50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
CandyxD Nuustik
Õppematerjali autor
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning
Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete
ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele
küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele
muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida
See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Temporaalsagar on epilepsiate e üks tavalisemaid allikaid. Tugeva vormi puhul levib see üle aju. Leebetel juhtudel tekitab see deja vu või jamais vu (ümbrus on väga võõras) tunnet. Vahel tulevad teatud mälestused meelde või kaob mälu üldse ära. Laialdamsel levikul kutsub sensoorseid elamusi esile. Tugevamal juhul esineb ka visuaalse ja somatosensoorse ala aktiveerumist. Oimusagara kahjustused süvendavad episoodilise mälu defitsiiti eriti just selles, mis puutub toimunud sündmustesse mäletamisse isikliku elu osana. Agnoosia- tähendab võimetust teatud asjutuvastada, seostada või ka lihtsalt teadmatust ning mitmed selle vormid kaasnevad oimusagara kahjustusega, kuigi need võivad juba
2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I
Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid