50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teree
Õppematerjali autor
Martin Moorits 12a "Wikmani poised" 2. Üldmulje koolist ja õpetajatest, kirjuta ühest õpetajast lähemalt 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muut
Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn („Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas“ . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus. Virve tädi oli asjaga
pidevalt Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus
9 POISID Jaak Sirkel Peategelane, kuid ta ei ole eriti värvikas natuur, vaid viisakas ja kohusetundlik noormees, Sile poiss ja diplomaat ning korraga ka poeet. Ta oli hea õpilane ning pikk poiss. Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö). Südames armastab ta aga Virve Pukspuud ning on väga armukade, kui Riks samale tüdrukule silma heidab. Ta ise ei saa ka lõpuks aru, et kas ta on Richardi parib sõber või on too talle vaenlane, kes tahab tema tüdrukut. Kui Richard oli haiglas, siis ütles ta arstile, et on poisi parim sõber ja soovib klassikaaslastele noormehe seisundi kohta teavat viia. Ka lõpumärkide jagamisele kutsus ta Riksi kaasa
üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus
saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspe
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid