Usundiõpetus 10.klass Budism

Sammel, Jos

Usundiõpetus 10.klass Budism (0)

Keskkool - Teoloogia - Usundiõpetus

1 Hindamata

BUDISM

ÜLDISELT

Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad , elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel .
Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon , mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid . Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju.

SÜMBOLID

Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti kuningaseisusest, jäi ratas sümboliseerima tema vaimset autoriteeti ning hiljem Buddha õpetust. Buddha esimest jutlust nimetati “Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks.” Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat.
Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: “inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)”. Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused.

PÜHAD TEKSTID

Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud . Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab “Kolmikkorv”. Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma . Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide (suutrade) kogu.

BUDDHA ÕPETUS

Neli õilsat tõde
Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid.
Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad.
Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda.
Kannatusest saab vabaneda . Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida.
Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda “väljajuurimist” saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed.
Kaheksaosaline tee
Buddha õpetas,et kannatuse kaotamiseks tuleb muuta nii mõtlemist kui käitumist. Kaheksaosalise tee järgimiseks otsivad paljud budistid endale õpetaja ning mõistnud kaheksaosalise tee tähendust, püüavad nad sellel teel püsida.
Õige arusaam tähendab nelja õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine , mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse järgi head ja mis halba.
Õige meel on himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted.
Õige kõne on hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust.
Õige tegutsemine on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine.
Õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid.
Õige püüdluse abil välditakse halva meeleolu tekkimist ja tõrjutakse kõrvale juba ilmnenud kahjulikud mõtted. Ühtlasi palutakse esile kutsuda ja süvendada häid tundeid ja mõtteid.
Õige ärksus on see, kui inimene mediteerides teadvustab oma keha, tunded, meeleolud ja sisimad nähtused.
Õige keskendatus annab võimaluse kõrvaldada viis takistust, milleks on himu, pahatahtlikkus, lodevus ja unisus , rahutus ja vaimne murelikkus ja kahtlemine. Lõpuks jõutaks meelerahu ja ärksuse seisundisse, mis toob kaasa kirgastumise, nirvaanana.
Kaheksaosaline tee on viimane Neljast õilsast tõest ning jaguneb omakorda kolmeks. Õige arusaam ja õige meel viivad tarkuseni, õige kõne ja õige tegutsemine kuuluvad eetika juurde. Õige püüdlus, õige ärksus (tähelepanelikkus) ja õige keskendumine on mõtluse (meditatsiooni) osad. Viis esimest on mõeldud nii munkadele kui ilmikutele, viimased kolm aga vaid munkadele.
Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv – see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta.
ELU MÕTE
Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid . Kannatusest vabanemise tee, tee nirvaanasse, nõuab moraalseid otsuseid ja meditatsiooni. Budistidele on kogu moraalsuse aluseks heldus, mis vastandub isekusele. Budisti ülesandeks igapäevaelus on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda.
Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist . Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad . Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust. Raha, tervis, kuulsus ei paku püsivat õnne ja seepärast pole väärt olema inimese püüdluste lõpp-punktiks.
Nirvaana võib olla viimne püüdluste siht, kuid tavalisel inimesel on selleni raske jõuda. Seepärast seatakse lähemateks eesmärkideks kaastunne , soe süda, teiste inimeste teenimine , teiste aitamine , teiste inimeste austamine, vähem isekas olemine. Harjutades neid omadusi, saab inimene püsivama õnne osaliseks . Kui elu mõtet otsida ning samas püüda täita ülal nimetatud eesmärke, areneb hea süda, kaastunne ja armastus. Püüdes kogu elu sedaviisi elada, on iga päev kasulik ja tähendusrikas.
Kõigi püüdluste viimne siht on siiski igal budistil nirvaanasse jõudmine. Lääne inimesed samastavad nirvaanat paradiisi või taevaga. Tegelikult tähendab nirvaana aga lihtsalt lõppemist, hääbumist. See on kire, viha ja ükskõiksuse hääbumine. See tähendab, et lõpeb võitlus enda eksistentsi tõestamiseks maailmale, et ellu jääda. Inimene ei pea sugugi võitlema, et ellu jääda. Ta on juba ellu jäänud ja võitlus oli lihtsalt üks raskus, mille ta on lisanud oma ellu, sest oli kaotanud kindluse selles, kuidas asjad on.

MÕISTED

Askeet – inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest
Bodhgaya – paik, kus Buddha virgumise saavutas. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks.
Bodhisattva – kutsutakse sageli ka Kaastunde-Buddhaks. Tema jääb alati maailma, et aidata teisi inimesi virgumise poole.
Buddha – tiitel, mis anti Siddharthale, kui ta virgunud oli. See tähendab: „virgunu“.
Dalai -laama – Tiibeti budistide usujuht ning Tiibeti eksiilis elav valitseja
Dharasala – Dalai-laama kodukoht, tänapäeval palverändurite sihtkoht
Dharma – muutumatu loomulik seadmus, mis on kõige oleva aluseks. Buddha õpetus
Karma – praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus
Kušinara – koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks.
Lumbini – Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht.
Mahajaana - „Suur vanker “, budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas
Mantra – jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad
Meditatsioon – meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel
Nirvaana – seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm.
Pagood – budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas.
Sangha – munkade ja nunnade kogukond
Sansaara – lõpmatu taaskehastumiste jada
Sarnath – peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks.
Siddhartha Gautama – budismi rajaja, prints
Stuupa – tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid
Theravaada – Lõunapoolne budism.
Tipitaka – „Kolmikkorv“ ehk „Kolm korvi“; kolmeosaline budistlik kaanon .

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jos Sammel Õppematerjali autor

Budismi konspekt koos märkide ja kirjeldusega.

Sarnased õppematerjalid

docx

Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted

Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht,

Aerodünaamika

doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha

Religioon

docx

Budismi lühikokkuvõte

BUUUUUUUUDIIIIIIISSSSMMMM Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi

Usundiõpetus

docx

Budism ja selle olemus

BUDISM Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Sellele pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu", seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümm

Kultuurilugu

doc

Budism, taoism ja šintoism

Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud, mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj

Ajalugu

docx

Maailmareligioon - Budism

kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite

Usundiõpetus

ppt

Budism

Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis

Religioon

doc

Budism

Levik Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk