temaatiliselt, ent erinevalt viimasest iseloomustab ,,Kabareed" kunstiteadlase Mai Levini sõnul pildi sisse viiv perspektiiv ning selles on rohkem jutustuslikkust ja alateadvuse hoovust. ,,Kabarees" põimuvad sürrealismi ja saksa ekspressionismi mõjud, kuid see jääb siiski Wiiralti suurepäraseks ja omanäoliseks loomeaktiks, milles mõju andvad suunad on sünteesitud vaid talle omaselt. Pealtnäha paheline kujundikeel kõneleb Mai Levini hinnangul just seeläbi ,,kõlbluse peeglist ja moraalsuse protestist". Teos on valminud vasegravüüri tehnikas. 7 7 ,,Kabaree", http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing/newwin/hor/pic_id-5400 Kasutatud allikad http://www.slideshare.net/Rokio/eduard-wiiralt-12317352?from_search=1 http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing?_search_gallery=yes&author=Wiiralt %2C+Eduard&piece_of_art=&price_min=&price_max=&c_id=&imageField.x=0&i mageField.y=0 http://www.slideshare
Suurt mõjutajat ja isa põhimõtetele oponeerijat mängib ka Barbara kaasa Cusin, kes küll ihkab äiapapa äri ja varandust, aga on armastusest oma kallima vastu, nõus ka sellest loobuma. Näidendis on osa ka Barbara õel Sarah'il ja tema kaasal Lomax'il, Undershafti pojal Stephan'il ja laste ema Leedi Britomart'il. Ema on ehtne näide kõrgklassi daamist, kellele on kõrge enesehinnang, kuid kes on oma laste õnne nimel valmis ka kõigeks ning sellepärast võib pidada teda selle teose moraalsuse kehastuseks. Võib ju loota ja arvata, et Barbara ja Cusin oponeerides isa põhimõtteid ka tasakaalustavad kogu selle julmalt masendust täis tõdede komplekti, aga kahjuks nii see ei lähe. Raha võidab ka selles loos. Äri läheb Cusinile ja Barbara, selle asemel, et aidata vaeseid, näljas ja haigeid inimesi, loobub neist. Järgides isa põhimõtteid hakkab ta abistama neid, kellel on kõik füsioloogilised vajadused olemas, lootes nendesse natuke vaimu puhtust sisendada.
17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism 18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19. praktiline filosoofia on: a-teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast b- üldteadmine, mille järgi saab toimida c- teadmine asjade olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22. Kõige utoopilisem võimu vastane projekt on: a- sotsialism b- kommunitarism c- anarhism d- libertarism 23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul
· Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias. · Just siit lähtub suurim erinevus tema mõtlemise ja enamiku 20. sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti. Kanti moraaliteooria iseloom · Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla. · Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende tagajärgede hüvelisus. · Siia võidakse lisada järgmine skemaatiline iseloomustus. · Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid. · Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki asjaolud. · Kanti põhieesmärgiks on uurida moraali võimalikku mõistuspärast alust, nii üldiselt kui võimalik.
Samuti oleks ekslik arvata, et praktika olemasolu aluseks võib olla see, et tema toodud kasu kaalub üle kahju. Need põhjused on õigluse printsiipide puhul olulisemad kui klassikalise utilitarismi puhul võib täheldada. Utilitarism ei arvesta ka asjaolu, et ebaõigluses süüdistamise puhul peetakse kohatuks seda, kui inimesega samas praktikas olev isik väidaks, et ebaõiglus võimaldas suurimat huvide rahuldamist. Kuid just seda toetab Rawls'i käsitlus. Siiski toetatakse utilitarismi moraalsuse printsiibina. John Rawls on oma kirjutises loonud õigluse süsteemi, mis sisaldab kahte printsiipi. Esimene neist puudutab inimese põhilisi vabadusi ning teine on seotud võrdsusega. Võrdsuse puhul on tõstatatud ka ebavõrdsuse küsimus. See on kindlasti lubatud ainult siis, kui see toob kasu mõlemale poolele. Kuigi teose pealkirjaks on ,,Õiglus kui ausameelsus", on siiski vastu vaieldud, et õiglus ja ausameelsus ei ole üks ja sama asi. Õiglus on pigem teatud liiki
varastamine, vägivald), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv, õiguste teooria ja õigluse teooria. Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline eetika (kreeka sõnast telos, mis tähendab „eesmärgile suunatud“) hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele - tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea, vahendeid arvestamata.
