Eesti ajaloo ülevaade (1)

Eesti ajaloo ülevaade
Eestlaste esivanemad jõudsid tänapäevastele aladele arvatavasti ligikaudu 9000 aastat e.kr. Umbes samast ajajärgust on teada ka mitmeid asulaid, neist vanim Pulli asula Pärnu lähistel. Teada on ka eestlaste muistsed asualad Kundas ja Reiul.
Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes ebaõnnestus ja aastaks 1061 olid venelased muistse Eesti pinnalt minema löödud.
Eestlaste rahulik elu ja õitseng sai otsa aastal 1208, kui peale liivlaste ja latgalite alistamist asus Mõõgavendade Ordu piiskop Alberti juhtimisel ristiretkele eestlaste vastu. Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Kahjuks ei olnud kehvasti varustatud ja keskvõimuta eestlastest elukutselistele sõduritele, kes end ristilipu alla koondasid, vastast ja peale rohket verevalamist alistus kristlastele ka viimane eestlaste kants- Valjala linnus. Aasta oli siis 1227.
Ent siiski ei kustunud eestlaste mälestus vabadusest. Aastal 1343. tehti viimane meeleheitlik katse taastada õnnis iseolemine- Jüriöö ülestõus. Edukalt alanud ettevõtmine kulmineerus petlike läbirääkimistega Paide linnuses. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. Viimasena alistusid saarlased. Maale tuli rahu.
Rahu sai otsa aastal 1558, kui Ivan IV Julm saatis oma väed vallutama Liivimaad. Oma strateegilise asukoha tõttu tõmbas Eestimaa sõtta ka teisi riike ja sõja lõppedes jaotati Eesti-ja Liivimaa Rootsi, Poola ja Taani vahel. Viimased kaks loobusid oma aladest hiljem ja kogu Eesti langes Rootsi võimu alla. Algas Rootsi aeg, mis rahu ja õitsengu poolest tuntuks on saanud.
Pärast 1700. aastal alanud ja 21 aastat hiljem lõppenud Põhjasõda läks Eestimaa Vene Tsaaririigi koossesisu. Ja jäi sinna, kuni 1918nda aastani, kui Esimese Maailmasõja aegses võimuvahetuses täideti eestlaste kauaaegne unistus ja 23 veebruaril kuulutati Pärnus (ja 24.02 Tallinnas) Eesti Vabariik.
Ent värske vabariik oli kohe ka kadumise äärel- ida poolt tungis peale 1917 aastal loodud Sotsialistliku Venemaa sõjaväeline jõud- Punaarmee. Tehti ajalugu. Näljast kurnatud punariigi armeest ei olnud vastast eestlastest vabatahtlike motivatsioonile ja riigikaitsetahtele. Aastal 1920 sõlmiti Tartus Eesti ja Venemaa vahel rahuleping , millega Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki.
Järgnevate aastate jooksul ehitati üles demokraatlik Eesti riik ja see säilis kuni Teise maailmasõja alguseni , kui end neutraalseks kuulutanud Eestile poliitiliste ja sõjaliste mahhinatsioonide tulemusena sunniti peale Vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. See leping oli aluseks Punaarmee sissetoomisele Eesti territooriumile, mis viis omakorda noore riigi okupeerimiseni. Pärast Kolmanda Reichi tagasilöömist Eestimaa pinnalt loodi siia Eesti NSV.
Nõukogude aeg kestis kuni 1991 aastani, kui keskvõimu lõtvumisest tekkinud vaakumit kasutas ära Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, kes võttis astu Deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, ning tuginedes juriidilisele järjepidevusele taastati 1918. aastal loodud Eesti Vabariik.
2007 aastal toimusid Tallinnas rahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega. 26. aprillist 29. aprillini toimusid Tallinnas ja mujal Eestis vandaalitsemised. Rüüstati Tallinna kesklinna erinevaid kauplusi, lõhuti trammliine, süüdati autosid.
Eesti Vabariik tähistab 2008. aasta 24. vaabruaril riigi 90. sünnipäeva.