Töötus ja tööpuudus (0)

Vanad andmed:
Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus?
2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest
inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on
sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb
ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga , mida peetakse
regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa,
Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa.
..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
Euroopa Liidu arvates on kolm olulist valdkonda, mille arendamisel on määrav tähtsus tööpuuduse vastu võitlemisel. Need on ettevõtluse edendamine, inimeste ameti- ja kutseoskuste arendamine ning võrdsete võimaluste loomine kõigile tööotsijatele. Euroopa Liit toetab projekte, mis püüavad tööpuudust vähendada ning toetavad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest just seal luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Ettevõtluse käivitamine püütakse teha võimalikult lihtsaks. Soositakse ka füüsilisest isikust ettevõtjat. See on lihtne, kuid samas päris efektiivne viis oma tooteid ja teenuseid pakkuda.
Euroopa Liidus pannakse väga suurt rõhku kutseharidusele. Töö otsija peab suutma end tööandjale huvipakkuvaks muuta. Selleks on tarvis oma oskusi ja teadmisi kogu aeg arendada. Euroopa Liidu riigid on alati püüdnud seista hea selle eest,
et ükski ühiskonna liige ei tunneks end tööjõuturult kõrvale tõrjutuna. See puudutab nii meeste ja naiste võrdõiguslikkust, võitlust soolise, rassilise ja rahvusliku diskrimineerimise vastu kui ka puuetega inimestele paremate töövõimaluste loomist.
Tööpuudus märatseb Virus, Põlvas ja Valgas
Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal.
2008. aasta esimesel poolel 4% piires püsinud töötuse määr kasvas aasta teisel poolel hüppeliselt ja tõusis IV kvartalis viimase kolme aasta kõrgemaile tasemele.
Aastakeskmine töötuse määr, mis aastatel 2001–2007 pidevalt kahanes, tõusis 2008. aastal 5,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4,7%. Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal 10%-ni Ida-Virumaal. Märkimisväärselt kõrge oli töötuse määr ka Põlvamaal (8,9%) ja Valgamaal (8,5%), teatab statistikaamet .
Töötute arv kasvas viimases kvartalis 54 000ni. Tööturuametis olid neist registreeritud vaid ligi pooled (26 000). Tööturuameti abita püüavad hakkama saada eelkõige noored töötud. Alla 25aastastest töötutest võttis end tööturuametis arvele vaid iga neljas, samal ajal üle 50aastastest töötutest ligi kaks kolmandikku. Aktiivsemalt registreeruvad need, kes äsja töötuks jäänud ja kel on õigus saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Koondamise, ettevõtte sulgemise või pankroti tõttu töö kaotanute arv hakkas kasvama juba 2008. aasta alguses. Et uusi töötuid tuli järjest juurde, siis pikaajalise töötuse osatähtsus hakkas vähenema. Kui varasematel aastatel oli üle aasta tööta olnute osatähtsus 50% piires, siis 2008. aasta lõpus kahanes see 26%-ni. Pikaajaliste töötute osatähtsus vähenes, aga nende arv hakkas aasta teisel poolel siiski kasvama ja tõusis IV kvartalis 14 000ni.
Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu- uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. 13.02.2009  Raul Veede
Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste  osakaalu  tööjõus.
Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd.
Tööpuudus on (koos SKT ning majanduskasvuga) üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid.
Tööpuuduse mõõtmine
Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus.
Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta:

• Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka.
  
• Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul.
  
• Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane,  ajateenija , kinnipeetav, haige ega pensionär.
  
• On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma.
  

Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka.
Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu-uuringute — suurte üleriigiliste küsitluste — käigus.
Tööpuuduse liigitamine
Sõltuvalt probleemiasetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on:
Siirdetööpuudus 
(frictional unemployment , ka hõõrdetööpuudus) on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
Struktuurne tööpuudus 
(structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
Tsükliline tööpuudus 
(cyclical unemployment) esineb majanduse  langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
Vabatahtlik tööpuudus 
(voluntary unemployment) on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik külg.
Varjatud tööpuudus 
( hidden unemployment) on seotud inimestega kes ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad — inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole " nagunii " saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima .
Registreeritud tööpuudus 
(registered unemployment) Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha , võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust.
Tööpuuduse põhjused
Kõige lihtsama töö nõudmise-pakkumise mudeli järgi ei tohiks tööpuudus eksisteerida. Tööjõu hind — palk — peaks tööpuuduse tingimustes langema suurendade ettevõtete poolset tööjõu nõudmist ja vähendades pakkumist. Seega peaks tööpuudus kaduma.
Siirdetööpuudus 
(Vt. eespool ). Kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed töökohtade vahetuse ajal sageli mõnda aega tööta.
Miinimumpalk 
Kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga , mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamike majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt.
Keynsistlik tööpuudus 
Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu.
Efektiivse palga teooria 
Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus.
Tööpuuduse leevendamine
Enamasti soovivad valitsused tööpuudust vähendada. Selleks on mitu põhimõtteliselt erinevat teed.
Üks võimalik lähenemine on lühendada töö otsimiseks kuluvat aeg ja nii töötuse kestust. Selleks on omakorda mitmeid võimalusi:

• Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust. Näiteks nõuded, mille kohaselt töötu peab abiraha saamiseks regulaarselt tööd otsima. Tööturuametitel on mõnikord õigus nõuda vastavaid dokumente (avalduste koopiaid, äraütlevaid vastuseid, jms).
  
