füsioloogilised motiivid organismi vajadused, ilma nendeta võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid psüühilise heaolu tagamine- tunnustus-, suhtlemisvajadus ja uudishimu; sotsiaalsed motiivid ümbritsev kultuuriline keskkond. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab isik ennast kultuurilises keskkonnas. Tavaliselt mõjutab isiku käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist käitumist mõjutavat tegurit on enamasti raske kindlaks teha. (Vikipeedia 2013) Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on iga inimese poolt eraldi tajutav. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Motivatsioon on erineval perjoodil ja erineval ajahetkel erinev. Motivatsioonifaktorite toimemehhanisme selgitavad motivatsiooniteooriad, mis jagunevad üldjoontes: Rahuloluteooriad - Näevad inimeste vajaduste rahuldamist seoses ümbritseva keskkonnaga. Protsessiteooriad -Põhirõhk on inimese erinevatel tunnetusprotsessidel.
Motivatsioon ja vajadused Motivatsioon: On tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas. Nende asjaolude sekka võib ühel ja samal ajal kuuluda mitmeid komponente ehk konkreetseid motiive. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda.
Meisterlikkusele orienteeritud kliima on olulisim neist kahest, kuna seal õpilane tunnetab ja saab aru et treener suunab teda eneseületamisele, premeeritakse isiklikku arengut ja pingutust ning vead arenguprotsessid on osa loomulikust protsessist. Õpilane peab ise paika panema oma eesmärgid, treener/õpetaja aitab seda saavutada, suunates teda. 14. Milles seisneb treeneripoolne kontrolliv käitumine ja kuidas need erinevad käitumisviisid avaldavad mõju õpilaste/treenitavate motivatsioonile? Treeneripoolne kontrolliv käitumine seisneb juhendaja käitumisilminguid, mis juhendatavate sisemise ja enesemääratletud välise motivatsiooni kujundamist pigem pärsivad. Materiaalsete auhindade kasutamine- Avaldavad nii positiivset kui negatiivset mõju sisemisele motivatsioonile. Nende mõju sõltub eelkõige sellest, kuidas on need sportlastele esitatud, kas kontrollival, või vastupidi, kompetentsuse ja autonoomsuse tajumist toetaval viisil.
meeleolu ja ainevahetust mõjutavate tähtsate hormoonide sünteesis. Fenüülalaniini ülesanded on seetõttu sarnased türosiini omadega, kuid eelkõige tuntakse teda fenüülketonuuria nimelise päriliku haiguse tõttu, mille korral aminohape ei lagune normaalselt ja põhjustab haigele psüühikahäireid, kui just fenüülalaniini sisaldust toidus ei piirata oluliselt. Nende haigete jaoks on türosiin asendamatu aminohape. Muidu on fenüülalaniin oluline meeleolule, motivatsioonile ja õppimisvõimele. Trüptofaan Trüptofaan on kahe söögiisu kontrolliva ühendi, serotoniini ja melatoniini, tooraineks, millest esimesena mainitu tekitab meil täiskõhutunde ja lõdvestab ning viimasena mainitu kontrollib unetsükleid ja hõlbustab magamajäämist. Trüptofaani sisaldab näiteks klaas piima meega, mis on klassikaline, kõigile tuntud leevendi uinumisraskuste puhul. Seda ei soovitaks aga
Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita.
parimaks tasuks. Väline motivatsioon: ma pean seda tegema. Põhjuseks miks peab, võib näiteks olla mõni kohustus, mille me endale ise võtsime, kuid oleme kaotanud rõõmu selle tegemisest. Väliselt moteeritud tegevust ei sooritata huvist, vaid tagajärgedele mõeldes, mõjustatuna kas välise või sisemise innustamise, lubaduse või hoiatuse poolt. 2 Enamjaolt kõik töö ja arenguga seotud küsimused taanduvad motivatsioonile. Et ennetada endale võetud või antud ülesannete mittetäitmist, stressi ja läbipõlemist, tasub endalt küsida: kas ma ikka tegelikult tahan seda teha ja miks? Kasutatud allikad: Bachmann,T, Maruste, R. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Uljas, J, Rumberg, T. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 http://www.koolitusproff.ee/sisemine-motivatsioon/ 3
Õpihoiakud ja -motivatsioon Kalmer Marimaa Õigete õpihoiakute ja -motivatsiooni kujunemisele võiks kaasa aidata mõistmine, et täiskasvanutena olema ise vastutavad oma hariduse omandamise eest. Me ei õpi kõrgkoolis selleks, et eksameid sooritada ja kutsetunnistust saada (kuigi viimane on formaalselt oluline). Me õpime selleks, et omandada elukutse ja tulla selles edukalt toime. Õpihoiakutele ja -motivatsioonile võib kaasa aidata ka teadmine, et elame maailmas, kus üha vähem saab lähtuda motost „elukutse/amet kogu eluks”. Kuigi see on võimalik, siis üha rohkem kipub olema nii, et kas olude sunnil või enda tahtmist mööda vahetatakse elus ka ameteid ja elukutseid. Me peame olema valmis muutusteks tööturul. Meile tuleb kasuks teadmine, millised ametid ja oskused on nõutud praegusel hetkel ning millised võivad kujuneda nõututeks (või ületäidetuteks) tulevikus
Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri. Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 I kvartal 2011 Tööpuuduse põhjused Siirdetööpuudus - kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed töökohtade vahetuse ajal sageli mõnda aega tööta. Miinimumpalk Keinslik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Tööpuuduse leevendamine Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust.
koossesisu. Ja jäi sinna, kuni 1918nda aastani, kui Esimese Maailmasõja aegses võimuvahetuses täideti eestlaste kauaaegne unistus ja 23 veebruaril kuulutati Pärnus (ja 24.02 Tallinnas) Eesti Vabariik. Ent värske vabariik oli kohe ka kadumise äärel- ida poolt tungis peale 1917 aastal loodud Sotsialistliku Venemaa sõjaväeline jõud- Punaarmee. Tehti ajalugu. Näljast kurnatud punariigi armeest ei olnud vastast eestlastest vabatahtlike motivatsioonile ja riigikaitsetahtele. Aastal 1920 sõlmiti Tartus Eesti ja Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Järgnevate aastate jooksul ehitati üles demokraatlik Eesti riik ja see säilis kuni Teise maailmasõja alguseni, kui end neutraalseks kuulutanud Eestile poliitiliste ja sõjaliste mahhinatsioonide tulemusena sunniti peale Vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. See leping oli
MOTIVATSIOON Referaat Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: _ Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. _ Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. _ Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. _ Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Kas raha motiveerib? Jah, aga ... kas pingutus ja tulemused on sellisel juhul maksimaalsed? Ei ole. Tähtis on, et inimene tunnetaks vahetut seost tegevuse tulemuste
Siit nähtub, et tegemist on väga subjektiivse hindamisega. Nö pingerida ei ole võimalik moodustada ei kindlate andmete põhjal ega teadmiste, sest ainult nendest ei piisa. Võtmeteguriteks saab pidada väärtushinnanguid, iseenda tahet, kirge ning õiget hoiakut ja valmisolekut pühenduda. Ei saa välistada ka intellektuaalset poolt ega väita, et teadmistel ei ole pädevuse omamisel ja saavutamisel kohta, ent üheks oluliseks reegliks saab pidada, et suur osa taandub motivatsioonile. Motivatsiooni tekkeks ja tekitamiseks on ohtralt võimalusi. Ideaalses olukorras on inimene alati motiveeritud, kuna tehakse seda, milles ollakse head ja mida tehes tuntakse ennast täisväärtusliku ja hinnatuna. Tehes midagi, milles ollakse vilunud ja milles õnnestumine on ka väljapoole näha, tekib võimalus eneseteostuseks, mis on kahtlemata kõige ülevam eesmärk. Levinud nähtus motivatsiooni puhul on eesmärgi püstitus ning selleni pürgimine. See, mis
"Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (J.-P. Sartre) On olemas kahte tüüpi inimesi: need, kes tegutsevad selle nimel, et olla keegi ning need, kes ainult mõtlevad, kuid tegudeni ei jõua. Kindlasti on millegi tõelise saavutamiseks tarvis palju tahte- ning mõttejõudu, kuid sellest ei ole kasu, kui puuduvad teod. Suurimad teod siin ilmas on sündinud tänu motivatsioonile. See on ülim tegur, mis sunnib üht või teist abinõud kasutama oma tahetu saamiseks. Heaks näiteks on Richard Laasik "Wikmani poistest". Ta oli õppimise ning harjade tegemisega nii hõivatud, et millegi muu jaoks aega ei jätkunud. Saades pakkumiseks õpetada Juhan Pukspuud kooliväliselt, oli ta väga kahtleval seisukohal. Tal ei olnud piisavalt motivatsiooni ning tahet. Nähes aga Juhani imeilusat ning tarka õde Virvet, veetis Richard Pukspuude juures iga võimaliku hetke
töö eest saadavaga (töötasu ja sellest tulenev); läbi töökeskkonna (suhtlemine ja suhted); läbi töö enda (eneseteostus). Kui juht pöörab tähelepanu vaid esimesele, muutub töö vahendiks raha ja selle kaudu kõige muu raha eest saadava hankimiseks. Pöörates tähelepanu vaid teise rühma vajadustele, on töötajad küll igati rahul, kuid puudub motivatsioon paremini töötada. Kolmanda rühma puhul viib intensiivsem töö üha kõrgemale motivatsioonile. Nii või teisiti tekib igal juhul küsimus: "Kuidas mõõta motivatsioonitaset ja millised on konkreetsete töötajate liikumapanevad motiivid?" Tõsiste motivatsioonihäirete puhul on esimene pool küsimusest üleliigne, kuid varjatumate probleemide korral enam mitte, teine pool küsimusest on aga alati aktuaalne. Enamasti loodetakse sellele lihtsate küsimusele küsitlustega vastus saada. Tavaliselt aga sedamoodi usaldavat vastust ei saa, kuna:
vajadus, kui ta tahab teha oma tööd paremini või teha midagi täiesti uut, aga tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja oskused. 4. Kuna täiskasvanute õpivalmidus tuleneb nende vajadustest, on täiskasvanud õppija eelkõige orienteeritud eluliste probleemide lahendamisele. 5. Kuigi täiskasvanute õpimotivatsiooni mõjutavad ka teatud välised faktorid, näiteks soov saada paremat tööd ja / või kõrgemat palka, tugineb andragoogiline mudel siiski seesmisele motivatsioonile. Tugevateks õpimotivaatoriteks on täiskasvanud inimesele : - Eneseaustuse suurenemine - Enesekindluse tõus - Eneserealiseerimise võimaluste kasv - Kõrgem elukvaliteet jms Andragoogiline protsess koosneb seitsmest elemendist : 1. Õppimist toetava ja soodustava kliima loomine. 2. Õppijate kaasamine plaanide tegemisse. 3. Õppijate kaasamine nende õpivajaduste diagnoosimisse. 4. Õppijate kaasamine nende õppe - eesmärkide formuleerimisse. 5
Motivatsiooniks nimetatakse ajendeid, põhjusi ja jõude, mis mõjutavad inimese tegevust. Nii kõlab üks motivatsiooni definitsioonidest. Motivatsiooni kohta on kirjutatud mitmeid definitsioone ja teooriaid. Lähtume töösituatsioonist ja sellest, et ühelt poolt on tegemist inimese sisemise motivatsiooniga ning teiselt poolt on ka firma juhtkond huvitatud, et tema töötajad oleksid motiveeritud oma tööd tegema. Firma jaoks on oluline mõelda oma töötajate motivatsioonile sest, sellest, mil määral on inimesed motiveeritud oma tööd tegema, sõltub nii nende rahulolu kui ka firma tulemused. Kui juht tahab teha mingeid muudatusi (näiteks vähendada kulusid), siis ei piisa ainult tema tahtest, selle nimel peavad pingutama kõik ja pealegi tänapäeva konkurentsi tingimustes on oluline, et töötajad annaksid endast parima. Kõige lihtsam oleks lähtuda põhimõttest, et tööle tuleb võtta motiveeritud töötaja, keda polegi vaja motiveerida
Aga selle jaoks ei olnud ju aega… [E.N. Chapman “Inimsuhted ettevõtluses”, Elmatar, 1999.] Keskjuht tahab kangesti ise võimalikult palju ära teha. Endise spetsialistina on ta ju töö sisuga väga hästi kursis ja nüüd ei usalda ta alluvaid, sest teab täpselt nende puudusi ja nõrkusi. Kusjuures tõsi ta on – ta teekski ilmselt neid töid kõigist paremini, aga paraku ei jää siis juhi töö jaoks aega. Juhi usaldamatus ei mõju muidugi alluvate motivatsioonile kuigi hästi. Teine äärmus on see, kui keskjuht hakkab tasapisi ülesandeid delegeerima, kuid ühel hetkel tekib tal kiusatus alluvate kohustustehulka üha rohkem ja rohkem suurendada. Talle võib tunduda, et äkki ta saab siis ise näiteks rohkem arenguküsimustega tegeleda, aga paraku kipub niimoodi üldpilt kaduma. Mõni keskjuht arvab, et ah, siin on kõik täiskasvanud inimesed, pole vaja kõike üle kontrollida. Siiski on kontroll hädavajalik
Kasulik on tutvuda tervisliku toitumise alase infoga veebilehel www.terviseinfo.ee, kus igaüks saab endale vajaliku toiduenergiahulga arvutada ning sellele vastavalt ka menüü koostada. Kasulikku informatsiooni toidu- ja joogipakenditel kasutatava toitainealase GDA-märgistussüsteemi (guideline daily amounts ehk päevase soovitatava tarbimise kogused) kohta annab ka veebileht www.gdainfo.ee. Kindlasti tuleks senisest enam tähelepanu pöörata ka inimeste motivatsioonile tervislikult toituda, samuti selleks toetava keskkonna loomisele ehk info kättesaadavuse tagamisele. Toidu- ja joogipakenditel uue lihtsalt mõistetava toitainealase infoga GDA-märgistussüsteemi kasutuselevõtt on kindlasti oluline samm selle keskkonna loomisel ning inimeste teadlikkuse tõstmisel.
Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). Humanistlik õpiteooria Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses. Nagu humanistidele kõiges omane, püütakse ka õppimise tõlgendamisel esitada säärane avatud mudel, mis oleks vaba mis tahes laadi reduktsionismist
alal eesmärgistatud tegevust. Inimesel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi oskusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud väidavad, et inimestel on peale kompetentsusvajaduse tarvidus tunda end ka ise määravana: inimesed soovivad uskuda, et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses või karistuse kartuses. Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Motivatsiooni üheks olulisemaks komponendiks on eesmärk, mis on nii tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib mõgemuste mõjul muutuda, kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütakse saavutada (või vältida). Meisterlikkusele või ülesandele orienteeritud inimesed on seesmiselt motiveeritud, nad koondavad tähelepanu probleemide lahendamisele ja uute oskuste kujundamisele
See kandub põlvkonnas põlvkonda". Schwartz on 1994 identifitseerinud 3 kultuurilist kahepoolset dimensiooni: · Konservatiivsus vs autonoomia · Hierarhilisus vs võrdsus · Ise saavutamine (self achievement) vs harmoonia Töömotivatsioon ja kultuurilise faktori mõju Motivatsioon on jõud, mis on igas inimese tegevuses sees. Kultuurilised väärtused mõjutavad, kuidas inimene hindab ja tõlgendab situatsiooni, seega avaldab see mõju tema käitumisele ja motivatsioonile. Ka kollektiivses vaimses hääletuses mängib motivatsioon olulist rolli,. Kultuur ei mõjuta mitte ainult meie käitumist vaid ka neid põhjuseid, miks me otsustame ühel või teisel viisil käitume. Kokkuvõte Meie soovitus on see, et motivatsiooniteooriaid loetaks kehtivaks ainult selles kultuurikeskkonnas, milles need on tekkinud. (igal kultuuril oma motivatsiooniteooria). Need küll kattuvad mingites valdkondades, aga võivad olla ka täiesti erinevad. Selleks, et
karistuse ees. Lisaks arvukatele puudustele on sel stiilil ka omad eelised: otsustamine on kiire, saab kasutada vähekompetentseid alluvaid ja tänu tööülesannete täpsele määratlemisele tunnevad alluvad end kindlamana (Alas 1999). Ruth Alas (2008) on järeldanud, et alluvate tööle ja organisatsioonile pühendumus on kõige kõrgem karismaatilise juhi puhul. Sellele järgneb meeskonnatööd kasutav juht. Postiivsel dikteerijal on alluvate motivatsioonile postiivne, kuid tunduvalt nõrgem mõju. Kõige negatiivsem mõju oli individualistlikul autokraadil. 2.5 Mittesekkuja(Laissez-faire) juht Sellist tüüpi juht ei sekku organisatsiooni tegevustesse üldse, ehk ta ei täida oma liidri funktsioone absoluutselt. Grupi liikmetel on täielik vabadus otsuste tegemisel. Mittesekkuja tüüpi juht on kui üks paljudest töötajatest endale alluvas organisatsioonuis või osakonnas. Liikmed pigem arendavad ja motiveerivad ennast
Kuna teismelised kannatavad krooniliselt unepuuduse all, toimetavad nad hea osa päevast justkui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võrreldav narkolepsias isikute omaga. Krooniline unepuudus on selles earühmas tõsine probleem, ka kõrge saavutusvajadusega noorukitel, kes on hõivatud paljude kooliväliste tegevustega. Krooniline unevõlg võib viia tõsiste tagajärgedeni, sh mõjub meeleolule, erksusele ja reaktsiooni kiirusele, tähelepanule, mälule, käitumise kontrollile ja motivatsioonile (Pindmaa, 2011). Kasutatud allikad Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkooli reisikorralduse, hotellimajanduse ja toitlustusteenuste korralduse õppekavade aine "Töötervishoid ja tööohutus" täiendav õppematerjal. Külastatud aadressil: https://www.tlu.ee/opmat/ka/Taastvahendid_II/index.html Hagger, M. S. (2010). Sleep, self-regulation, self-control and health. Stress Health, 26: 181 185. Hansson, J. & Oscarsson, C. (2005) Õnnelikud lapsed. Tallinn: Varrak Pindmaa, M. (2011)
käitumisteavet sotsiaalsest keskkonnast. Wenger määratleb kogukonda ja identiteeti sotsiaalse õppimise kontekstis järgnevalt: Kogukond sotsiaalne kehand, milles meie tegevus on määratletud saavutusväärsena ja meie osalus tunnistatakse kompetentseks. Identiteet viis, kuidas me räägime sellest, kuidas õppimine mõjutab seda, kes me oleme ja loob isiklikku kujunemislugu meie kogukonna kontekstis (2004: 5). Laias laastus taanduvad kõik töö ja arenguga seotud küsimused motivatsioonile. Pole vahet, kas alustada mõne keerulise tööülesandega, õpingutega või püüda oma ettevõtet kuidagi paremate tulemusteni viia. Motivatsioonil on väga üldiselt öeldes kaks suunda sisemine ja väline ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasa tõmbav või tagant tõukav. Seoses välise motivatsiooniga meenub mulle alati üks kurbnaljakas näide eelmise aasta jalgpalli MM-ilt, Põhja-Korea jalgpallimeeskond. Ma ei teagi drastilisemat näidet välisest motivatsioonist
siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamike majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt. Keynsistlik tööpuudus Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Tööpuuduse leevendamine Enamasti soovivad valitsused tööpuudust vähendada. Selleks on mitu põhimõtteliselt erinevat teed.
