Tööpuudus ( slaidid) (0)

TÖÖPUUDUS
Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes
soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse
tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu
tööjõus .
Töötu on isik, kes ei tööta ja on töötuna arvele võetud Tööturuameti
piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma
individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva
töö ja kohe tööle asuma;
Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta:
Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka.
Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul.
Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane ,
üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär .
On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul)
Tööpuuduse liigitamine
Siirde tööpuudus on seotud töökoha vahetusega, nt parema töö
otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on
inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on
enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks .
Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste,
kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajadustele
mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud
elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse
leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi
haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult
osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus
normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline
tööpuudus väheneb.
Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi
kättesaadavatel tingimustel töötada. Majanduses on alati mingeid
vabu töökohti. Tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad
paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik
külg.
Varjatud tööpuudus on seotud inimestega, kes ei otsi aktiivselt
tööd, kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud töötute hulka
kuuluvad näiteks heitunud töötajad - inimesed kes on kaotanud
lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei
otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada.
Registreeritud tööpuudus - arenenud riikides on töötutel võimalik
ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda
mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, haiguskindlustus ja võimaluse
osaleda mitmesugustel koolitustel. Samas esitab riik töötutele ka
mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu
võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud
ennast ei registreeri.
Töötud töötusperioodi kestuse
järgi, I kvartal 2008 ­ I kvartal
2011
Tööpuuduse põhjused
Siirdetööpuudus - kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed
töökohtade vahetuse ajal sageli mõnda aega tööta.
Miinimumpalk
Keinslik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele
väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning
motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei
tasakaalustu.
Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et
tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada
kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast
kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus.
Tööpuuduse leevendamine
Suurendada töötute tööotsimise aktiivsust.
Suurendada ettevõtjate soovi uusi töötajaid värvata.
Vältida inimeste töötuks jäämist, takistades nende vallandamist.
Vähendada tööpuudusega tekkivaid probleeme üksikisiku tasandil.