• Parandada töötute kvalifikatsiooni. Nii muutuvad nad sobilikeks rohkemate tööpakkumiste jaoks ning nad saavad kiiremini sobiva pakkumise. Seda peetakse teoorias üheks kõige paremaks töötuse vähendamise ja majanduse tugevdamise vahendiks. Praktika aga näitab, et töötute koolituskursuste mõju on enamasti piiratud.
  
• Muuta töö otsimine kiiremaks ja lihtsamaks. Enamus tööturuameteid registreerib ettevõtete vabu töökohti ning võimaldab töötutel vastavatest andmebaasidest omale sobivat pakkumist otsida. Töötutele pakutakse ka tööotsimise kursusi, kus neil õpetatakse näiteks CV kirjutamist.
  

Teine võimalus on suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata.

• Siia kuuluvad üldised majanduse elavdamise võtted, näiteks valitsuse kulutuste  suurendamine .
  
• On võimalik ka kehtestada ettevõtjatele soodustusi teatud gruppidesse (näiteks noored või puuetega inimesed) kuuluvate töötute töölevõtmisel.
  
• Ka tööjõu maksude  alandamine , töötajaid kaitsvate reeglite pehmendamine jms. suurendab ettevõtete soovi lisatööjõudu värvata.
  
• Ajaloos on korduvalt kasutatud hädaabitöid — valitsuse poolt korraldatavaid töid mille eesmärgiks on võimalikult paljudele inimestele mingi töö ja sissetuleku pakkumine. Niisugustel töödel on kasutatud väikese tööviljakusega tehnoloogiat, et oleks võimalik rakendada võimalikult palju inimesi.
  

Kolmas võimalus on vältida inimeste töötuks jäämist takistades nende vallandamist.

• Enamikes riikides kehtivad mitmesugused töötajate kaitse reeglid. Töötajaid vallandamiseks on vaja pikka eteteatamisaega, ametiühingu nõusolekut ja muude tingimuste täitmist. Kuigi nimetatud meetmed aitavad töötajaid tööpuuduse vastu kaitsta, peetakse neid üldiselt majanduslikult küsitavateks meetoditeks. Kui töötajaid on raske vallandada, siis väheneb ka ettevõtjate soov uusi töötajaid tööle võtta, väheneb üldine töötajate liikuvus ning seega ka majanduse paindlikkus.
  

Lisaks on võimalik vähendada tööpuudusega tekkivaid probleeme üksikisiku tasandil.

• Niisugused vahendid on töötu abirahad ning muud sotsiaaltoetused, samuti töötute haiguskindlustus. Arenendu riikides ei ole tööpuudus üldiselt seotud suurte materiaalsete raskustega.
  
• Ka mitmesugused koolitused ning kursused aitavad osalt seda eesmärki täita. Samas võivad kohustuslikud kursused ka vastupidiselt mõjuda. Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi.
  

Töötuskindlustus
Töötuskindlustus on sotsiaalkindlustuse liik, mille eesmärgiks on töö kaotanud kindlustatud isikule sissetuleku tagamine uue töö otsimise ajaks.
Töötuskindlustus Eestis
Töötuskindlustus käivitus Eestis 2002. aastast, mil kehtestati töötuskindlustusmakse ja loodi Eesti Töötukassa. Töötuskindlustushüvitisi hakati välja maksma 2003. aastast. Töötuskindlustusega on Eestis kohustuslikult hõlmatud kõik töötajad. Töötuskindlustus on nn osamakseline sotsiaalkindlustusskeem, mis tähendab, et õigus töötuskindlustushüvitisele saab tekkida vaid nendel isikutel, kes on teinud töötuskindlustusmakseid. Kindlustatud ei ole — st ei pea tegema töötuskindlustusmakseid, kuid ei teki ka õigust hüvitistele — füüsilisest isikust ettevõtjad, ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed, mõned valitud ametikohtade esindajad (Riigikogu liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed) ja mõned avaliku sektoriteenistujad, kellel on eriseadustega sätestatud erikaitse (nt kohtunikud ).
Töötuskindlustus katab Eestis kolme tüüpi hüvitisi:

• töötuskindlustushüvitis (hüvitis töötule);
  
• tööandja maksejõuetuse hüvitis;
  
• kollektiivse koondamise hüvitis.
  

Töötuskindlustushüvitisele on õigus töötuna arvele võetud isikul, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.
Töötuskindlustushüvitis moodustab 50% varasemast töötasust esimesel sajal töötuspäeval, kuid langeb seejärel 40%-le varasemast töötasust. Töötuskindlustushüvitise maksmise kestus sõltub töötuskindlustusstaaži pikkusest — hüvitist võib maksta seda kauem, mida pikem on töötusele eelnenud töötuskindlustusstaaž.
Töötuskindlustust haldab Eesti Töötukassa. Töötukassa on avalik-õiguslik isik, mida juhib kolmepoolsuse põhimõttel moodustatud nõukogu, kuhu kuuluvad tööandjate, ametiühingute ja valitsuse esindajad — kaks liiget igalt osapoolelt.
Töötuskindlustust finantseerivad töötajad ja tööandjad. Töötaja töötuskindlustusmakse määr 2008. aastal on 0,6% palgast, tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% töötasudelt.
Mina arvan, et inimesed peaksid hakkama rohkem ostma, aga seda mida kõige enam vaja läheb. Siis on ettevõtjatel rohkem mida toota, et saaks rohkem kasumit, ja inimesed saaksid ka siis tänu sellele rohkem tööd, kui on rohkem nõudlust.
Kasutatud kirjandus:

• www. riigikantselei .ee
  
• www.ekspressjob.ee (13.02.2009 Raul Veede artikkel)
  
• www.wikipedia.ee