti muudatuste osas on määratletud kulude liigiga. Vabade kulude s.o. nende kulutuste osas, mille summade suurus ei ole otseselt tagatud EÜ lepinguartiklitega (näiteks struktuurifondid) võib parlament teha muudatusi. Kohustuslike kulude osas, mis on otseselt tagatud EÜ õigusega, võib teha ainult muudatusettepanekuid. Nõukogu võib parlamendi muudatusettepanekud heaks kiita või tagasi lükata ning teha omapoolseid parandusi parlamendi poolt tehtud muudatustesse. Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse eelarveprojekt tagasi parlamenti. Parlament võib nõukogu parandused vabade kulude osas tagasi lükata või heaks kiita ning eelarve sellise kujuna vastu võtta. Kui parlament pole nõus kohustuslike kuludega, siis tuleb muudatuste tegemiseks kogu eelarve tagasi lükata
Euroopa Liidu praktikas on leniency-avalduste kaudu avastatud enamik kartelle,mistõttu on leebuspõhimõtete rakendamine õks olulisemaid vahendeid konkurentsijärelvalveks ning kartellide vastu võitlemiseks. Kuivõrd ei kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 202 ega 205 ei sisaldanud leebusprogrammidega sarnase põhjalikkusega tingimusi leebuse kohaldamiseks,töötasid justiitsministeerium koostöö riigiprokuratuuri ja konkurentsiametiga välja seaduste muudatusettepanekud ametliku leebusprogrammi jõustamiseks Eestis.Selleks algatati 2009.aasta algul karistusseadustiku,kriminaal seadustiku ja konkurentsiseadustiku muudatused,milles seaduse tasandil määrati kindlaks leebuse kohaldamise tingimused karistusseadustiku paragrahvis 400 sätestatud konkurentsialasekuritoe puhul.2010.aasta alguses võeti eelnõu seadusena vastu. 6 3. EUROOPA ÜHENDUSE LEEBUSPROGRAMM
õigus kutsuda esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi o Kaudne kontroll: juhtpoliitikud nõuavad distsipliini, avalikkusega arvestamine 8 Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid Parlamendi töökorraldus · Seaduse algatamise õigus on valitsusel, fraktsioonil, komisjonil ja üksiksaadikul o Menetlemiseks määratakse juhtivkomisjon alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub Antakse esmane hinnang eelnõule ja viimistletakse muudatusettepanekud · Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal o Lugemine Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepankud hääletatakse täiskogul läbi. Otsustatakse, kas katkestatakse, lõpphääletusele või kolmandale lugemisele o Hääletamine
tegevuses. Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Tähtsamateks etappideks on lugemised ja hääletamine. Seaduseelnõu algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Täiskogu arutab iga seaduseelnõu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpul otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või saadetakse kolmandale lugemisele.
1. Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui parlament kiidab nõukogu ühise seisukoha selle olemasoleval kujul lihthäälteenamusega heaks või kui parlament arvamust ei avalda. 2. Parlament võib ühise seisukoha absoluutse häälteenamusega tagasi lükata. 3. Parlamenti võib ühise seisukoha muudatusettepanekud vastu võtta absoluutse häälteenamusega, s.o parlamendi 732 liikmest peab poolt hääletama vähemalt 376). Parlamendi muudatusettepanekud esitatakse nõukogule, kes võib seejärel algatada teise lugemise. Komisjon esitab oma arvamuse parlamendi muudatusettepanekute kohta. Seejärel võib nõukogu kolme kuu jooksul pärast
seaduste muutmist või tühistamist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi nagu näiteks seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Seaduse algatamise õigus on valitsusel. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni, kes annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel: 1. kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas jätkata menetlemist. 2. toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele või suunata kolmandale lugemisele Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu
täitmiseks. Seaduse valimine ja jõustumine e.seadusloome - 1. Riigikogule esitatakse seaduseelnõu (nt. RK liige, komisjon) 2. Eelnõu antakse lugeda juhtivale komisjonile. 3. Eelnõu arutatakse riigikogus vähemalt 2 korda. 4. Muudatusettepanekud arutatakse läbi juht - komisjonis. 5. Seaduse vastuvõtmine toimub Riigikogus poolt - hääletusega. 6. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees 5 päeva jooksul.
täitmiseks. Seaduse valimine ja jõustumine e.seadusloome - 1. Riigikogule esitatakse seaduseelnõu (nt. RK liige, komisjon) 2. Eelnõu antakse lugeda juhtivale komisjonile. 3. Eelnõu arutatakse riigikogus vähemalt 2 korda. 4. Muudatusettepanekud arutatakse läbi juht - komisjonis. 5. Seaduse vastuvõtmine toimub Riigikogus poolt - hääletusega. 6. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees 5 päeva jooksul.
Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst
otsustab. Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekute hääletamine viiakse läbi pärast läbirääkimiste lõpetamist. Istungi juhataja paneb hääletamisele ainult need muudatusettepanekud, mille hääletamist nõuab ettepaneku esitaja, Riigikogu komisjon või fraktsioon. Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält. Kui muudatusettepanek saab rohkem poolt- kui vastuhääli, viiakse muudatus eelnõu teksti. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek. Riigikogu katkestab
Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjoni roll on seaduse arutamises kaalukam kui teistel komisjonidel ja fraktsioonidel. Just juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule, viimistleb muudatusettepanekud. Hääletamisel võib tema seisukoht kujuneda otsustavaks, st sellest sõltub, kas seadus võetakse vastu või lükatakse tagasi. Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib olla kuni kolm kuud, erandjuhtudel ka rohkem
· Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. · Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu mentlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib olla kuni kolm kuud, erandjuhtudel ka rohkem · Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. · Lõpphääletus tähendab et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvütmise poolt või vastu. · Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusetteanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele.
kaalukam roll kui teistel komisjonidel ja fraktsioonidel. Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib olla kuni kolm kuud, erandjuhtudel ka rohkem. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad
õppekavadele vastavate õppekavade ulatuses sama liiki riigi - või munitsipaalkoolidele kehtestatud alustel ja korras. 9.3. Kooli majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 9.4. Kooli omanikul on kooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste raamatupidamisest. 10. PÕHIKIRJA MUUTMISE KORD 10.1. Kooli põhikirja ja selle muudatused ning muudatuste kehtima hakkamise aeg kinnitatakse kooli omaniku poolt. 10.2. Kooli põhikirja muudatusettepanekud võivad teha kooli nõukogu ja kooli õppenõukogu. 11. KOOLI TEGEVUSE LÕPETAMINE 11.1. Kooli kui mittetulundusühingu asutuse tegevus lõpetatakse : - kooli pidaja otsusega; - kooli pidaja likvideerimisel või pankrotistumisel; - kui kooli õppe - ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelvalvet teostatava organi hinnangul ei vasta kooli õppetase toimetuleku riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; - koolitusloa tühistamisel; - kui koolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba. 11.2
toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst
Teine lugemine (ajapiirang: 3+1 kuud): Teises etapis on kolm võimalust: 1. Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui parlament kiidab nõukogu ühise seisukoha selle olemasoleval kujul lihthäälteenamusega heaks või kui parlament arvamust ei avalda. 2. Parlament võib ühise seisukoha absoluutse häälteenamusega tagasi lükata. 3. Parlamenti võib ühise seisukoha muudatusettepanekud vastu võtta absoluutse häälteenamusega, s.o parlamendi 732 liikmest peab poolt hääletama vähemalt 376). Parlamendi muudatusettepanekud esitatakse nõukogule, kes võib seejärel algatada teise lugemise. Komisjon esitab oma arvamuse parlamendi muudatusettepanekute kohta. Seejärel võib nõukogu kolme kuu jooksul pärast parlamendi muudatusettepanekute saamist võtta ettepaneku vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kui kõik parlamendi muudatusettepanekud on vastuvõetavad. Kui
*baaskava Muudatuste kontrollsüsteem- ametlikult dokumenteeritud protseduuride kogum, mis määrab projekti tulemite ja dokumentatsiooni kontrollimise, muutmise ja kinnitamise viisi. * Change Control System Muudatusettepanek- ettepanek laiendada või kitsendada projekti skoopi, muuta metoodikaid, protsesse, plaane või protseduure, teha muudatusi kuludes või eelarves või korrigeerida graafikuid... Ainult ametlikult dokumenteeritud muudatused vaadatakse läbi ja ainult kinnitatud muudatusettepanekud viiakse ellu. *CHANGE REQUEST Tegevuse defineerimine- erinevate projekti tulemite valmistamiseks vajalike plaaniliste tegevuste identifitseerimise protsess. Tööpakett- projekti tulem... WBS-i iga haru kõige madalamal tasemel. Tööpakett sisaldab plaanilisi tegevusi ja verstaposte, mis on vajalikud tööpaketi tulemi saavutamiseks. WBS-i komponent- WBS-i kirje, mis võib olla igal tasemel. WBS-i sõnaraamat- dokument, mis kirjeldab WBS-i igat komponenti. Iga komponendi jaoks
Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile Riigikogu liikmetele. Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi
Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Pärast esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile riigikogu liikmetele. Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi.
· Tasakaalusprintsiip · Kulutuste spetsiifilisuse printsiiip · Arveldusühik- euro 2. EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) · Euroopa Komisjon: o Esialgne eelarve projekt -> · Ministrite Nõukogu: o Esimene lugemine: eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega -> · Parlament: o Esimene lugemine: muudatused vabade kulude osas; muudatusettepanekud kohustuslike kulude osas -> · Ministrite Nõukogu: o Teine lugemine: lõplik otsus kohustuslike kulude osas; muudatused vabade kulude osas -> · Parlament: o Teine lugemine: Lõplik otsus vabade kulude osas Eelarve vastuvõtmine Kohustuslike kuludega mittenõustumisel võib eelarve tervikuna tagasi
Usaldusküsimus (PS § 98) Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi. Usaldusküsimust ei saa siduda erakorraliste valimistega. Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlus on kiire, sest muudatusettepanekud on keelatud. Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, enne eelnõu teist lugemist või enne eelnõu kolmandat lugemist.(RKKTS §135 lg1) Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (VVS § 26 lg 1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1)
Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält. Teisel lugemisel, pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Stenogrammi järgi kantakse nimetatud isikute öeldu protokolli. Stenogrammi tegemine märgitakse protokolli ja stenogramm lisatakse toimikule. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. 85. Aasta riigieelarve menetlemise erisused
2) kaitseväelased osalevad igapäevaselt rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ja kindlustunne tuleb anda ka juba täna sõjalistes konfliktides osalevatele kaitseväelastele. Vabariigi Valitsuse 20.12.2012. a kabinetinõupidamisel kiideti heaks dokument ,,Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitikast aastateks 2013-2017" ning püstitati Kaitseministeeriumile ülesandeks valmistada ette nimetatud poliitika rakendamiseks vajalikud õigusaktide muudatusettepanekud. Kuna veteranipoliitikat on arutatud kabinetinõupidamisel ja tegu on kiireloomuliste muudatustega, siis ei pidanud eelnõu koostajad vajalikuks väljatöötamiskavatsuse koostamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse KaLSi. Paragrahvi 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KaLSi § 63 lõiked 15. Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. aprillist 2013. a kehtima hakanud ühekordse hüvitise ositi
Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. 21 Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda. 81. Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste Määrus – põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel.
Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida 21 eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda. 81. Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste Määrus põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel.
täidetavad Sisend: Äristrateegia, nõudluse prognoosid, IT starteegia, Mahu prognoosid, SLR (service level requirement) ja SLA, Juhtumi-ja probleemihalduselt statistika (IM ja PM), Muudatusehalduselt (ChM) muudatuste plaan (FSC), Konfiguratsioonihalduselt (ConfM) – seosed CI-de vahel, Monitooringuinfo, logid Väljund: Mahuplaan (milliseid CI-si peame muutma ja millal) = resursside optimeerimise plaan, Uuenenud mahuprognoosid, SLA muutmise ettepanekud (SLM), Muudatusettepanekud (RFCd), Info PM- IM, Info FM-le mahu muutuse mõju hindamiseks teenuse omahinnale 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: MTTR, SNMP, Cluster, iSCSI, RPO MTTR - Mean time to repair - Keskmine aeg, mis kulub Configuration itemi või IT teenuse taastamiseks peale tõrget. Tõrke algusest kuni CI või IT teenuse parandamiseni. Ei sisalda aega, mis kulub taastamiseks või ennistamiseks. SNMP - Simple Network Management Protocol - Interneti protokollistandard STD, RFC 1157 sõlmede
Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste
Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale
Seejärel viib komisjon tema poolt aktsepteeritud muudatused eelnõu teksti sisse. Tehtud muudatused joonitakse alla. Seejärel saadetakse eelnõu muudetud tekst koos muudatusettepanekute loeteluga kõigile Riigikogu liikmetele. Teine lugemine algab algataja ettekande ja juhtivkomisjoni kaasettekandega. Nendes selgitatakse lugemiste vaheajal toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid, esitatakse ettekandjale ja kaasettekandjale küsimusi, peetakse läbirääkimisi. Muudatusettepanekud hääletatakse ükshaaval läbi, kui keegi seda nõuab. Seda tehakse enne eelnõu lõppemist. Igaüks, kellel on seadusandliku algatuse õigus, võib nõuda teise lugemise katkestamist. Selline ettepanek kuulub läbihääletamisele. Kui aga katkestamisettepaneku teeb juhtivkomisjon, siis tema ettepanekut läbi ei hääletata ja teine lugemine katkestatakse. Pärast teise lugemise katkestamist saab muutmisettepanekuid teha täpselt samas korras kui esimese ja teise lugemise vahepeal
juhtivkomisjon, kes valmistab eelnõu esimeseks lugemiseks ette; kui pole esitatud Valitsuse poolt, siis saadetakse ka neile tutvumiseks ei pea seisukohta võtma) Menetlusetapid on kolm lugemist igal lugemisel on oma funktsioon: - I Lugemine: Võetakse vastu põhimõtteline otsus (negatiivses vormis Kas hääletada eelnõu menetlusest välja?) - II Lugemine: Muudatusettepanekute arutamine (pannakse paika eelnõu tekst; hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi tihti ööistungid pärast kolmapäevast istungit) Eelnõu II lugemist võib katkestada, kui kerkib esile uus aspekt või eelnõu pole ,,poliitiliselt küps" (seega võib kesta aastaid, katkestatakse ja jätkatakse) - III Lugemine: Seaduse eelnõu vastuvõtmisotsus antud kujul: jah/ei §107 Vabariigi Presidendi vetoõigus seaduseelnõudele
4.8.7.3 Tehtud kulutused + allesjäänud eelarve kohendatud edenemise faktoriga 4.9 Kvaliteedi kontroll 4.9.1 Kvaliteedi tagamine 4.9.2 Ülevaatus 4.9.3 Kontrollgraafikud 4.9.4 Vigade esinemise histogrammid 4.9.5 Valimid 4.9.6 Plokkskeemid* 4.9.7 Trendide analüüs 4.9.7.1 Tulemuse kvaliteet 4.9.7.2 Projekti kvaliteet 4.9.8 Muudatusettepanekud 4.9.8.1 Kvaliteedi parandamine 4.9.8.2 Heakskiitev otsus 4.9.8.3 Ületegemine 4.9.8.4 Täpsustunud protsessid 4.9.8.5 Täidetud kontrollnimekirjad 4.10 Riskide juhtimine 4.10.1 Riskidele reageerimise hindamine 4.10.2 Regulaarne riskide vaatlus 4.10.3 Toote töövalmiduse mõõtmine 4.10.4 Täiendav riskidele reageerimise planeerimine 4.10
Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale
Usaldusküsimusega võib eelnõu siduda igas eelnõu menetlemise staadiumis (eelnõu algatamisel, enne eelnõu teist lugemist, enne eelnõu kolmandat lugemist). Seaduseelnõu sidumise usaldusküsimusega saab sidudga ainult siis, kui valitsuse vastaval istungil osaleb peaminister. (Peaministrit asendava ministri juhtimisel ei saa valitsus istungil seda küsimust otsustada). Eelnõu sidumisel usaldusküsimusega hakkab valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid hääletusele ei panda. Usaldusküsimusega seotud eelnõu võib lõpphääletusele panna mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Vastavalt Vabriigi Valitsuse seadusele peab valitsus tagasi astuma, kui Riigikogu ei võta vastu usaldusküsimusega seotud seaduseelnõud. Vastu võtmata jätmise korral ei
annaabi.ee 
