Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltumatus (1)

Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus
Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid?
Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures arupärimise sisu peab olema tähtis poliitiline probleem. Saadik esitab selle presiidiumile, kes kontrollib vastavust nõuetele. Samuti on presiidiumil õigus kustuda arupärimisest fraase, mis ei ole nõuetekohased. Iga saadik võib esitada kirjalikke küsimusi riiklike probleemide kohta ning vähemalt 15 saadikust koosneval grupil on õigus esitada suulisi küsimusi valitsuse töö kohta. Rohkem on esitatud arupärimisi, suunatuna peaministrile. Leedus eelneb arupärimistele vastamisele esitaja kuni viieminutiline kõne, millele järgneb kuni 15-minutiline vastus ja soovi korral vastuse arutelu. Saadikuil on õigus esitada nii kirjalikke kui ka suulisi küsimusi. Istungi juhatajal on õigus jätta vastamata nõuetele mittevastavale küsimusele. Vähemalt kümnel saadikul on õigus esitada enne valitsuse infotundi kirjalik küsimus pakilisel teemal. Sarnaselt Leeduga eelneb Eestis arupärimistele vastamisele pärija 5-minutiline kõne, seejärel 15- minutiline vastamisaeg. Arupärija võib esitada ka ühe suulise küsimuse, pärast küsimust toimuvad sõnavõtud. Iseseisvaid suulisi küsimusi esitatakse valitsuse infotunnis istungi ajal. Küsimuse esitamiseks , peab saadik esitama eelneval päeval taotluse, kus on ära märgitud küsimuse probleem. Juhataja võib ka lubada eelneva taotluseta, juhul kui on registreeritud infotunni ajal. Kirjalike küsimuste puhul on nõue, et nad oleksid lühikesed ja võimaldaksid lühikest vastust. Vastatakse kirjalikult, kuid vastus tehakse teatavaks ka teistele Riigikogu liikmetele. Enim levinud on suulised ja kirjalikud küsimused.
Poolas üksiksaadik eelnõud ei esita, seda võivad esitada vähemalt 15 saadikut. Parteidel eelnõu algatamise õigust ei ole. Ainult valitsusel on õigus esitada riigieelarve parandusettepanekuid, riiklikke laene ja garantiisid puudutavaid eelnõusid. Koos eelnõuga tuleb esitada sotsiaalsete ja majanduslike mõjude selgitus ning kinnitus selle sobivuse kohta EL-i õigusaktidega. Leedus on õigus esitada eelnõu igal saadikul, kuid sarnaselt Poolaga ei ole seda õigust fraktsioonil. Sisulisi piiranguid ei ole. Koos eelnõuga tuleb esitada selgitus eesmärkide, võimalike mõjude, elluviimiseks vajalike eelarvevahendite suuruse ja sobivuse kohta Leedu ja EL-i õigusega. Eestis on eelnõu algatamise õigus saadikul, fraktsioonil ja komisjonil ning valitsusel. Sisulised piirangud puuduvad. Kuid eelnõu algatamise põhjus peab olema selge. Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate õigusnormidega, seletuskirjas peab olema märgitud seaduse ülesande, terminoloogia , EL-i õigusele vastavus, sellega seotud kulud/tulud, rakendamise ning asjaomaste institutsioonide arvamuste kirjeldused. Ajapiiranguid ei ole.
Parlamendi peamine seadusandlik töö käib komisjonides. Saadik määratakse komisjoni. Poolas määrab saadiku fraktsioon ja kinnitab parlamendi juhatus. Kusjuures saadiku enda soov mängib suurt rolli. Leedus teeb saadiku esitamise ettepaneku parlamendi esimehele fraktsioon, kuid viimane peab arvestama saadikute soove ja kompetentsi . Eestis määrab liikmed komisjonidesse fraktsioon ja kinnitab Riigikogu juhatus. Eestis ei ole fraktsiooni liikmel õigust arvestada komisjoni pääsemisel isiklike soovidega. Kuid tegelikult on see peamine. Formaalselt teeb lõppotsuse fraktsioon. Poolas võib iga komisjoni liige, kelle muudatusettepanekud on arvestamata jäetud, nõuda eriarvamuse lisamist raportisse. Leedus on eriarvamuse lisamiseks vaja vähemalt kolme saadikut. Eestis eriarvamuse lisamist ette nähtud ei ole. Ainus võimalus on selleks esitada nõue.
Eestis on komisjonide istungid suletud, nende avalikuks kuulutamise otsustab enamus. Leedus ja Poolas on asi vastupidi. Poolas võib saadik, kes ise komisjoni ei kuulu, istungist osa võtta ja isegi ettepanekuid teha. Ka Leedus võivad saadikud osaleda kõigi komisjonide istungeil. Kõikides riikides on saadikuil kohustus ja õigus olla komisjoni liige.
Väikese komisjoni puhul on saadikul rohkem mõjutamisvõimalust seadusandlikus protsessis. Samuti on väikestes komisjonides esitatud poliitiliste huvide hulk väike ning selle kohaselt ka saadikul suurem võimalus oma huve ellu viia. Poolas on komisjonid 20-0 liikme suurused, mis tähendab seda, et üksiku saadiku osakaal on väike. Võimalus on luua alakomisjone, kuid selleks on vaja presiidiumi nõusolekut. Leedus on komisjonide suurus fikseeritud ja ulatub 7-17 liikmeni. Alamkomisjonide loomine on lihtne ning seda võib moodustada komisjon ise. Sinna peab kuuluma vähemalt 5 liiget. Eestis pole komisjonide arv fikseeritud. Ei saa luua alamkomisjone , kuid on võimalik täiskogu otsusega luua eri-, uurimus- ja probleemkomisjone.
Saadiku võimalus mõjutada otseselt otsustamisprotsessi ja käituda vaba mandaadi järgi sõltub suuresti parlamendi suurusest . Väiksema parlamendi puhul on saadiku vabadus suurem ning võimalus kaasarääkimiseks on parem. Võrreldes käsitletud riike, piirab kõige rohkem saadiku tööd Poola. Saadikutel on seega võimalus mõjutada otseselt ja kaudselt parlamendi tööd. Ning ilmselgelt sunnib arvukam liikmeskond piirama saadiku vabadusi. Arvan, et saadikute vabadusi tuleks mingil määral piirata, et nad ei saaks vaid oma arvamusi läbi suruda ning enda poliitikat ajada.
Keit Kallas