oskusest. 3 S.S 2010-05-22 ISIKSUS JA TESTID Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga inimene. Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu. 1) Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile. 2) Tunnusjoonte teooria Peab tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, millest järeldub, et keskkondmõjutab isiksust vähesel määral. 3) Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Esiplaanile tõstetakse kogemused ja õppimised, mis kujundavad isiksust. 4) Humanistlik psühholoogia Rõhutatakse inimese ainukordust kui ka elu jooksul kogunenud kogemuste tähtsus. I Psühhoanalüütilised Inimese arengut ja käitumist mõjutavad temas olevad konfliktid ja
3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi) Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid. Mis motiveerib lapsi ja täiskasvanuid spordiga tegelema? Sisemine motivatsioon: spordi tegemise nauding. Väline motivatsioon: sõltuvus tunnustusest ja premeerimisest. Kompetentsuse tunde vajadus. Isiksuse mõju motivatsioonile. Saavutusvajadus. Treeneri võimalused motivatsiooni tõsta ja alal hoida. 2.2. Treener kui grupi liider (2 tundi) Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada
Enimtuntud teooria motivatsioonist on tõenäoliselt Maslowi vajaduste hierarhia teooria. Motivatsiooni kahe teguri teooria esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena. Kuulumismotivatsioon
Lisaks aitavad kaasa võistluste-eel- sel perioodil mentaalsed harjutused võistlustel tekkida võivate olukordade ja nende lahendamise jaoks ning oma edukate tehniliste soorituste läbielamine. PÜHENDUMUS EESMÄRKIDELE Pühendumusel oma eesmärkidele ja tahtel jätkata nende saavutamise nimel töötamist saab eristada kitsast ja laia fookust. Viimase puhul peetakse silmas nii sportimisest kui ka sellest väljapoole jäävast elust tekkivate olu- kordade mõju treeningu motivatsioonile ja järjepidevusele. Kitsamalt võttes tähendab pühendumus võistlustingi- mustes tahet pürgida oma eesmärgi poole sõltumata ebasoodsast olukorrast. Mõlemal juhul mõjuvad spordis negatiivselt edu puudumine ja ebaõnnestumised, positiivsete stiimulite puudu- mine, igavus, vähene osalus ja kõrvalejäetuse tunne, vigastused jmt. Neile lisanduvad argielust pärit faktorid, 51
kütkestavat tegevust ümbritsevad maailmas, mis on täis igasuguseid teisigi kütkestavaid ja õppimist vajavaid asju. Nad ei ripu detailide küljes, vaid tegelevad lugemisega kui tervikliku funktsiooniga. Vähemalt nii tähtis nagu eespool toodud põhjusedki, on lõpuks oluline, et lapsed armastavad lugema õppida väga varajases eas. Keeleteadlikkuse kujundamine annab tulemusi siis, kui see on lapse arvates huvitav ja tore. Tähtis on pöörata tähelepanu motivatsioonile, sest lugemisoskus nõuab palju harjutamist. Eesmärgid ja harjutamine nende saavutamise nimel peavad olema lapsele mõistetavad ning huvipakkuvad ja säilitama lapse lugemismotivatsiooni. Sellepärast peaks töö nii koolieelses eas kui ka esimestes klassides toimuma mänguolukordades. Waldorfi pedagoogika kohaselt ei tohiks aga last liiga vara lugema õpetada. Rõhutakse pigem vaatlemise, kõne, sõnavara ja loovuse arenggu soodustamist. Kuni seitsmenda eluaastani tuleks
1.2 Motivatsiooni tõukejõud McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria Inimestel on teatud motivatsiooni tõukejõud (tugev soov millegi suhtes), mis lähtub kultuurilisest keskkonnast, milles nad elavad. Need tõukejõud mõjutavad seda, kuidas inimesed näevad oma tööd ja elu. David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena
Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga. Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes. Madalama astme vajaduste rahuldatuse korral ilmnevad kõrgema astme vajadused. (Randmann 2011: 22) 9 2.4.2 McClellandi teooria David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. · Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad
Mikro-makromotivatsioon Et motiveerida inimest parandama oma töö tulemuslikust, tuleb muuta tingimusi antud organisatsioonis. Seda motivatsiooni nim. A-tüüpi ehk mikromotivatsiooniks. Selline käsitlus on aga ebapiisav kuna inimestel on ka tööväline elu, mis mõjutab nende suhtumist oma töökeskkonda ja töö tulemuslikkusesse. B-tüüpi ehk makromotivatsioon arvestab oragnisatsiooniväliste tingimuste mõju inimeste motivatsioonile. Need tingimused võivad olla erinevat laadi: seotud töö või vabaajaväärtustega,maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga töötajate hüveks kasutatavate vahendite üle jne.Kui väliskeskkond ei loo soodsaid tingimusi, on alluvate töömotivatsioon madal isegi heade töötingimuste korral. Juhtkond ei saa otseselt mõjutada väliskeskkonna tingimusi, kuid neil on võimalik luua oma organisastioonis hea mikrokliima, toetada igati oma alluvaid ja luua organisatsioonile hea maine, et
2) selgitab käitumise uuringute tulemuste rakendamise võimalusi; 3) koondab ühte mitmete uurimisvaldkondade tulemused,nagu juhtimine,psüholoogia,sotsiologia,antropoloogia,majandusteooria; 4) rõhutab organisatsiooni liikmete kui aktiivse ressursi tähtsust passiivse töövahendi asemel. 34. Ootuste teoria Esitas 1964 a. Victor Wroom.Vaatles motivatsiooni kui valikute tegemise protsessi.Selle teooria järgi teevad inimesed töö juures vastavalt motivatsioonile erinevaid otsuseid oma käitumise kohta.Ootustel põhineva motivatsiooni ja ergutamise loogika on,et inimesed teevad tööl pingutusi niisuguse toolikuse taseme saavutamiseks,mis tagab nende poolt eelistatud tasu.Selle teooria järgi peaksid juhid ergutamisel teadma: 1) Mida arvab töötegija kõvasti töötegemise ja teatud tööviljakuse saavutamisest: 2) Kas töötaja usub,et tarvete rahuldamise mõttes erinevad tulemused on seotud teatud tööviljakuse tasemega;
arendamise programme, et meelitada ligi ja hoida organisatsioonis oma ala parimaid spetsialiste, või otsustatakse hoida minimaalset võimalikku palgataset ja leppida tööjõu suure voolavusega. Personalipoliitika näitab, kuidas eesmärke kavatsetakse saavutada ja millistest põhimõtetest lähtutakse. Tuleb silmas pidada, et: · personali planeerimine on ühtlasi organisatsiooni kujundamine; · lisaks inimeste hulgale ja kvalifikatsioonile tuleb mõelda ka motivatsioonile ja organisatsioonikultuurile; · oma struktuuriüksuse õige planeerimine on juhi vastutus; · personalitöötajad tunnevad tööjõuturgu, aitavad töö analüüsi läbi viia, koostavad vajalike kompetentside loetelu, ametikirjeldused jne. 7 TÖÖ ANALÜÜS Oluline personalitöö lõik on töö analüüsimine. Selle väljundiks on töökirjeldused ja ametinõuded.
meedia teooria pannakse proovile filmi kasutamise võimalused veenmise või informeerimise eesmärgil. 3. kõikvõimsa meedia taasavastamine meedia võib olla sotsiaalse ja poliitiline võimu instrument. Lang ja Lang arvasid, et on olemas seoeid mõjuga avalikule arvamusele, et minimaalse mõju kohta on ainult üks võimalik käsitlus. Pärast pannakse tähelepanu rohkem pikkajaliste muutuste suunas: emotsioonidele, hoiakutele. Ka tähelepanu pörati kontekstist tulenevatele muutujatele ja motivatsioonile. 4. interaktsiooniline tuginev meediamõju: uue meedia mõjusid sotsiaalne konstruktivism. Selle käsitluse järgi tekkisid kõige olulisemad meedia mõjud tähenduse konstrueerimisel. Konstrueeritakse meedia sotsiaalne formatsioon ja ajalugu. Stiimul reaktsioon lähenemine. Üksik teade üksikisikust vastuvõtja reaktsioon. McGuire: esinemine, tähelepanu, aru saamine, seostamine, meelespidamine ja tegevus. On vaja arvestada sõltuvalt vastuvõtja isiksusest, hoiakust,
soov midagi teha, realiseerub ilma välise sundimiseta. Sisemiselt motiveeritud inimesed kogevad rohkem positiivseid emotsioone, on rahulikumad, keskenduvad sooritusele ja lõppkokkuvõttes saavad paremaid tulemusi. Sisemine motivatsioon on maksimaalne siis, kui indiviid tunneb, et ta on oma keskkonnas tegutsedes pädev ja sõltub iseendast. Iga sündmus, mis mõjutab indiviidi pädevustaju ja enesemääramise tunnet, avaldab mõju ka tema sisemisele motivatsioonile. Iga inimene tahab tunda end väärtusliku ja pädevana see on üks peamisi motiveerivaid tegureid. Teine oluline tegur on kontrolli tajumine. Kõiki inimesi mõjutavad uudishimu ja saavutusmotiiv, mis vallandavad alljärgnevad reaktsioonid: Vajadus kasutada ära oma võimalusi. Hirm mitte vastata teiste ootustele. Tung oma saavutusi parandada, karjääri teha. Väline motivatsioon tekib tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Väliselt motiveeritud tegevus
8 Konsultatsioonidel osales 27 liikmesriiki, 3 EMÜ riiki ja Türgi. 9 ESF060603-ESF Support to Education and Training Background Document (taustadokument ESFi abi kohta haridusele ja koolitusele). 4 · ülesannete täitmine, sh õpitegevus, õppimise toetamine ja õpitulemuste tunnustamine, mis on suunatud õppijate motivatsioonile ja õpivajadustele, arvestades ühiskonna ning majandussektori vajadusi ja nõudmisi. On vaja moodustada partnerlusi Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et parandada täiskasvanuharidusega tegeleva sektori tõhusust, laiendada ja lihtsustada täiskasvanuhariduse kättesaadavust ning muuta selle nõuetekohane rahastamine hõlpsamaks.10 2.1. Tegevuspõhimõtted
tasemel kui suurendavad seda. Annavad soodsat mõju lühiajaliselt Järeldus: Väldi sisemiste tasude/keskkonna ebaõiglust, tekitas sisemiste tasude saamise ootust. Paljud uuringud viitavad, et rahulolu ning töösoorituse ja hoiakute vahel puudub sagedasti seos. Näit. kaasav otsustamine suurendab rahulolu, aga ei mõjuta töösooritust Kaasajal ei püüta anda inimeste motivatsioonile kõikvõimalikke üldisi lahendusi, vaid keskendutakse pigem konkreetsetele probleemidele näit. töötajate pühendumine, kaasav otsustamine. Töökeskkond muutub kiiresti, organisatsioonides töötavad koos erinevad rahvuskultuurid, ootused tööandjale on põlvkonniti erinevad jne. VEEL MOTIVATSIOONIST: Inimeste motivatsiooni võib tugevalt mõjutada ka viis kuidas organisatsioonis muutusi juhitakse. (MIKS?) Tööle asudes sõlmib inimene nn
-töö eest saadavaga ( töötasu ja sellest tulenev) -läbi töökeskkonna (suhtlemine ja suhted) -läbi töö enda (eneseteostus) Kui juht pöörab tähelepanu ainult esimesele, muutub töö vahendiks raha ja selle kaudu kõige muu raha eest saadava hankimiseks. Pöörates tähelepanu vaid teise rühma vajadustele, on töötajad küll igati rahul, kuid puudub motivatsioon paremini töötada. Kolmanda rühma puhul viib intensiivsem töö üha kõrgemale motivatsioonile. Nii või naa tekib igal juhul küsimus: " Kuidas mõõta motivatsioonitaset ja millised on konkreetsete töötajate liikumapanevad motiivid? " Tõsiste motivatsioonihäirete puhul on esimene pool 12 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 13 küsimusest üleliigne, kuid varjatumate probleemide korral enam mitte, teine pool küsimusest on aga alati aktuaalne
juhtimisstiilide, kaasamisega ja võimu andmisega. (Wikipedia, 02.03.2019) Tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega (Vadi, 2000: 88). Inimsuhete koolkond tekkis Hawthorni katsetest, kus selgus, et inimeste tootlikkust ei mõjuta vaid palk ja töötingimused, vaid ka sotsiaalne keskkond, ülemuste suhtumine nendesse. Selle uurimuse mõjul hakati tähelepanu pöörama ka töötajatele, nende tunnetele, motivatsioonile, rahulolule ja suhetele. Arvati, et rahulolu ja suhted on ka tootlikkuse tegurid. Selle koolkonna ühed esimesed ja tuntumad esindajad on A. Maslow ja F. Herzberg. Maslow väitis, et inimeste kõrgemad vajadused tekivad ja arenevad alles siis, kui madalamad on rahuldatud. See vajaduste arv ja nende tekkimise järjekord pole aga teiste uurijate poolt kinnitust leidnud. (Haav, 2006) 2.1 Herzberg'i kahe faktori teooria 1950
Autonoomsus (autonomy) Kompetentsus (competence) Seotus (relatedness) Individuaalsed erinevused Põhjuslikkuse orientatsioon Eesmärgid elus Motivatsiooni liigid Sisemine motivatsioon Välimine motivatsioon Integreeritud regulatsioon (integrated regulation) Omaksvõetud regulatsioon (identified regulation) Pealesurutud regulatsioon (introjected regulation) Väline regulatsioon (external regulation) Amotivatsioon PROTSESSIL PÕHINEVAD LÄHENEMISED MOTIVATSIOONILE ÕIGLUSE TEOORIA (J. S. Adams) töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega samas organisatsioonis töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega teistes organisatsioonides töötaja võrdleb oma tulemusi teiste samas organisatsiooni liikmetega töötaja võrdleb oma tulemusi teiste tulemustega teistes organisatsioonides enda tulemus teiste tulemus ____________ võrreldes ____________ enda panus teiste panus
Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89
sellist psühholoogilist vajadust nagu asjatundlikkus. Muusik mängib klaverit oma meelelahutuseks ja selleks, et harjutada ning arendada vajalikke oskusi ning tunda end vaba ja enesekindlana. Teisest küljest võib seesama klaverimängija nautida nimetatud tegevust, kuna see annab talle võimaluse teenida elatist, võita auhindu, avaldada muljet või võita stipendiume. Tegelikult võib mistahes tegevusele läheneda orienteerituna nii sisemistele kui välistele motivatsioonile. (Reeve 2005: 134) Motivatsioon ja tööga rahulolu 7 Autor on eelpool tooduga nõus, et motivatsioon on mõõdik, mille kaudu inimene määratleb oma eesmärgi saavutamise panust. Selleks on inimese uskumus, et tulemus on mõjutatud tema spetsiifilisest käitumisest; tulemus ise omab tema jaoks positiivset mõju ning tulemus on saavutatav tema isikliku jõupingutuste tulemusel.
terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika. SÕDA 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament: Iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Uus Testament keelab üsna üheselt sõjapidamise ja tapmise. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin. * Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega. * Autoriseerimise olulisus. Edaspidi fundamentaalne. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige karistussõda, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi. Õige autoriteet - Valitseja käsk. Õiglane põhjus - Õigusrikkumine. Õiglane eesmärk - Eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu. 4. "Püha sõja" ja "õiglase sõja" erinevused ja sarnasused.
Käitumise põhjuseid indiviidi tasandil kirjeldab: A- tüüpi ehk mikromotivatsioon –käsitleb inimest organisatsiooni kesksena. Inimese motiveerimiseks tuleb muuta tingimusi oma organisatsioonis. See on aga inimesele ebapiisav, sest inimesel on ka tööväline elu, mis mõjutab suhtumist oma töökeskkonda ja oma tulemuslikkusesse. Keskkonna tegurid, mis mõjutavad inimese käitumist kirjeldab B- tüüpi ehk makromotivatsioon- arvestab firma välistingimuste mõju motivatsioonile mis on seotud töö või vaba aja väärtustamisega, maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga vahendite kasutamise üle töötajate hüveks. Kui väliskeskkond ei loo soodsaid tingimusi, on alluvate töömotivatsioon madal isegi heade töötingimuste korral. motivatsiooni parandamiseks saab juhtkond: Luua hea mikrokliima kuna juhtkond ei saa mõjutada otseselt väliskeskkonda, siis on see eriti oluline, ehk sisemise keskkonna soodsad tingimused.
väärtustama. 3. Inimesed on motiveeritud alal hoidma ja suurendama oma sisemise terviklikkuse tunnet. 4. Enesekäsitlused koosnevad erinevatest samastumistest(identsustest). Inimesed võib olla mitu identiteeti, mis on organiseeritud hierarhiliselt vastavalt nende olulisusele. 5. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete ootustega ega vahetute ja spetsiifiliste eesmärkidega. PROTSESSIL PÕHINEVAD LÄHENEMISED MOTIVATSIOONILE ÕIGLUSE TEOORIA (J. A. Adams) · töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega samas organisatsioonis · töötaja võrdleb oma tulemusi oma eelnevate kogemustega teistes organisatsioonides · töötaja võrdleb oma tulemusi teiste samas organisatsiooni liikmetega · töötaja võrdleb oma tulemusi teiste tulemustega teistes organisatsioonides enda tulemus teiste tulemus ____________ võrreldes ____________
töötingimuste üle. Selle koolkonna üks tähtsamaid esindajaid on Elton Mayo( 1880- 1949), kes viis lõpuni Hawthorne´i eksperimendid. Eksperimentide esialgseks eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimendis osales ligi 20 000 inimest. Eksperimendid valgustusega, konveieritöölistega, intervjuudega. Mary Parker Folett (1868-1933) arvas, et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile. Ta arvas, et kui juht motiveerib töölist ja tagab töötaja rahulolu, on ka tootlikkus optimaalne. Määravaks pidas ta ühtset vaimu ja meeskonda, enesekontrolli võimalust. Douglas McGregor eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria.Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid.
mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine. 6. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike õppimiskäsitluste põhiolemus Psühholoogilise ja sotsiaalse konstruktivismi põhiolemus ja esindaja(d) Konstruktivistlik õppimiskäsitlus paneb rõhu õppija võimetele ja motivatsioonile. Õppija peab püstitama konkreetsed õpieesmärgid, hindama kogutud informatsiooni ja kontrollima selle tähenduslikkust eesmärkide saavutamisel. See tähendab ka seda, et õppija peab olema ka ise aktiivne, rakendama oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi ning mõistma neid siduda omandavate teadmiste ja oskustega. Bruner. Sotsiaalne k
sellist psühholoogilist vajadust nagu asjatundlikkus. Muusik mängib klaverit oma meelelahutuseks ja selleks, et harjutada ning arendada vajalikke oskusi ning tunda end vaba ja enesekindlana. Teisest küljest võib seesama klaverimängija nautida nimetatud tegevust, kuna see annab talle võimaluse teenida elatist, võita auhindu, avaldada muljet või võita stipendiume. Tegelikult võib mistahes tegevusele läheneda orienteerituna nii sisemistele kui välistele motivatsioonile. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase
rahumeelset alistumist, ent sellest keeldudes tuleb see piirata ja vallutada, tappes kõik mehed ja võttes endale naised, lapsed, loomad jm; ent nii võib käituda vaid kaugel olevate linnadega 5 Uus Testament: keelab tapmise, ka kättemaksuks või kaitseks; kohtumõistmine on Jumala teha 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendumine motivatsioonile: vaenlase teod võivad olla tehtud õiglase südamega; autoriseerimise olulisus; õiglase sõja põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist. Iseenda kaitseks ei tohi tappa, ent on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda; tapmine seaduse nimel; eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi · Õige autoriteet: valitseja käsk · Õiglane põhjus: õigusrikkumine · Õiglane eesmärk: (õiglane) rahu 4
annaabi.ee 
