Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene on see kelleks ta end ise teeb (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

"Inimene on see, kelleks ta end ise teeb."
(J.-P. Sartre)
On olemas kahte tüüpi inimesi: need, kes tegutsevad selle nimel, et olla keegi ning need, kes ainult mõtlevad, kuid tegudeni ei jõua. Kindlasti on millegi tõelise saavutamiseks tarvis palju tahte- ning mõttejõudu, kuid sellest ei ole kasu, kui puuduvad teod.
Suurimad teod siin ilmas on sündinud tänu motivatsioonile. See on ülim tegur, mis sunnib üht või teist abinõud kasutama oma tahetu saamiseks. Heaks näiteks on Richard Laasik " Wikmani poistest". Ta oli õppimise ning harjade tegemisega nii hõivatud, et millegi muu jaoks aega ei jätkunud. Saades pakkumiseks õpetada Juhan Pukspuud kooliväliselt, oli ta väga kahtleval seisukohal. Tal ei olnud piisavalt motivatsiooni ning tahet. Nähes aga Juhani imeilusat ning tarka õde Virvet, veetis Richard Pukspuude juures iga võimaliku hetke. Kui ta just ei olnud ametis Juhani õpetamisega, siis ehitas ta Virvele rõdu, kus too sai flöödiga mängida. Ka Juhani õpetamisele mõjus armumine hästi, kuna Richard oli rohkem motiveeritud. Kui Juhan ei oleks eksamit läbinud, oleks Richard ju Virvele endast halva mulje jätnud.
Armastuses on teod lausa vältimatud. Selleta ei saa armastus eksisteerida, kuna teod on armastuse tõestused. Musta valgeks oskab igaüks rääkida, kuid vähe on neid, kes sõnadeloopimise asemel näitab oma tundeid tegudes. Ka "Wikmani poiste" Jaan Sirkel oli armunud Juhani õde Virvesse. Kuid ainult Jaan näitas oma tundeid tegudes, mitte ei lootnud tühipalja õnne peale. Ta helistas Virvele, kutsus teda välja jne. Samal ajal vaatas kõike kõrvalt Richard. Lõpuks võitis Virve südame Jaan, kuna Richard oma tundeid välja ei näidanud ning Virve võitmiseks midagi ette ei võtnud.
On ka inimesi, kes loodavad alati teiste abile. Tänapäeval on see teema eriti aktuaalne tööpuuduse tõttu. Aina enam ja enam jooksevad meediast läbi abipalved toetamaks rahaliselt kaasmaalasi. Kindlasti on üliolulised annetamised meditsiini, haridusele ning muudele valdkondadele, kuid miks ei saa endaga hakkama täie tervise juures olevad kahekümnendates aastates noormehed ? Põhjus on tahte puudumises midagi ise saavutada ning teha. Julgen arvata, et sellise käitumise taga on kas isafiguuri puudumine või isapoolne vähene eeskuju. Kõik saab alguse kodust. Ka "Wikmani poistes" tuleb sama probleem esile. Osad poisid õppisid ise kodus kontrolltöödeks, osad poisid aga tegid teiste pealt maha.
Rasked ajad nõuavad tõhusamaid meetmeid. Kuigi praegu võib olla majanduslikult raske aeg, peaks see siiski looma paremad eeldused lennukatele äriideedele. Sellises olukorras toimetulekuks on vaja rohkem mõistust kasutada. Peab otsima paremaid ning lihtsamaid mooduseid, et saavutada vajalik, sest nagu öeldakse- lihtsuses peitub võlu. Kuid kahjuks neid, kes suudavad olukordi enda kasuks pöörata, on äärmiselt vähe. Lihtsam on pugeda sildi taha "töötu" ning süüdistada selles majandust.
Mõistuseta ei saavuta kunagi midagi, sest puudub kavalus , mis sillutaks tee unistusteni. "Kauka jumala" Mogri Märt oskas raha teenida. Raskel ajal keset vaeseid leidis ta ikka ja alati võimaluse rahateenimiseks. Olgugi, et ta võttis ebaõiglaselt suuri intresse laenude eest ning ei aidanud kunagi kedagi lihtsalt heast südamest, olid tema eesmärgid paigas ning ta tegi alati kõikvõimaliku, et saada enda tahtmine.
Inimesena ollakse alati see, kellena end ise tuntakse, kellena end teistele välja näidatakse. Kui ma ise arvan, et olen läbikukkuja, siis miks peaks teised arvama vastupidist? Endast tuleb alati hästi arvata ning endasse hästi suhtuda , kuid mitte kunagi ei tohi teistesse inimestesse seetõttu põlastavalt suhtuda. Wikman teadis, et ta on haritud, tak ning austatud mees ja seetõttu suhtusid ka teised temasse nii. Kordagi ei suhtunud ta halvasti aga end ümbritsetavatesse inimestesse ning ka ei alaväärtustanud ta ennast. Need olid põhjused, miks Wikmani austati ning ehk isegi tunti aukartust tema ees, mitte ei koheldud teda kui suvalist inimest ega tehtud nalja tema üle.
Austades ennast ning teades enda tegeliku väärtust, aidatakse teistel enda sisse kergemini vaadata, enda kohta tõepärase arvamuse kujundada ning ka ise rohkem saavutada. Endast ei tohi kunagi liiga hästi arvata, vaid piisavalt, et mitte arvata, et enam ei ole kuhugi areneda, millegi poole püüelda. Kunagi ei tohi jääda paigale vaid alati tuleb edasi pürgida. Pürgida kõrgustesse, tähtede poole. Nii on elu elamist väärt, aina tegutsedes .
Inimene on see kelleks ta end ise teeb #1 Inimene on see kelleks ta end ise teeb #2 Inimene on see kelleks ta end ise teeb #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teree Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Wikmani poisid kokkuvõte
5
doc