" või "Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele." Lojaalsus lojaalsus määratleb, kelle suhtes on otsuse langetajal kohustusi. Ajakirjanikul võib olla kohustusi avalikkuse, tööandja-toimetaja, kaastööliste, allikae jt ees. Deonotoloogiline minu kohustused, mis on kirja pandud. Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile,
positiivseks? Vastus: Berlin (kuulus ettekanne ,,Vabaduse kaks mõistust") Negatiivne vabadus inimliku sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta, n.ö. vabadus millestki. Inimene on loomu poolest oma elu peremees. Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et otsustaksin ise oma elu üle vabadus millekski. Võimaluse positiivseks vabaduseks määratleb mõistus. Millisesse eetikateooriate liigituste hulka kuuluvad egoistlik (moraalsuse standardiks isiklik hüve) ja utilitaristlik (moraalsuse standardiks ühiskondlik hüve) eetika? Vastus: Teleoloogiliste teooriate hulka (standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus) Deontoloogilised teooriad (standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus) teo-deontoloogiline & reegli-deontoloogiline teooria. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist kinni pidada?
Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini- nende ren`i, selle asemel, et võtta altkäemaksu ja sundust kasutada. ("Vesteid ja vestlusi). Ta uskus, et inimesed on oma loomult head ning neist tuleb hoolida. Halvasti käitumise sundus surutavat neile peale aga väljastpoolt. Kuna ta jälestas ainuvõimsa Keisri ideed, sisaldusid vastavad valitsejate võimu piiravad elemendid, ka tema filosoofias. Ta rõhutas kõne vastavust tõele. nfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi, kelle tegevuse tulemusena
Munkade arvates oli noormeestel parem tegeleda palvetamisega kui relvaharjutustega, nendest tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid. Munkade kogukond oli keskajal nii mitmekas ja mitmekesine, et sellest sai oluline ja tihti otsustav mõjur võimujagamismängus. Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid
vabadus peab tal võimaldama teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. Negatiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. 43. positiivne vabadus toimimine endast lähtudes, vabadus millestki. Positiivne vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 44. utilitarism moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve. 45. episteemiline autoriteetsus 46. biheiviorism - üritas teadulikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile, stiimul- reaktsioon. (Watson) (monistlik) 47. füsikalism mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, kuid saab seletada teaduslikult (Carnap). (monistlik) 48. identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele ajule (Smart, Amstrong) (dualism) 49
Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid. Kannatusest vabanemise tee, tee nirvaanasse, nõuab moraalseid otsuseid ja meditatsiooni. Budistidele on kogu moraalsuse aluseks heldus, mis vastandub isekusele. Budisti ülesandeks igapäevaelus on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust
eeldame, et prostitutsioon on ühiskonnas ebasoovitav, kas selle seadusega keelamine on piisavalt õigustatud; teiseks, kui prostitutsioon on tõepoolest ebasoovitav, siis kas sellepärast, et seda peetakse ebamoraalseks, ning kui prostitutsiooni peetakse ebamoraalseks, siis miks. Nendele küsimustele on mitmesuguseid vastuseid. Kui ühelt poolt nähakse seksi kahe inimese vahelise intiimse aktina, siis teisalt on aeg-ajalt ühiskonnal lubatud otsustada seksuaalakti moraalsuse üle. Selliste probleemidega tegelebki prostitutsiooni alateema. (Encyclopedia of Applied Ethics. Vol. 3, J-R (Ed. By Ruth Chadwick). San Diego (etc.): Academic Press, 1998, lk. 694.) 2.2 Lahendused ning abi Kas on õige või vajalik prostitutsioon legaliseerida? Legaliseerimine tähendab riigi poolt mingi tegevuse aktsepteerimist ja taolisel teel saadud raha seadustamist. Kõik, mis on seotud
. . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest . . . . . 9 5. Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10 5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . .
Seksuaaleetika 1. Laste saamine ja abort Seksuaaleetika käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega, näiteks armastuse, iha, ahistamise jms. Seksuaaleetika valdkond tegeleb suguelusse puutuva moraalsuse ning ebamoraalsuse põhjendamisega. Esimeseks probleemiks seksuaaleetikas oleks laste saamise ning abordiga seotud eetilistest probleemid nagu: kas naisel on täielik õigus oma kehale ning ta võib sellega teha, mida ise soovib; millised küsimused kerkivad seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Mõnedes maailma piirkondades üritatakse laste saamist riiklikult piirata, et lahendada ülerahvastumise probleemi. Piiramise vastu esitatakse religioosseid või naise
Milline on õige valitsemisvorm? meta-eetika (demokraatia, aristokraatia vms) rakenduseetika Mis on vabadus ja kui palju vabadust peaks indiviidil olema? Mis on õiglus ja milline on õiglane hüvede Peamised küsimused: jaotus ühiskonnas? N-eetikas: Kas teo (nt valetamine) moraalsuse üle Kas ja mis alusel tohib sekkuda teiste riikide otsustamisel on olulised teo tagajärjed või on mingid teod siseasjadesse? iseenesest õiged/ebaõiged? Kas ja mis alustel peaks jagama M-eetika: Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? Kas ja kodakondsust
seega ma loen seda, samas ei aita sellega kedagi teist. Altruism- isekuse ja omahuvi vastand, kus käitub lähtudes teistest. 5. Denotoloogiline, vooriste ja teleoloogiline eetika- nende erinevused. Denotoloogiline- väärtuse kandjaks on teo tulemused. Teo enese teatud jooned omavad sisemist väärtust. N: tõe rääkimises on midagi õiget, isegi kui see teeb kellelegi kahju v haiget on ja valetamises on midagi väära, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline- moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus. Siinses teoorias nähakse tegudes ainult instrumentaarset väärtus, tagajärgedel aga seesmist väärtust. Vooruste eetika- siinne põhiküsimus on, et milline peaks inimene olema? Esmane on oma iseloomu kujundamine. Vooruslik inimene ei pea tegema üksnes tegema õigeid tegusid, vaid ka elust rõõmu tundma. Selle põhieeldused on: 1)inimese jaoks on ülim hüve õnn
Remarque´i veendumuste kohaselt on poliitika alati halb, tuues inimestele häda ja viletsust, ta näeb selles toda blankovekslit, millega inimkond püüab kinni maksta oma läbematust, kus eesmärk pühendab abinõu. Apoliitilisus elus ja kirjanduses on tema jaoks inimsuse esmaseks mõõdupuuks. Rõhutades nõnda oma üldinimlikkuse taotlust, võrdsustab Remarque vastavalt poliitilisuse ja amoraalsuse ning apoliitilisuse ja moraalsuse. Ainus, mida veel saab vastandada sõjale, on loodus, elu kõigis oma inimesest puutumatuis, esmastes vormides. Kui romaani tegelased unistavad tulevikust, on selleks eelkõige selge taevas, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävineb inimese maailm koos unelmate, kahtluset, rahutuste ja rõõmudega, elab loodus oma elu. Kokkupuude loodusega see annabki kangelastele jõudu minna uuesti lahingusse. Sõlmküsimused Remarque´i loomingus
endast väljapoole mõelda, ega seosta end kogu aeg millegagi. (Butterworth, Harris, 1994, 39.) 2.6. Konventsionaalse ja konkreetsete operatsioonide arengutasemete võrdlus Piaget väitis, et kontreetsete operatastioonide staadiumis on lapse mängud juba enam reeglitel põhinevad, mitte rollidel nagu operatsiooni-eelses staadiumis. Lisaks sellele, et need reeglid toovad nähtavale lapse konkreetsed loogilised operatsioonid sotsiaalses sfääris, pakkusid nad Piaget'le mudeli moraalsuse arenguks, sest lapsed peavad allutama oma soovid ja käitumise sotsiaalsele grupile. Lapsed lähtuvad tegevusele hea või halva 6 hinnangu andmisel tegija kavatsustest sotsiaalsete reeglite raamistikus. Lapsed arvavad, et kõik, mis rõõmustab või rahuldab teisi on hea ning nad suudavad võtta arvesse teiste inimeste vaatepunkte ja kavatsusi. Samuti leiavad lapsed, et hea on sotsiaalse korra säilitamine ja oma kohustuste täitmine. Inimelu väärtust mõõdetakse sellega kuivõrd see
komponent 2. Moraalne enesehinnang – kuidas indiviid tunneb ennast käsitledes moraaliküsimusi ehk afektiivne/emotsionaalne komponent 3. Moraalne käitumine – kuidas indiviid käitub, kui puudub kokku moraalidilemmadega ehk käitumuslik komponent Moraalsust võib vaadelda mitmetelt tasanditelt lähtuvalt: a) Moraalsust tagavad ühiskonna sots.institutsioonid, mis kehtestavad inimkäitumise jaoks reeglid b) Moraalsuse juured on inimsuhetes, millel on kolm komponenti: - emotsionaalne- tegeleb psühhoanalüüs - kognitiivne – tegeleb kognitiiv-käitumuslik - käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale
Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Mõista erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Spetsiesismi mõiste. Teleoloogiline teooria (naturalistlik) - standard moraalselt õige käitumise jaoks [ei ole ise moraal]: egoism (moraalsuse standardiks on isiklik hüve); utilitarism (moraalsuse standardiks ühinskondlik hüve). [teleos eesmärki saavutav] Deontoloogiline teooria (moraalne väärtus teos endas) - standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus: teo-deontoloogilised (moraalsuse standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada); reegli-deontoloogilised teooriad (saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist). [deon nõutav, tarvilik, kohustus]
aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid. Gilligan uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud. Põhiseisukohad: 1. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt 2. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudel 3. Naiste moraalsuse areng on kolme-tasandiline Fookus enesele, teisi välistades Fookus teistele, ennast välistades ja eitades Fookus kõigele, milles sisaldun Poiste ja tüdrukute vahel on erinevused nende suhtumises hoolivusse, suhetesse ja inimestevahelistesse sidemetesse. Tüdrukute jaoks on need olulisema tähtsusega kui poiste jaoks.
Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlameelselt: "ära kõhkle autoriteedis." Kümme käsku on iganenud. Arenenud maailm, liikunud edasi, on seda ka täheldanud ning end nendest lahti kammitsenud. Kõik dervieerub: aususest saab austus, kui sedagi, moraalist mingisugune veelgi ebamäärasem väärtus ning, kõige tähtsamana, asendub alistus allutusega. Moodsa ühiskonna õigesti
Kuid Hegel selle teekonna löpul seisjana eemaldus siiski liialt Kantist ja ületas need piirid, mis Kant oli seadnud. Hegel muudab dialektilise printsiibi - nagu Hegeli looming näitab - on kindlasti väga viljakas korrastav pöhimöte meie mötlemisele, olemise printsiibiks endaks. Meil on vöimalik siin vaid üks möte esiletösta: laad kuidas Hegel üksiku suhet ühiskondlikesse jöududesse kirjeldab. Me teame, et hegeli puhul algab moraalsuse sfäär alles objektiivse vaimu valdkonnast. Üksiku väärtus ei seisne mitte selles, mis väärtus vöi möte on üksikul eraldivöetuna, vaid selles kuidas ta korrastub ja suhestub üleisikuliste ajalooliste jöududega, eelköige riigiga. Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana. See, mis suured ajaloolised isikud selliseks teeb nagu nad on (Hegel oli alati neist haaratud, möelgem vaid
ja raske, järelikult on abort parem. Kui see näide viia printsiibiks: ilma vanemliku hoolitsuseta elu ei vääri alustamist, siis ei pruugi see tunduda enam nii iseenesestmõistetav (kuigi kahtlemata on see printsiip väärt arutlemist). 2.3. Osav teemavahetus. See on poliitilise retoorika põhivõte - ei vastata küsimusele, vaid ajatakse oma joru. Paljud autorid ei esitanud meie näitejuhtumis väiteid abordi moraalsuse üle, vaid esitasid oma seisukoha ning vahetasid kohe teemat. Nt. 2.3.1. Mindi kohe erandite kallale. „Abort on üldiselt ebamoraalne, aga esineb ka erandeid.... tervis, vägistamine vms.“ Arutelu erandite üle võib olla relevantne, kuid põhitees on ju avamata! 2.3.2. Vahetatakse arutluse valdkonda. Hüpati moraali valdkonnast õiguse valdkonda.
Mikro: Mina kui üliõpilane. Meso: Tallinna Ülikool, kursakaaslased. Ekso: EAP, haridussüsteem. Makro: Eesti riik ja kultuur, meie hariduse väärtused. Krono: Lõpetamine. C.Gilligan – Eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt ettedikteeritud naiselike rollidega) takistavad naiste moraalsuse arengut sellisel kujul, nagu seda näeb ette Kohlbergi mudelil. L.Kohlberg – Moraali areng. Haakub positivistide kui ka biheivioristidega. Esitades moraalse arengu teooria, milles olid ühendatud teaduse ja moraalsed väärtused ning mis põhines kognitiivsel põhjendatusel (s.t mitte käitumisel). Oluline ei ole see, kuidas inimene käitub, vaid see, miks ta nii käitub. Jälgis 12 aastat poisse. L.Võgotski – Last ei saa vaadata eraldi seisvana, on vastastikunemõju
inimesele tarbimise raha aitab inimesel oma identiteeti looma. Tänapäeval peab pidevalt oma identiteeti ümber konstrueerima selleks peavad olema materiaalsed võimalused. Marginaliseerituksegi kuna pole raha. Tänapäeval on haridus kaasamisvahendiks. Tänapäeval defineeritakse normi ja hälbivust subjektiivselt, seoses individuaalsete valikutega, mis on konstrueeritud sotsiaalses kontekstis. Ühiskonna sees ja väljas olemine tänapäeval on defineeritud moraalsuse terminites antud momendil. Marginaalsuse defineerimine: stigma või mitte (isiksuse jooned versus seos ühiskonnaga: ennast nii defineerinud) kuidas indiviidid ennast defineerivad on nende oma vaba tahe, mitte märk või silt ühiskonna poolt. Sotsiaalkonstruktsionistlik lähenemine. Rõhutab viise, milles meie sotsiaalsed tähendused, kategooriad ja väärtused ning käitumine on pigem sotsiaalselt loodud, mitte loomult antud. See on kriitiline hoiak
Võis juhtuda, et perekonnas olid lapsed ja varandus hinnatumad kui naised. Väärtustati alati kõrgelt isadust. Suguvõsa vanu naisi austati ja mitmeski asjus küsiti nende arvamust. Omad sugulased olid tähtsad ja nendega oldi pidevas läbikäimises. Rooma perekonnas olid tütred ja pojad võrdväärsed. Roomlased hindasid perekonda ja suguvõsa, nende traditsioone ja rituaale. Tuumperekond oli tavaliselt väike ja naised tähelepanuväärselt iseseisvad. Naiste moraalsuse kaitsmine oli pandud Rooma seadusse. Nii roomlased kui kreeklased nõudsid meestele ja naistele erinevaid moraalinorme.Neitsilikkuse säilitamine kuni abiellumiseni oli tähtis. Tuumperekond, kuhu kuuluvad isa, ema ja lapsed, oli Roomas põhikohustuse keskus. Tuumperekond oli Roomas tugev ja aina ka tugevnes. Naise elu Pompejis Antiikaja kõige enamm uuritud linn on Pompeji, kus elas 10 000 inimest. Kõige silmapaistvam isiksus oli Eumachia
aktsepteeritud lahenduseni selles olukorras? - Kuidas saavutada rahumeelset konfliktilahendust, et hoida ära kiirustamise mõjukaimate asjaosaliste poolt? - Tähelepanu pööramine koostööle, selleks et jõuda vastuvõetava tulemuseni, isikute omavahelisi suhteid aitab laiendada diskussiooniteemasid moraali, moraalsuse ja eetika üle ärimaailmas. Eetika on abiks valikute tegemisel, millist tegevust võiks pidada lubatuks ja millist tuleks vältida. Ettevõtte eetikakoodeks Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering, mille koostab enamasti ettevõtte tippjuhtkond ja millest kinnipiamist peetakse ettevõtte töötajatele kohustuslikuks. See, kas ettevõttel on eetikakoodeks või mitte, ei muuda teda eetiliseks või vähemeetiliseks
Ta usub, et see on B, sest tal on 10 münti. Firma president kinnitas, et tahab valida B. Tegelikult valiti A ja tal oli ka oli 10 münti kaasas. Usk on, järeldus on tõene, õigustatud on, aga teadmist pole), (2) vangilugu. 7.-8. ÕIGE JA VÄÄR 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivses eetikas vastatakse küsimusele milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Kas käitumise moraalsuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär"? Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogilise eetika on tagajärje eetika. Keskne idee: käitumise/teo teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed
Teadus ja filosoofia peaksid andma sisukaid aj üldkehtivaid väiteid ehk aprioorseid sünteetilisi väiteid. Sellele küsimusele vastamsieks uuri ta meie tunnetuse struktuuri. See ongi tema teoreetilise filosoofia põhiprobleem. 3.Eetiliste hinnangute objektid: Moraalifilosoofia eesmärgiks oli Kanti arvates leida kõigi inimeste jaoks siduvad käitumisprintsiibid. Need ei saanud olla leitud kogemusest vaid mõistusest. Kant peab teo moraalsuse üle otsustamise puhul teo motiivi ( mitte näiteks tagajärge). Tegusid, mis on väliselt kooskõlas moraaliseadusega, kuid sooritatud mittemoraalsetest kavatsustest, nimetab Kant legaalseteks tegudeks. 4.Maksiimid ja imperatiivid: Maksiim on tema käsitluse järgi üldine põhimõte, mille inimene kehtestab iseendale ja mis on aluseks tema käitumisele Imperatiiv on üldine põhimõte, mis on samal ajal ka universaalne (suunatud kogu
võimalik. Riikidevahelises võistluses on konfliktide elemendid võrreldes koostööga ülekaalus (Waltz, 2008, lk 25). Kuskil ei ole kirja pandud rahvusvahelisi seaduseid, mida riigid peaksid omavahelises suhtluses jälgima. Kehtib vaid üldine moraali põhimõte, kuid siin tekib jälle küsimus, mida mõni riik moraalseks peab. Mõne riigi tavad võivad tistele riikidele täiesti ebamoraalsed tunduda. Kindlasti muutub moraalsuse põhimõte ka vastavalt olukorrale. Kui riik satub kriitilisse olukorda, kus sellest pääsemiseks on vaja kasutada teistele riikidele kahjulikke võtteid, siis saab määravaks, kumb riik on tugevam. Kui ärakasutatav riik on nõrk, saab kriitilises olukorras olev riik teda lihtsasti ära kasutada. Kui teine riik on aga tugev, ei hakka raskustes rabelev riik oma olukorda arvatavasti veel hullemaks tegema. Ühele riigile aga ei tundu enda
Paradiisi müüt annab näo ja sõnastuse sellele nimetule igatsusele mis meil on. See on selle pärast, et meis on mälestus kaugetest aegadest esivanematest Aadamast ja Eevast. 4. Mis on teodiike? Kui jumal on kõikvõimas ja ülihea, siis miks ei võinud ta luua maailma, kus kurjust ei oleks? - Looduslik- miks on olemas looduses kehtiv kord, kus loomad teineteist söövad ja inimesed võivad hukka saada? - Moraalne kurjus- see, mida inimesed teevad teineteisele (valivad moraalsuse asemeb mittemoraalse käitumise) Teodiike- teoditseia- jumala õigustamine Teodiike moraalse kurjuse kohta: · Vaba tahe- jumal lõi meid vabaks- inimene saab kurjuse valida Teodiike loodusliku kurjuse kohta: · Illusiooni argument (Platon)- me peame kõigepealt eristama need asjad, mis tegelikult ka on nendest asjades, mis meile näivad olevat. · Kosmilise disaini paratamatuse argument (Leibniz)- meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Jumal on loonud
mõtlemise külge ning väärastub lausa maneeriks ja mõttehaiguseks. (221) Sümboliseeriv mõttevorm oli niisama hästi kui ära pruugitud. Sümbolite ja allegooriate leidmisest oli saanud tühi mäng, pinnapealne fantaseerimine lihtsa mõtteseose alusel. Sümbol säilitab oma tundeväärtuse üksnes nende asjade pühaduse kaudu, mida ta sümboliseerib: niipea kui sümboliseerimine langeb puhtalt religioossest vallast pelgalt moraalsuse valda, näeb teda lootusetus väärastumises. (222) .. iga seisuse ranges eristamise iseseisva objektina on midagi eht keskaegset ning selle kohuseõpetuse väljatöötamisele on omane abstraktsus ja üldisus, mis kusagil ei vii nõnda käsitletud elukutse enda tegelikkuseni. (229) Individuaalse arusaama puudumine on teatava määrani kavatsuslik, on pigem kõike valitseva universaalse mõtteharjumuse tulemus, kui madala vaimse arenguastme tundemärk. (229)
Kui vastane kaotab, annab järele või põgeneb, on konglikt lõppenud. Varjatud võistluse vahenditeks on intriigid, sabotaaz, tagarääkimine, lõksude seadmine, ootamatud rünnakud ja teised alatud võtted. Neid võtteid kasutatakse üldjuhul endast tugevamate vastaste puhal, kelle vastu avatud võistluses ei oleks mingeid väljavaateid. Kuigi varjatud võitlus on üsna levinud konfliktikäitumise viis, tõstutab selle moraalsuse küsimus. Üheltpool on ebamoraalne taga rääkida või püüda varjatult arveid õiendada. Varjatud võistluse eeliseks võib olla see, et on võimalik võita ka tugevamaid vastaseid. Konflikti külmutamine ehk vältimine valitakse juhul, kui tundub, et vähemalt esialgu on kõige parem mitte midagi teha. Lahendamisega lihtsalt viivitatakse, välditakse vastaspoole aktiveerumist, oodatakse kirgede jahtumist ning olukorra muutumist. Seda
konfliktilahendusel, mõjutustele vastuseisul • Oskused: • Tõhusamad abistamise ja koostöö oskused Gümnaasium • Süsteemmõisteline mõtlemine – ka sotsiaalseid oskusi puudutav paigutub laiemasse süsteemi, konteksti arvestamine • Sotsiaalne mõistmine: • Mõtete, tunnete ja käitumise ning nende vaheliste seoste mõistmine • Teise seisukoha respekteerimine ja enese oma kaitsmine • Eetilisuse ja moraalsuse mõistmine, ühiskonna normid • Suhted: • Sõprus kui vastastikune jagamine, lähisuhete loomine ja hoidmine • Käitumise ennustamine – konfliktide ennetamine • Oskused: • Koostöö- ja juhtimisoskused • Tõhusad abistamisoskused • Enese kehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine KÕLBELINE ARENG Lugemiskontroll. 1. Prosotsiaalse käitumise ja altruismi vaheline erinevus on selles, et… a)
tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism teooria, mis väidab, et kõik meie teod on määratletud põhjuslike seaduste kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral, et need takistavad vabu valikuid või vaba tegutsemist. (vrd: vaba tahe). Dilemma
või õigustamatu kahjuga). Kuigi enamik moraalisüsteeme peab ülemääraseid tegusid võimalikuks, leidub ka teooriaid (sh enamik klassikalise utilitarismi versioone), mis eitavad nende võimalikkust. deontoloogiline eetika (kr k deon, `kohus, kohustus') - Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine (intrinsic) väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. eetiline relativism (ethical relativism) Arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis
Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism ütleb, et igaüks peaks alati järgima omaenda huve. Vooruseetika ütleb, et on oluline mitte
Moraalse arutlemise areng · Moraalne arutlemine tähendab seda, kuidas me arutleme või otsustame, kas tegevus on õige või määr see erineb moraalsest käitumisest. Loomulikult juhindume sageli oma moraalsest arutlemisest, kui me otsustame, mida teha. · MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades. o Moraalsuse valdkond tähendab lahkuse, kahju ja õiguse teemasid. o Sotsiaalne tavavaldkond hõlmab käitumise ühtseid tunnuseid, mille eesmärk on kordineerida sotsiaalseid interaktsioone sotsiaalsetes süsteemides, näiteks riietuskommete, klassiruumireeglite, söögietiketi jne kaudu.
- Pidev hirm, et ollakse ülekohtused teiste vastu - Vajadus heakskiidu järele - Ühiskondlikud väärtused on omaks võetud Üleminek headuselt teadiselt, et indiviid on ka isiksus - Naine näeb, et hoolimise moraal peab sisaldama endast samaväärset hoolimist kui teiste eest - Enda ja teiste vajaduste täitmine - Püüdlus olla hea , aus ja tõene siiras - Kasvab vastutustunne enda ja teiste ees III. Vägivallatuse moraalsuse aste - Naine ei pruugi kunagi sinna jõuda, kuid sinna peaks jõudama - Printsiip endal ja teistel peab hea olema - Kuidas vastutust valikute tegemisel doseeritakse Gilligan vs Kohlberg hoolimine, vägivallast hoidumine vs õiglus Moraalse kohustuse tegurid : suhted vs põhimõtted moraalsete dilemmade iseloom : oht tasakaalule ja suhetele vs vastandlikud õigused dilemmade lahendamise kognitiivne protsess: induktiivne mõtlemine vs deduktiivne mõtlemine
Deontoloogiline eetika on ,,peaks"-eetika. Nende motiiviks on ,,peaks midagi kuidagi tegema". ,,peaks" eetika. See teooria ütleb, et hea ja kuri asuvad mõlemad inimesest väljaspool. Hea ja kuri pole inimeste välja mõeldud, vaid need on neile antud. ,,Deon" tähendab ,,vaja", ,,peaks". Inimene ei saa määratleda ennast vaid eesmärgi kaudu, näiteks et eesmärk pole vaid õnn. Need on kogemused ja inimene on midagi palju enamat kui kogemuste kogum. Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Kas moraalsus on inimloomingu produkt? · Ühismoraal On olemas ühismoraal ehk aegade jooksul tekkinud kogemuste kogum, mis aitab meil jõuda tõeni. Inimkogemus on universaalne, sest sarnaseid olukordi elame me läbi iga päev ja ükskõik kus. Kõik kordub nagunii. Eri kultuuride vahel on ka sarnasusi need pole siiski drastiliselt erinevad. Kuigi tõde on muutlik. · Südametunnistus Inimene on jumala poolt varustatud kõlbelise võimega, mis tasakaalustab enesearmastust ja muid
2. usulisel sotsialisatsioonil 3. Religioosse kasvatuse üheks osaks on üldjuhul ennastsäästvate eluviiside õpetamine 4.kriisi ja pinge olukordades religioossed inimesed pigem palvetavad,kui, et näiteks alkoholi abil lõõgastuda. 5.Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel. 16. Religiooni seos enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega. Religiooni ja moraalsuse seost kirjeldatakse nendega. Enesejälgimine toimub nii individuaalses kui ka kollektiivses usulises praktikas. Näiteks palve üheks funktsiooniks on enda kõrvalt vaatamine, oma käitumise hindamine usuliste väärtuste seisukohalt ja Jumala abi otsimine esilekerkivates raskustes, ka pühendumis läkitusrituaalid. eneseammendumise (ego depletion) mudel-Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav.
mõõdupuud positiivsele õigusele. Tähtsaks sammuks oli ka konstitutsioonilise järelevalve loomine inim- või kodaniku õiguste kaitseks paljudes riikides. Loomuõigusliku mõtte taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus [Jõgi 1997, lk 51]. 18 Lon L. Fuller (1902-1978) määratles kaheksa kõige rängemat viga seadusandluses, mis on õiguse sisemise moraalsuse negatiivseks väljenduseks [Jõgi 1997, lk 54]: 1) üldnormide puudumine, puhas kasuistika, 2) õigusnormide salastatus, 3) tagasiulatuvad muudatused seadusandluses, 4) normide mitmemõttelisus või mõistetamatus, 5) sisemised vastuolud normide sees ja vahel, 6) normid, mida võimatu täita, 7) normide pidev muutmine, 8) õigusemõistmisel ei järgita alati kehtestatud norme.
Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks
IV Tegevus kooskõlas seadustega ja üldtunnustatud normidega . POSTKONVENTSIONAALSED V Õige on individuaalsete õiguste ja sotsiaalsete kokkulepete aktsepteerimine. VI Õige tegevus on kooskõlas õiglusprintsiipide ja universaalsete inimõigustega. Moraalne heakskiit "soov mitte pälvida moraalset halvakspanu". Moraalse heakskiidu teooria baseerub 4 komponendil: 1. tagajärgede suurus kasude ja kahjude summa; 2. pahedest teadlik olemine teo moraalsuse kindlus; 3. kaassüü suurus isikliku sekkumise võimalus ja ulatus; 4. vastutuse ulatus üksikisiku vabaduse suurus kui ta tegutseb immoraalselt. Mida väiksem on moraalne vastutus, seda väiksem on oht saada moraalselt hukkamõistetud ning motivatsioon moraalseks käitumiseks on madalam. 16 3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering,
7 6. Normid ja kaalutlemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on
4. Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel. Religioosses kogukonnas või organisatsioonis on reeglina olemas inimeste näited, kelle elu teostab kogukonna väärtusi ja põhimõtteid. 17. Religiooni seos enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega. Enesekontrolli, eneseammendumise ja tunnete reguleerimisega on üritatud seletada religiooni ja moraalsuse seost Enesekontroll on inimese võime käituda vastavalt tähenduslikele normidele ja väärtustele. See toimub kolme elemendi toel: 1) Standardid, mis seadistavad hea ja halva 2) Hindama oma tegevust kui kõrvalseisja 3) Sisemine jõud, et neid standardeid jälgida. Eneseammendamine nõuab vaimset ressursi, mis on ammendav, ent taastuv ja arendv. Inimesed teevad seda, mis neis tekitab positiivseid emotsioone. 18. Pöördumise mõiste.
,,peaks"eetika Hea ja kuri ei ole inimeste poolt välja mõeldud, vaid need on mingis mõttes juba antud. Tuleneb sõnast deon peab, peaks. Inimene ei saa määratleda ainult läbi eesmärgi, mille poole ta püüdleb õnn, kasum, nauding, võimutahe. Need pigem kogemused. Inimene midagi enamat kui kogemuste kogu. Kui hea ja kuri väljaspoolt antud, kuidas me saame üldse tunnetada, mis kõlbeline ja moraalne? Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Proovib seletada, mis on hea ja kuri: 1.) on olemas selline asi nagu ühismoraal räägib sellest, et on olemas läbi aegade ühte moodi mõistetud kogemuste kogu ja see aitabki jõuda tõe juurde. Ühismoraalimõtlemine ütleb, et inimkogemus on universaalne (relativism ütleb, et unikaalne). Sarnaseid olukordi elame läbi igal pool, pidevalt, kõik kordub uuesti. Kultuuriuurijad leiavad, et sarnast käitumist inimkultuuris leidub ja on näha
Inimene käitub vastavalt soovidele jne – moraal. Sellisena oleme kõik loodusolendid. Sisemine sund, et peab käituma teatud moodi – moraal (see on faktiliselt olemas). Kui inimene seda ei tunne, siis tegemist on moraalse laostumisega ehk moraal on mattunud rikutuse all (saab ülesse leida). Paljud inimesed võiksid nõustuda, et on olemas moraalne sund. Kultuurilisus ei annaks universaalset moraalinormi ja seega ei saa rääkida, et moraalsus erineb kultuuriti. Moraalsuse vabadus on sama, mis autonoomia. Mis alusel on praktilisel mõistusel võimalik väita, et vabadus ka tegelikult eksisteerib? Moraalsus on vabaduse näitamise tingimus. Milline on tahtevabaduse positiivne määratlus? Loeng 8. lk. 3. moraalne vabadus seisneb selle, et „sul tuleb“ teha midagi – kinni pidama. Autonoomia – iseendale seaduseks olemine. Vabadus seisneb mõistuslikus enesemääratlemises. Moraalselt kohustatuna täitma neid norme, mida tema enda mõistus ette kirjutab
annaabi.ee 
