Euroopa Liidu kesktaseme institutsioonid ja eelarve (2)

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS
2. seminari kodutöö
Helena Ilves (AJ-11)
I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus
Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest.
Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega.
Euroopa Komisjoni tasandid :
Peadirektoraadid
ja horisontaalsed struktuurid (töökond).
Alumine tasand ehk bürokraatia ehk administratsioon : Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse:

alalised (konkursi teel)

ajutised (lepinguga, tähtajalised)

liikmesriigiametnik ( saadetakse nö „ praktikaks “)

konsultandid
Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm.
Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve.
Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis:
* Poliitika kujundamine – algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu.
* Seadusandlus – teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised)
Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda funktsiooni nõukogu ja veelgi olulisel määral liikmesriikide erinevate asutustega. Teatud juhtudel tegeleb komisjon poliitika rakendamisega, levinuim on komisjoni kui reeglite kehtestaja roll, liikmesriikide organite poolt rakendatava poliitika kontrollimine, komisjon hoolitseb EL finantside eest, jälgides eelarve täitmist ja kulutuste tegemist.
II Euroopa Liidu Nõukogu olemus ja tegevus
Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu.
Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. Koosneb liikmesriikide esindajatest ministrite tasemel.
EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER , ministrite kohtumised
Töögrupid ( Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud.
Enamus nõukogu otsuseid valmib töögrupi tasandil, töögruppidel on väga oluline roll nõukogus.
Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. Töögrupid on allutatud Coreperile.
COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komiteest ehk liikmesriikide alalistest esindajatest.
Ülesanded: nõukogu töö ettevalmistamine. Informatsiooni vahendamine nõukogu ja liikmesriikide vahel.
Koordineerib nõukogu poliitikat ja liikmesriikide Euroopa-poliitikat.
Ministrite kohtumised
Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. Koosseisud võivad olla erinevad ja eesistujariik vahetub iga teatud aja tagant.
Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus
Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus enamasti otsuseis kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige olulisemates valdkondades, kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõiguset loobuda , kasutatakse ühehäälsust.Enamushääletuse kasutamine on EL edasiarendamiseks paratamatu - vajadus saavutada alati kõigi riikide nõusolek muudaks otsusetegemise protsessi liiga kohmakaks.
Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on liikmesriikidel teatav arv „hääli“ proportsionaalselt nende rahvaarvuga .
EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis:
- on peamine seadusandlik institutsioon .
Euroopa Liidu Nõukogu muud põhiülesanded:

• EL õigusaktide vastuvõtmine
  
• Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine
  
• Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine
  
• Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga)
  
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
  
• Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika)
  

III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus
Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke . Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt.
Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös:
Poliitilised grupid: sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides.
Neil on parlamendis oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, peaettekandjad ja kõneaja, neil on suur ametnikkond ning nad saavad olulist rahalist toetust parlamendilt.
Gruppides mängivad olulist rolli rahvuslikud delegatsioonid. Parteidistsipliin ei ole range.
Komisjonid: kõik EP liikmed on vähemalt ühe komisjoni liikmed. Suur osa parlamendi tööst toimub komisjonides.
Komisjonid koostavad kolme sorti arvamusi ja raporteid:
1. konsulteerivad nõukogu või komisjoni
2. komisjoni enda liikmete koostatud raportid
3. komisjoni omal initsiatiivil koostatud raportid.
Ülesanded / roll seadusandlikus / poliitika kujundamise protsessis:
Konsultatsioonimenetlus: nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada.
Koostöömenetlus: (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist parlamendi seisukohtadega, kuna konsensuse toel parlamendi veto ületamine ei valmista eriti palju probleeme.
Kaasotsustamise menetlus: alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta.
Muud ülesanded:
1. Osalemine seadusandlikus protsessis
Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi:
1.Konsultatsioonimenetlus
2.Koostöömenetlus
3.Kaasotsustamismenetlus
4.Nõusolekumenetlus
5.Eelarvemenetlus
6.Informeerimismenetlus
7.Komiteemenetlus
2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle, kinnitab eelarve, ja jälgib eelarve täitmist
3. Täidesaatva võimu kontrollimine
1.Komisjoni ametisse kinnitamine või laialisaatmine (umbusaldushääletus)
2.Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded .
3.Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone. Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel.
4.Nimetab ametisse ombudsmani
5.EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega
6.Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides.
IV EL otsustusprotseduurid
1.1.Konsultatsioonimenetlus
Nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada.
1.2.Koostöömenetlus
(1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist parlamendi seisukohtadega, kuna konsensuse toel parlamendi veto ületamine ei valmista eriti palju probleeme.
1.3 Kaasotsustamise menetlus
Alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta.
V Mõisted Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu
1.1.Euroopa Nõukogu (Council of Europe)
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon , millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
1.2.Euroopa Liidu Nõukogu (Council of the European Union)
Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat koosseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg 'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.
1.3. Euroopa Ülemkogu (The European Council)
Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president . Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
VI EL kesktasandi institutsioonid
1.1.Euroopa Kohus (k.a. Esimese Astme Kohus)
Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust (igal liikmesriigil on kohtus oma esindaja).
Esimese astme kohtu koosneb samuti 27 kohtunikust. Veel kuuluvad sinna kohtujuristid (8), 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat (750 inimest pluss tõlgid).
Vajalikkus: et EL õiguse rakendamine, tõlgendamine oleks igas liikmesriigis ühetaoline.
Euroopa Kohtu pädevusse kuulub 4 põhilist valdkonda:

• Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine - vastutusele võtmine, karistuste määramine.
  
• EL aktide tühistamine – jälgib, et vastuvõetud õigusaktid oleksid kooskõlas muude seadustega.
  
• Eelotsused - kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole.
  
• Toimingu tegematajätmine – kui mõni institutsioon ei täida oma ülesandeid, võivad liikmesriigid pöörduda hagiga kohtu poole.
  

Esimese Astme Kohus tegeleb üksikisikute hagidega EL institutsioonide otsuste vastu (võib pöörduda ühenduse aktide tühistamiseks ühenduse institutsioonide toimimata jätmise asjus, hüvitise saamiseks, lepingute küsimustes jm).
1.2. Kontrollikoda
Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nim ametisse EL Nõukogu poolt). Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud auditeerimisasutustesse või kes on selle ametikoha jaoks eriti pädevad. Liikmed peavad olema sõltumatud. Liikmed nimetab ühehäälselt ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Ametiaeg 6 a, liikmeid on võimalik tagasi valida. Ise valivad enda seast ka presidendi.
Ülesanded:
1.Kontrollib EL maksumaksjate raha kulutamist.
2.Tagab auditeerimise ehk kontrollib ühenduse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid – kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Toimub jooksev kontroll eelarveaasta jooksul.
3.Iga eelarveaasta lõpul koostab aastaaruande. Võib teha igal ajal märkusi ja esitada arvamusi.
1.3.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
See on konsultatiivne organ, kuhu kuuluvad erinevate elualade esindajad. 344 liiget, neljaks aastaks.
Liikmed jagunevad 3 gruppi:
1.Tööandjate esindajad
2.Töövõtjate esindajad
3.Teised huvigrupid.
3 peamist ülesannet:
1.konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni nõustamisel
2.kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustetegemisse
3.kodanikuühiskonna tugevdamine väljaspool ELi
1.4. Regioonide Komitee
344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt nagu MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Neljaks aastaks.
Valdkonnad, kus tuleb regioonide komitee arvamust küsida: Haridus; kultuur; rahvatervis; üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika ; majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.
Esitab konsultatiivseid arvamusi. Poliitilisem organ kui MSK, st mitte nii tehniline.
VII EL eelarve
EL eelarve põhimõtted:
Ühtsus – EL-i kulud peavad olema kirjas ühes dokumendis
Universaalusus – EL – i eelarves on keelatud siduda tulusid kindlate kuludega. Näiteks ei ole EL eelarves lubatud põllumajanduslikest lõivudest saadud tulu siduda põllumajanduspoliitikale tehtavatele kuludele.
Seotus jooksva aastaga – eelarve koostatakse üheks finantsaastaks. samas kajastab eelarve siiski ka neid kohustusi, mis EL on võtnud mitmeaastate programmide raames ja mis ületavad seega ühe finantsaasta piiri.
Tasakaaluprintsiip – EL eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kui peaks juhtuma olukord kus kulud ületavad tulusid, siis ei tohi seda vahet finantseerida laenudest. Defitsiit tasandatakse liikmesriikide täiendava sissemaksega neljanda ressursi arvelt.
Kulutuste spetsiifilisuse printsiip – segaduste ära hoidmiseks ja kontrolli hõlbustamiseks, peab igal eelarvesse sisseviidud kuluartiklil olema juriidiline alus – EL seadusandlik akt, mis annab õiguse vastava kulutuse tegemiseks.
Euro – alates 01.01.1999 koostatakse eelarve eurodes.
EL eelarve menetlemine:
EL eelarve menetlemisega on seotud kõik tähtsamad institutsioonid. Eelarve menetlus saab alguse komisjonist, kus koostatakse esialgne eelarve projekt, mille ta saadab ministrite nõukogule. Sellega hakkab eelarve menetlemine, milles komisjon enam ei osale. Nõukogu peab eelarve projekti kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma ning selle EL Parlamendile edasi saatma . Parlamendi pädevus eelarveprojekti muudatuste osas on määratletud kulude liigiga . Vabade kulude s.o. nende kulutuste osas, mille summade suurus ei ole otseselt tagatud EÜ lepinguartiklitega (näiteks struktuurifondid) võib parlament teha muudatusi. Kohustuslike kulude osas, mis on otseselt tagatud EÜ õigusega, võib teha ainult muudatusettepanekuid. Nõukogu võib parlamendi muudatusettepanekud heaks kiita või tagasi lükata ning teha omapoolseid parandusi parlamendi poolt tehtud muudatustesse. Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse eelarveprojekt tagasi parlamenti. Parlament võib nõukogu parandused vabade kulude osas tagasi lükata või heaks kiita ning eelarve sellise kujuna vastu võtta. Kui parlament pole nõus kohustuslike kuludega, siis tuleb muudatuste tegemiseks kogu eelarve tagasi lükata. See tähendab ,et kogu eelarveprotsess hakkab otsast peale.
EL eelarve finantseerimine :
Traditsioonilised omavahendid – koosnevad ühise kaubanduspoliitika raames III riikidest saadavast tollimaksutulust ning põllumajanduslõivudest.
VAT ressurss – arvutamise aluseks on nõukogu poolt kehtestatud teoreetiline käibemaksubaas, mis on identne kõikidele riikidele. Kaupade üleminekul lõpptarbijale kehtestatav kaudne maks, analoogne käibemaksule. Kõik ei maksa ühte protsenti, vaid kõik oleneb riigiti, kuid erinevused pole suured.
Heaolumaks ehk neljas ressurss – põhineb liikmesriikide RKP-l. ülesandeks on katta lünk ülejäänud eelarvetulude laekumise ja eelarvekulude vahel, mistõttu ressursi suurus on aastate lõikes varieeruv . 1,27 % maksimaalselt RKP-st võidakse võtta igalt liikmesriigilt et eelarvet täita. Eelarve põhilised tulud tulevad sealt.
EL eelarve kulude struktuur:
Eelarve kulud jaotatakse üldiselt kaheks: kohustuslikud, mis tulenevad otseselt EL-i lepinguist või sellega seonduvatest õigusaktidest. Teiseks kulutuse vormiks on vabad kulud, mis ei ole kohustuslikud, peamine kuluartikkel struktuurifondid jne. Suurim kuluallikas eelarves on ühine põllumajanduspoliitika (2001. a näiteks 43,3 miljardit eurot). Teiseks kuluallikaks on struktuurifondid, mis on aastast aastasse kasvanud ( praeguseks 1/3 eelarvest). Ülejäänud poliitikatele ( siseturg , kultuuri- ja hariduspoliitika jne.) jääb ca 6-7% eelarvest. EL institutsioonide finantseerimiseks läheb umbes 5% eelarvest.