Wikmani poisid kokkuvõte

Martin Moorits 12a "Wikmani poised" 2. Üldmulje koolist ja õpetajatest, kirjuta ühest õpetajast lähemalt 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme ­ nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muut

Kirjandus
Wikmani poisid
23
docx

Wikmani poisid

Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn („Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas“ . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus. Virve tädi oli asjaga

Kategoriseerimata
Wikmani poisid
19
doc

Wikmani poisid

pidevalt Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus

Kirjandus
Wikmani poisid
15
doc

Wikmani poisid

9 POISID Jaak Sirkel Peategelane, kuid ta ei ole eriti värvikas natuur, vaid viisakas ja kohusetundlik noormees, Sile poiss ja diplomaat ning korraga ka poeet. Ta oli hea õpilane ning pikk poiss. Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö). Südames armastab ta aga Virve Pukspuud ning on väga armukade, kui Riks samale tüdrukule silma heidab. Ta ise ei saa ka lõpuks aru, et kas ta on Richardi parib sõber või on too talle vaenlane, kes tahab tema tüdrukut. Kui Richard oli haiglas, siis ütles ta arstile, et on poisi parim sõber ja soovib klassikaaslastele noormehe seisundi kohta teavat viia. Ka lõpumärkide jagamisele kutsus ta Riksi kaasa

Kirjandus
Jaan Kross-Wikmani poisid
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus

Kirjandus
Wikmani Poisid
14
docx

Wikmani Poisid

saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus

Kirjandus
Jaan Kross Wikmani poisid kokkuvõte peatükkide kaupa tasuta
5
doc

Jaan Kross"Wikmani poisid"kokkuvõte peatükkide kaupa,tasuta

Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspe

Kirjandus
Wikmani poisid Kokkuvõte
4
doc

Wikmani poisid Kokkuvõte

Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. P

Kirjandus




Kommentaarid (2)

emmy profiilipilt
emmy: See on hea kirjand, kuid kui reavahe 1,0 panna ja käekiri 10 peale, siis mahub ühele lehele ka ära, niiet pole väga pikk.
20:08 05-12-2010
SopsSops profiilipilt
SopsSops: Mõtteid sai
18:22 03-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun