Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse tööleht (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni millised opositsiooni?
  • Kes on juhtivkomisjon?
  • Mida tähendab juhtivkomisjon?

Tööleht
  • Nimeta Riigikogu juhatuse liikmed:
    Riigikogu esimees - Ene Ergma
    Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv
    Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas
  • XII Riigikogu koalitsioon ja opositsioon (mitu liiget on ja millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni, millised opositsiooni)?
    Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse.
    Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.
  • Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid.
    Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson
    Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi
    Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva
    Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser
  • Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid.
    Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas
    Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool
    Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas
    Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva
    Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas
    Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste
    Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester
    Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma
    Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna
    Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson
    Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants
  • Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat.
    Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel:
    1) esmaspäev:
    kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö
    kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö
    kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis - ja probleemkomisjonide töö
    kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi päevakorda ei ole kavandatud arupärimistele vastamist, algab pärast täiskogu töönädala päevakorra kinnitamist Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni;
    2) teisipäev:
    kell 9.00–10.00 – fraktsioonide töö
    kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung
    kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni;
    3) kolmapäev:
    kell 9.00–12.00 – fraktsioonide töö
    kell 13.00–14.00 – infotund
    kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni ;
    4) neljapäev:
    kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung
    kell 14.00–16.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö
    kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö;
    5) reede:
    kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö
    kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
  • Nimeta tähtsamad seaduseelnõud, mis on Riigikogus praegu menetlemisel? (Kelle poolt algatatud, kes on juhtivkomisjon ?)
    Menetluses on hetkel 92 eelnõud.
    Tähtsaimad neist on nt:
    • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. Algatatud Eesti Keskerakonna fr. poolt, juhtivkomisjon KULK.
    • Riigivastutuse seadus. Algatatud Eesti Reformierakonna fr. ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK.
    • Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seadus. Algatatud E. Nestori, K. Kotka , K. Kõva, S. Mikseri poolt, juhtivkomisjon PÕSK.

  • Mida tähendab juhtivkomisjon?
    Juhtivkomisjon on komisjon, mille määrab riigikogu eelnõu menetlemiseks. Juhtivkomisjon annab eelnõule esmase hinnangu ning viimistleb muudatusettepanekud. Ka hääletusel võib muudatuskomisjoni seisukoht kujuneda otsustavaks.
  • Too 3 argumenti põhjendamaks, et Eesti on parlamentaarne vabariik (täidesaatev võim on tihedalt seotud parlamendiga)
  • Valitsus moodustub parlamendi alusel ja tal on parlamendi eest vastutus.
  • Parlamendil on õigus kontrollida valitsuse tegevust.
  • President ei moodusta valitsust mitte oma äranägemise järgi, vaid valib need liikmed
    parlamendi poolt pakutud esindajate hulgast.
  • Ühiskonnaõpetuse tööleht #1 Ühiskonnaõpetuse tööleht #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor luurus Õppematerjali autor
    Täidetud tööleht Jakob Westholmi Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuses.

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
    19
    doc

    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

    Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel.

    Eesti valitsemissüsteem
    Eesti valitsemissüsteemid
    20
    pdf

    Eesti valitsemissüsteemid

    1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse prints

    Eesti valitsemissüsteem
    Riigikogu - Referaat
    13
    docx

    Riigikogu - Referaat

    PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma

    Ühiskonnaõpetus
    Riigiõigus - Riigikogu
    82
    pdf

    Riigiõigus - Riigikogu

    Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teov

    Riigiõigus
    Riigikogu
    7
    doc

    Riigikogu

    Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu ­ parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid ­ käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ülesanded. Teiseks ülesan

    Ühiskonnaõpetus
    Loovtöö - Eesti poliitika läbi minu silmade
    10
    docx

    Loovtöö - Eesti poliitika läbi minu silmade

    SISUKORD SISSEJUHATUS Minu loovtöö keskendub poliitikale. Mõtetes on see teema juba alates 7. klassist. Minu loovtöö eesmärgiks on anda lühiülevaade 2016. aasta poliitikasündmustest ja olla töövarjuks ühele poliitikule. Loovtöö teemavalikul sai määravaks huvi poliitika vastu. Samuti uudishimu, kuidas näeb välja ühe Eesti tipp- poliitiku päev. Minu loovtöö on jagatud kaheks peatükiks. Teoreetilises osas keskendusin 2016. aasta tähtsündmustele: presidendi valimine, peaministri umbusaldamine ja uue peaministri kinnitamine. Olukorra teeb eriti huvitavaks see, et presidendivalimine pole Eesti riigi ajaloos kunagi nii kaua kestnud ja esmakordselt saab presidendiks naine. Samuti saab Eestis üle pikkade aastate võimule vasakpoolne Keskerakond ning paneb kokku valitsuse. Praktilises osas kirjutan, milline näeb välja minu päev koos Ivari Padariga. Nimelt olen tema töövarjuks. Poliitiku valimisel sai määravaks seos Võrum

    Kategoriseerimata
    Ühiskonna iseseisev töö
    8
    docx

    Ühiskonna iseseisev töö

    ISESEISEV KODUNE TÖÖ infot leiad www.riigikogu.ee , www.valitsus.ee , www.president.ee , www.agri.ee , sinu valla/linna koduleht jt 1. Millised on Riigikogu alatised komisjonid? Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja need on  Euroopa Liidu asjade komisjon  Keskkonnakomisjon  Kultuurikomisjon  Maaelukomisjon  Majanduskomisjon  Põhiseadusekomisjon  Rahanduskomisjon  Riigikaitsekomisjon  Sotsiaalkomisjon  Väliskomisjon  Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Herkel, Isamaa Res Public

    Ühiskonnaõpetus
    Kursus Eesti valitsemissüsteem
    9
    doc

    Kursus Eesti valitsemissüsteem

    Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu ­jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas

    Avalik haldus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun