Andragoogika- õppimine täiskasvanueas (3)

Tallinna Ülikool
Rakvere kolledž
Sotsiaalpedagoogika SP I
Merike Morozov

ANDRAGOOGIKA
Raamatu kokkuvõte
Rakvere 2010
Pedagoogikast andragoogikani
Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´ kasvatamist ,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega . Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni :
Androgoogika – täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuste arengu sihipärase suunamise seaduspära ; hõlmab kõrgkoolipedagoogikat, tootmispedagoogikat, sõjaväepedagoogikat jm.
Andragoogika - kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida.
´´The Modern Practice of Adult Education.´´ 1970
* Täiskasvanud õppija on sõltumatu isiksus, kes tahab ise otsustada oma elu, tööd ja perekonda puudutavate küsimuste üle, kuid sageli mitte õppimise üle. See võib viia seesmise konfliktini, mille ületamine nõuab andragoogi abi.
* Õppijal on palju erinevaid kogemusi, mis õppeprotsessis kujutavad endast olulist ressurssi ; need erinevused muudavad õppegrupi heterogeenseks ja eeldavad individuaalset lähenemist õppijale ning individuaalseid õppeplaane, aga võivad ka õppijais vastuseisu sellele, mis ei haaku nende seniste teadmiste ja mõttemallidega ega ühti nende seniste kogemustega. Täiskasvanu identifitseerib end läbi oma kogemuste. Kui täiskasvanu eelnevat kogemust õpisituatsioonis ignoreeritakse, tunneb ta end tõrjutuna.
* Täiskasvanul on kõrgem õpivalmidus, mis tekib siis, kui ta tahab teha midagi, milleks tal puuduvad teadmised ja / või oskused ; kui ta tahab saavutada edu vm. Õpivalmiduse tekkimise eelduseks on igasugused muudatused - ühiskonnas, tööl, perekonnas, elus.
* Õppeprotsessis on täiskasvanud inimene orienteeritud eluliste probleemide lahendamisele, ükskõik mis valdkonnast need probleemid siis on. Seega peaks õppekava lähtuma elulistest situatsioonidest ja õppija vajadustest .
* Täiskasvanu õpimotivatsioon on enamasti seesmine- eneseaustus ,enesekindlus, soov ennast realiseerida, saavutada tunnustust vm. Või ka välised-soov saada paremat tööd, rohkem palka vm.
Andragoogiline mudel
Andragoogilise mudeli autoriks peetakse Malcolm S . Knowlesi.
Täiskasvanud inimene suhtub õppimisse teisiti kui laps või nooruk. Seda tuleb arvestada tema õppeprotsessi kavandamisel ning tema suunamisel ja juhtimisel õppimise ajal.
Oluline on teada, milles need erinevused seisnevad. Malcolm S . Knowles toob oma andragoogilises mudelis välja järgmised erinevused:
1. Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija. Vastavalt definitsioonile on täiskasvanud inimene´´ inimene, kes vastutab iseenda elu ja tegevuste eest´´.
2. Täiskasvanud õppijad toovad õppeprotsessi kaasa oma kogemused. Võrreldes laste ja noorte kogemustega on täiskasvanud inimesel kogemusi oluliselt rohkem, sest mida kauem inimene elab, seda rohkem tal neid koguneb ja ka nende kvaliteet on erinev.
3. Androgoogilise mudeli järgi tuleb täiskasvanud inimene õppima siis, kui tal tekib selleks vajadus, kui ta tahab teha oma tööd paremini või teha midagi täiesti uut, aga tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja oskused.
4. Kuna täiskasvanute õpivalmidus tuleneb nende vajadustest, on täiskasvanud õppija eelkõige orienteeritud eluliste probleemide lahendamisele.
5. Kuigi täiskasvanute õpimotivatsiooni mõjutavad ka teatud välised faktorid , näiteks soov saada paremat tööd ja / või kõrgemat palka, tugineb andragoogiline mudel siiski seesmisele motivatsioonile. Tugevateks õpimotivaatoriteks on täiskasvanud inimesele :
- Eneseaustuse suurenemine
- Enesekindluse tõus
- Eneserealiseerimise võimaluste kasv
- Kõrgem elukvaliteet jms
Andragoogiline protsess koosneb seitsmest elemendist :
1. Õppimist toetava ja soodustava kliima loomine.
2. Õppijate kaasamine plaanide tegemisse.
3. Õppijate kaasamine nende õpivajaduste diagnoosimisse.
4. Õppijate kaasamine nende õppe - eesmärkide formuleerimisse.
5. Õppijate kaasamine nende õppeplaanide tegemisse.
6. Õppijate aitamine õppeplaanide elluviimisel.
7. Õppijate kaasamine hindamisse.

ÕPPIVAST INDIVIIDIST ÕPPIVA ÜHISKONNANI

Ove Korsgaard on esitanud järgmised põhjused, miks haridus ja koolitus mängivad üha olulisemat rolli nii inimesele, ettevõttele kui rahvale / riigile :
- Haritud inimesel on paremad väljavaated tööjõuturul kogu eluea vältel.
- Ettevõttele on globaalse turu tingimustes kompetentne tööjõud toimetuleku võtmeteguriks.
- Riigile on intensiivistunud rahvusvahelise võidujooksu tingimustes haritud elanikkond ellujäämise eelduseks.
Tähtis on mõista ka seda, et uuenevas maailmas on oluliselt kiirenenud teadmiste vananemise tempo. Ükskõik kui edukalt lõpetati ülikool või milline kraad omandati, üle viie - kuue aasta nende teadmistega hakkama ei saa. Ning see periood lüheneb järjest. See muudab õppimise pidevaks, kogu elu kestvaks protsessiks. Paraku ei ole mitte kõik inimesed seda endale tunnistanud või kui ongi, ei saa seda endale lubada subjektiivsete või objektiivsete põhjuste tõttu. Siin peavadki appi tulema need inimesed, kes on õppinud selleks, et aidata teistel inimestel õppida. Ehk siis täiskasvanute koolitajad / andragoogid, koolitusjuhid, koolitsuse korraldajad jt.
Ka õpetajad peavad õppima !
Ka täiskasvanute õpetajad peavad tänapäeval pidevalt õppima, et oma õpilastest mitte maha jääda. Seega on ka õpetajatel tekkinud vajadus õppida! Edukad saavad tänases tihedas koolituskonkurentsis olla ja edukaks jääda vaid need koolitusasutused, kes mõistavad seda, et täiskasvanud õppija ette ei või lasta ``inimest tänavalt``. kes võib küll olla kas edukas firmajuht, tippspetsialist, ülikooli professor või kooliõpetaja, kuid kellel puudub ettekujutus , kuidas täiskasvanuid õpetada. Seepärast tuleb investeerida ka oma õpetajate / lektorite ehk teisisõnu andragoogide arengusse .
-