olemas, aga seda ei saa kogeda. Uskus, et inimestel on vaba tahe. Käitumine on kohusetundest lähtumine. Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse alused. Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu, sest: Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide.
tavaelanike jaoks? - Vähenes kommunismi populaarsus (ebaedu Afganistani sõjas) - USA ja tema liitlaste (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) tugev Nliidu vastane poliitika - NSVL keskmaaraketid VLO riikides - 0-variandi (raketide likvideerimise) tagasi lükkamine Moskva poolt 3. Millega seletada kommunismi populaarsuse kasvu maailmas 1960.-tel aastatel? Kommunism tundus inimestele tugevam nii sõjalises, ideoloogilises kui ka moraalses mõttes. USA ebaedu Vietnami sõjas pani inimesi kahtlema kapitalistliku süsteemi võimsuses. 4. Millised olid 1975.a Helsingi lõppakti olulisemad seisukohad? Kuidas mõjutasid nad Eesti arengut? - Piiride vääramatus - Riikide territoriaalne terviklikkus - Siseasjadesse mittesekkumine - Inimese põhiõiguste ja vabaduste austamine
tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et söögilauas juhendas ta, kuidas kallutada supitaldrikut ja kuidas asetada lusikat suhu, et kujuneks harjumus viisakalt süüa. Klassiruumis oli ta väsimatu, juhtides alatasa õpilaste
Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohaselt on otsustajaks intuitsioon või südametunnistus. Teodeontoloogilsed teooriad näevad iga tegu kui unikaalset eetilist olukorda ja usuvad, et meie ise peame igas olukorras otsustama, mis on õige ja väär, lähtudes oma südametunnistusest.
teadmata ohverdatakse oma tervis. Nimelt suri Marie Curie kiirituse tõttu, millega ta laboris pidevalt radioaktiivsete ainetega töötades kokku oli puutunud. Endale ohtu täielikult mitte teadvustavana kasutati tuumareaktsioonidel põhinevaid pomme ka Teise maailmasõja lõpuaastal. Siia sobib näide kahe Jaapani linna Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest - see tingis lugematute tsiviilisikute surma ja põlvkondi ketvad muutused nii moraalses kui ka füüsilises mõttes. Tsernobõli tuumajaam, kus 1984. aastal plahvatas 4. energiaploki reaktor, oli mõeldud elektrienergia tootmiseks rahvale. Siit ilmneb ka üks füüsikast tulenev võimalus aidata kaasa inimeste elutegevusele, tootes energiat, mis on vajalik elektrimootorite, küttekehade, valgustite, arvutite jms töötamiseks. Kahjuks tõi tuumajaam rohkem kahju kui kasu. Plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet, mis
liiguvad aegruumis. Kui nende liikumine oleks lõpuni määratud füüsikaseadustega, poleks olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe – ja mis veelgi olulisem, et seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahte aktid ei toimu mitte fenomenaalses, st teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. EETIKA Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Aga mis on inimese kohus? Inimese kohus on lähtuda sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses:
kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. Murdeiga. Nagu nimetus murdeiga ütleb, on tegemist millegi murdumisega
enda huvide ette (Kanti teooriates). Altruismi osa ei pea ma tähtsaks oma eetikas, sest selle osakaal on liiga väike. Ma arvan, et altruism saab suuremaks osaks, siis kui ma saan endale hoolealused, kelle heaolu on minust sõltuv (näiteks lapse sünd või vanemate hooldamine). Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Pigem arvan, et ma ei lähtu vooruseetikast, sest inimesed kelle iseloomu omadus ei ole näiteks hoolivus ja sallivus, suudavad siiski käituda selliselt vastavalt olukorrale ja vajadusele. Samuti ei usu ma, et me oleme oma iseloomu eest vastutavad, kuna teaduslike uuringute käigus on tõestatud, et inimese iseloom areneb välja ja juurdub esimese viie eluaasta jooksul ning
" Moliere ütles, et iga inimene on kire ohver. Ta allub kirele selleks, et allutada teisi endale ja sundida neid teda armastama. Võrgutajas on esiplaanil kolm pahelist kirge: ilunautleja alistaja kasuahnus Võrgutajad teadsid kindlalt üht tõde: kui inimest millegagi meelitada, siis muutuvad nad rumalaks. Võrgutajad on alati raha peale väljas. Nende jaoks ei kehti mõisted au ja voorus. Nad näevad igas inimese varast. Varast eetilises ja moraalses mõttes. Ning seepärast on lihtne neil juhtida kergemeelseid enesepettuseni. 5. Moliere püüdis vaatajale näidata, et igas inimeses peitub ihnur ja silmakirjatseja. Ta väitis, et iga ihnur langeb hiljem või varem oma ihnuse ohvriks. Moliere püüdis oma loominguga näidata seda, et iga inimene peab jääma oma liistude juurde, see tagab õndsuse tulevases elus.
Seega on teekond või plaan, mis on Universumi poolt ette määratud, ent igaühel on siiski võimalus sellest kõrvale kalduda. Sama näitega jätkates võiksin ennast paigutada utilitaristide ridadesse, kes moraalse valiku ette sattudes üritavad leida sellist lahendust, mis tooks maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Samas meeldiks mulle siduda sellesse valemisse ka kübeke eudaimonismi, just nimelt heaolu näol. Seega näeksin mina antud moraalses küsimuses lahendusena sellist teguviisi, mis tooks kõigile osalistele heaolu. Sõnastades lahti, mis on minu jaoks eetika kriteerium, ütleksin, et see ei ole teoloogiline, vaid psühholoogiline. Samaselt budistidele usun, et moraal on suures osas mõistuse küsimus. See teema on minu silmis tihedalt seotud ka ilu ning selle kriteeriumitega. Eetiline ja ilus inimene on minu arvates see, kes juhindub oma elus enda parimast osast:
Arvan, et see probleem oleks väiksem, kui inimesed üle maailma teadvustaksid omale seda probleemi, ning tarbiksid vähem liha, kuna kui langeb nõdlus toote järgi, siis ei toodeta seda ka juurde. Minu arvates võiks proovida tarbida suurfarmide loomade liha asemel ulukiliha. Neid peavad jahimehed nii ehk naa küttima, et nende arvukust kontrolli all hoida, nii et minu arvavtes on see igati keskkonnasõbralik. Muidugi mõne inimese jaoks võib see olla vastuvõetamatu kas moraalses mõttes või siis võib olla küsimus maitseelistustes. Mina tarbin võimalusel ulukiliha, kuna saan seda tutvuste kaudu ilma rahata ning ka maitse vastu pole mul midagi. Inimesele ei ole igapäevane lihatarbimine vajalik ehk tarbimist saaks hõlpsasti vähendada ning see ei tohiks olla kellelegi kontimurdev. Väga palju mängivad rolli ka minu hoiakud. Väga palju mõjutas minu lihatarbimise ja veisekasvatuse hoiakuid ja vaateid film ’’Cowspiracy’’
Indiviid ja Hegel ja marx. Kuidas asakaalustada Inimene ei tohi olla ühiskond. sõltumatust ja Mõttevabadust ei tohi teistele kahjulik. ühiskondlikku kunagi piirata! Individuaalne areng on kontrolli? ; Mil ainult siis võimalik, kui määral on moraalses inimesel on vabadus mõttes indiviidi elada nii, nagu ta enda vabaduse piiramine jaoks paremaks peab. õigustatud? Teiste inimeste heaolu rikkumine väärib
reeglid on permanentselt fikseeritud nagu füüsikaseadused (mitte subjektiivselt internaliseeritud, mida saab muuta) peab käitumist halvaks lähtudes objektiivsetest tagajärgedest (mitte subjektiivne kahju) - Autonoomne moraal e kooperatiivne moraal 10.a Hakkab aru saama, et moraalses otsustamises on inimestel erinev perspektiiv ning et objektiivsed tagajärjed ei määra ära teo õigust või ebaõigust üksinda; reeglid kui vastastikused kokkulepped inimeste vahel; reegleid saab modifitseerida kui selleks on sotsiaalne vajadus; teadlikkus vastastikkusest (teise in. Heaolu eest hoolitsemine, samuti nagu
Seega pole võimalikud teadused hingest, maailmast kui tervikust ja jumalast. Omakorda tähendab see seda, et ,,ratsionaalne psühholoogia" , ,,ratsionaalne teoloogia" ja ,,ratsionaalne kosmoloogia" ei ole võimalikud. Eetika Kanti arvates ei pea õige käitumine inimest tegema mitte õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Moraalselt õige käitumisega võib kaasneda õnn, kuid õnn tagajärjena ei tee meie käitumist moraalses mõttes õigeks, seda teeb meie käitumine kohustustest lähtudes. Ta eristab legaalseid ja moraalseid tegusid. Legaalsed on sellised teod, mis on sooritatud kooskõlas inimese kohusega, kuid mingitel muudel motiividel peale kohusetunde. Moraalsed teod on tingitud puhtast kohusetundest. Teod võivad olla omavahel sarnased, aga vahe peitub motiivis, kas tegu on omakasupüüdmatu või orienteeritud tulevikuhüvedele. Mingisugust objektiivset kriteeriumi siin
Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. (Kraav&Kõiv, 1998). Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus. Elus esineb erinevaid kriitilisi perioode, mil tuleb meil omaks võtta uusi teadmisis ja oskusi, et jõuda järgmisele eluetapile edasi. Noorukiiga on seotud identiteedikriisiga. Noorukieas esitame endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elult saavutada, kes ma olen? Muutused eneses ja oma tuleviku ebamäärasuses võivad tekitada palju küsimusi ning sisemise segaduse, oma rolli määratlemine on raske
Sakramentideks on ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine. Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole, kus lapsed võiksid sobivas moraalses ja vaimses keskkonnas harmooniliselt kasvada. Õigeusu kirik tunnistab usu alusena Piiblit ja püha traditsiooni. Ühtviisi oluliseks ning läbipõimunuteks loetakse kiriku õpetust, liturgiat, usulist kogemust ja kiriklikku praktikat. Õigeusu kirik tunnistab seitset sakramenti, milleks on: ristimine, salvimine, armulaud, piht, vaimuliku pühitsemine, abielu, haige võidmine. Lisaks viib kirik läbi pühi talitusi: vee pühitsemist, hingepalveid, matuseid.
Juba 1893. aastal asutati maailma vanim kirjandusühing, mille ülesandeks on Brontë muuseumi haldamine Hawrthis. "Vihurimäest" on tehtud mitu filmi, sealhulgas ka Jaapanis, ja kohandatud televisiooni jaoks. Heathcliffi on kehastanud niisugused staarid sagu Laurence Oliver, Charlton Heston ja Richard Burton. "Minus ei ole kaastunde varjugi, mitte kõige väiksematki. Mida enam ussikesi vingerdavad, seda enam on mul tahtmine need puruks litsuda. Moraalses mõttes on see nagu hammaste tulek: mida hullemaks valu läheb, seda tugevamini surun hambad kokku. Ta räägib sama teravalt ja järsult, nagu kõlab tema nimi Heathcliff. Catherine, naine, keda ta kunagi armastas, alandas teda. Ta kihutati minema Vihurimäelt, üksildasest tormide meelevallas seisvast mõisast keset Inglise kiltmaad, kus ta kasvas üles vaese leidlapsena koos Catherine´i ja tolle venna Hindleyga, kes teda pärast isa surma julmalt kiusas
süvitsi vaadeldes võib leida tõsise eetilise probleemi: sidudes end võimendi disainiga antud tingimustel, oleks insener Smithi tulu otseselt sõltuv võimendi müügiedust. Seega, kui selguks, et võimeni ei ole kolme kuu jooksul tootmiküps, peaks insener valima oma isiklike finantshuvide ning klientide vastu aus olemise vahel. Müües viletsa kvaliteediga võimendit kvaliteetse pähe, osaleks insener pettuses. Süü pettuses jääks moraalses mõttes insenerile, kelle garanteerida oli võimendi kvaliteet. Seega: kas inseneri jaoks oleks antud tingimustel firmaga lepingusse astumine eetiline? Inseneri jaoks on väga tähtis reputatsioon. Kuna insenerlus on suures osas loominguline tegevus, suures osas intellektuaalsete teadmiste ning võimete rakendamine, ei saa inseneri ametioskusi otseselt mõõta. Inseneri hinnatakse põhiliselt tema maine ning loomingulise pagasi (porfolio) järgi. Rikutud
Kanti järgi kelli seada. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Ta ei olnud abielus ja tema isiklik elu oli sündmustevaene. Aga erak ta ei olnud. Tal oli ustav sõpradering ja ta oli ülipopulaarne loengupidaja. Talle oli omane ajastu kasvav vabaduskirg koos sügava lugupidamisega isetusest ja kohusetundest, mis oli tingitud tema kasvatusest. Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata (http://www.hot.ee/i/indrme/filosoof.htm). 2 Nagu juba öeldud elas Immanuel Kant terve oma elu Köningsbergis Ida-Preisimaal
isikliku elu harmoonia • Ühiskond: minimeerib keskkonna kahjulikkust, positiivne panus ühiskonna arengusse Juhi eetika - Eetiline juht peaks: • Olema teadlik oma töökohustustest ega ületama oma võimupiire; esindama alati ning igas olukorras eelkõige oma ettevõtet. • Pakkuma oma käitumise ja hoiakutega eeskuju. • Olema ise hästi eetikaalaselt koolitatud. • Oskama kaardistada firma puudujäägid ja nõrgad kohad eetilises ja moraalses dimensioonis. • Julgema alustada diskussioone ja lahendada ebaeetilisi tegusid ja võtma tarvitusele sellekohased meetmed. • Julgustama töötajaid eetilistest probleemidest avalikult rääkima • Oskama vabandada -Teadvusta viga, rikkumist -Näita välja tundeid (kahetsus, häbi, ausus) -Püüa tehtut parandada 6. Töösuhete eetika. Töö 3 funktsiooni: • Pakkuda arenguvõimalust
ja Arnseva, kelle võimuses oli kulutada lapselapse õppuste peale aastas 4 tuhat, ta võttis selle vastutuse endale Lermontovi 16 eluaastast saadik. Kahe aasta pärast hakaks Lermontov ennast ette valmistama Nobeli ülikooli pansionaadi jaoks. Tema õpetaja oli Zinonev, juhendaja ladina ja vene keels, prantslane ja inglane Vindsin, kellega ta õppis inglise kirjandust. Moskva Ülikoolis õppis Lermontov esmalt moraalses ja poliitilises ning siis verbaalses osakonnas. Semestri lõpetas ta vanema juhendamisel ning Lermontov sai pansionaadis viibimise ajal üsna palju om isaga kohtuda, kuid suhted peale ema surma on muutunud veidi halvemaks. Kõikidest tülisid ja võitlusi on Lermontov detailselt kujutanud oma nooruajal kirjutatd draamas. Ülikooliajal kirjutatud luule oli väga kõrge tasemega ja viljaks.Järsult tehti kindlaks, et Lermontovi talent on vaimselt küllaltki küps
ees. Võrdsus spordis on vajalik spordipraktika jätkusuutlikkuseks. Kui ilmneks, et spordi eesmärk pole järgida võrdsust, lakkaks sport toimimast nii, nagu ta toimima peab. Osalejad saavad aru, et selleks, et võrdsuse kontseptsioon toimiks, on fundamentaalne mitte aktsepteerida reegleid ainult teoreetilises plaanis, vaid ka praktikas neid hoolega järgida. Võrdsuse kontseptsiooni mõte seisneb selles, et sportlane saab saab aru, et nii loogilises kui moraalses mõttes on võrdselt võimalik ausat mängu mängida vaid siis, kui seda mängitakse reeglite järgi. (3) 1.1. Aus mäng (fair play) Ausa mängu definitsioon sisaldab palju enamat kui lihtsalt mängu teatud reeglite kohaselt. See liidab endas sõpruse, teistest lugupidamise ja õiglases vaimus tegutsemise põhitõdesid. Ausat mängu võib defineerida mitte ainult kui käitumislaadi, vaid ka kui mõtteviisi. See põhimõte välistab
saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas.
kõrgtehnoloogia tootmine. Majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas tööpuudust. Edukas oli ka Thatcheri välispoliitika. Arendas koostööd USAga, parandades sellega UK positsiooni. Oma otsustavust UK huvides näitas ta Falklandi kriisis 1982. Argentiina tahtis liita oma riigiga F. Saared. Aga Thatcher saatis laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Reaganoomika Ameerika Ühendriikides Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevalesid 1970. aastate lõpul ka USA. Uus president Reagani majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjaotamise abil majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme. Oluline oli ka maksude kärpimine. 3 aasta vältel vähendati USA maksukoormust kolmandiku võrra. Algul tõi reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaas suure tööpuuduse, aga sellele järgnes suur majandustõus.
varmad tekkima. Äsjanimetatud probleemid seostuvad eeskätt just nö passiivse eutanaasia meditsiiniliste ja moraalsete aspektidega ja avaramas eetilises arutelus vaadeldakse neid sageli tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse enamasti veendumusel, et elu päästvate või toetavate meetmetega alustamine ja nende hilisem katkestamine on moraalses mõttes märksa komplitseeritum kui kohene loobumine nendest. Siiski leidub akadeemilises diskussioonis piisavalt käsitlusi, mille kohaselt sellised tavaarusaamad ei oma absoluutset iseloomu ning võib ette kujutada olukordi, kus ilmneb, et taolistel tõdedel on selgesti suhteline iseloom ja väärtus, mis sõltuvad omakorda suuresti konkreetsest. Eetika plaanis näeme siin kahte võimalikku ja muudeski olukordades
tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. Erinevad maad klassifitseeriti ketserlikeks, paganlikeks ning pühadeks ja liikumist geograafilises ruumis mõtestati kui (eksi-)rännakut: pikk rännak muudab inimese pühamaks ning rada pühaduse suunas nõudis ilmtingimata lahkumist tavapärasest elukeskkonnast. Nii tähendas ka näiteks patulunastus lahkumist, ruumilist nihet. Iga reis, k.a kloostrisse minek, oli palverännak - liikumine patusest kohast pühasse. Kodust
- Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. - Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu. 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas Teleoloogiline (eesmärki saavutav) *teleoloogilise teooria tuumaks on mõte, et teo moraalse õiguse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüve. Mida rohkem hüve genereerib, seda õigem ta moraalses mõttes on..... moraalne õigsus sõltuv teo hüvelisusest;õige defineeritakse hea kaudu. TELEOLOOGILINE EETIKA-eesmärgipärasus Hindab tegude õigsust või väärsust vastavalt tagajärjele- tegu on õige ja hea kui tulem on kiiduväärt, olenemata mis vahenditega tulem saavutati Deontoloogiline (kohustuslik) Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust)
Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. Madalamad naudingud: söömine, joomine, seksuaalsus...Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem? Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea”. Mill kritiseerib Benthanit: Elu nautiv siga oleks pisu kõrgemas moraalses seisundis, kui rahulolematu Sokrates (Benthami järgi). Selline lähenemine on aga toores. Kaks utilitarismi tüüpi: 1. Teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed („üldiselt ära valeta„) 2. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui ta järgib reeglit, mille järgimine toob kaasa palju kasu, õnne, heaolu suurele hulgale. Kui järgida reegleid, mis annavad meile soovitud tulemused, on kasu maksimaalne
- hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega - testida võiks ka teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti areneda ja ta toob välja, et meil on kaks suuremat osa moraalses arengus, üks on TAGAJÄRGEDE üle arutlemine kuni 10. eluaastani ja hiljem on oluline, milline on olnud MOTIIV. - I prekonventsionaalne periood (3/4-10a) – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - II konventsionaalne periood (10-13a) – teiste arvamused, seadused ja kord - III postkonventsionaalne periood (13+) - sisemine koodeks, üldinimlikud normid ja väärtused
Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda armastuseja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu on paigutatud eneseteostuse vajadus, mis väidetavalt hakkab inimese puhul tööle allessiis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. Rahuldamata vajadused toovad kaasa vaesuse, mis avaldub nii näljas, haigustes, töövõimetuses ja tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, moraalses allakäigus, enesehinnangu languses ning selle kadumises. Kuskil pole sõnaksetki mainitud tervisest ja sellest kui võimalikust heaolu allikast. Üks aga on selge, halva tervise juures ei ole ilmselt mingit rõõmu nautida püramiidi tippu jõudmist. Kuid nüüd Allardt´i juurde. Allardt kasutab heaolu mõõtmisel järgmisi kriteeriumeid: sissetulek, eluase, poliitiline toetus, sotsiaalsed suhted, asendamatuksolemine, huvitavate asjadega tegelemine, tervis, haridus ja rahulolu eluga
millest võiksid lähtuda ja peaksid lähtuma kõik. · Kategoorilise imperatiivi teine sõnastus on järgmine: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse." See tähendab, et võttes endale mingi õiguse, peab inimene mõistusliku olendina sellise õiguse andma ka teistele. Inimesed on moraalses mõttes võrdsed (võrdsete õigustega). Kategooriline imperatiiv määrab, mis on mõistusega olendi kohus. Eitades tegudes kategoorilist imperatiivi, lakkab inimene käitumast mõistusliku olendina. Kant tõi näiteks viis käitumispõhimõtet, mis põhinevad kategoorilisel imperatiivil ning on seega moraalselt kohustuslikud. Inimese kohus on: · olla aus · hoiduda enesetapust · aidata teisi · olla õnnelik · armastada oma ligimest
Otsides püsivust ja terviklikkust iseendas identsustunnet, näeb ta sageli oma vanemaid vastasrollis. Nooruk vajab aega erinevate rollide katsetamiseks, nii tegelikkuses kui fantaasiates, enne valikute tegemist ja täiskasvanu kohustuste võtmist Sellist otsustamise edasilükkamist nimetab Erikson psühhosotsiaalseks moratooriumiks, nt eneseproov sõjaväes, õppeasutuses, kuritegelikus kambas jne. Ollakse lapsepõlve ja täisea vahel nii psüühilises kui moraalses mõttes st kriisiperioodis. Kui olulised otsused tehakse enne rollidega katsetamist, siis ei toetu kujunenud identsus tugevale alusele. Erikson nimetab seda enneaegseks identsuseks. Sel juhul ei ole kriis saanud läbida oma loomulikku kulgu ja psühhosotsiaalset moratooriumi võidakse läbi elada hiljem. Erik Homburger Erikson 3 Psühhosotsiaalse enesemääramise protsess võib nõuda noorukilt korraga liiga paljude
on ettevõtte ühiskondlik vastutus täidetud. Juhtkonnal puuduvad oskused väärtuspoliitikat avalikkuses presenteerida ja propageerida. Eetiline juht peaks: Olema teadlik oma töökohustustest ega ületama oma võimupiire; esindama alati ning igas olukorras eelkõige oma ettevõtet. Pakkuma oma käitumise ja hoiakutega eeskuju. Olema ise hästi eetikaalaselt koolitatud. Oskama kaardistada firma puudujäägid ja nõrgad kohad eetilises ja moraalses dimensioonis. Julgema alustada diskussioone ja lahendada ebaeetilisi tegusid ja võtma tarvitusele sellekohased meetmed. Julgustama töötajaid eetilistest probleemidest avalikult rääkima Oskama vabandada · teadvusta viga, rikkumist · Näita välja tundeid (kahetsus, häbi, ausus · Püüa tehtud parandada Töösuhete eetika. Töö 3 funktsiooni: · Pakkuda arenguvõimalust · Anda võimalus ületada egoism kollektiiv
Väljendi eksinud lammas struktuurikomponent lammas ei seostu tavalise prototüüpse lamba 'rumal, vagur, allaheitlik olend' kaudu inimesega, vaid nimetatud ütluses aktualiseerub üksnes stereotüüp 'inimene on loom' ning määravaks osutub hoopiski atributiivse komponendi eksinud tunnus 'millestki kõrvale kaldunud, hälbinud'. Semantilise operatsiooni käigus mõtestatakse ümber just nimetatud tunnus. Fraseologismiga kärnane lammas nimetatakse inimest abstraktse mõiste 'moraalses mõttes hälbinud' kaudu. Selle aluseks on vaba sõnaühendiga tähistatav konkreetne mõiste 'füüsilises mõttes' kõrvale kaldunud', s.t kärnas ~ kärnadega kaetud. (Õim 2001a: 558) 2. Teistsugust nominatsioonitüüpi esindavad sellised fraseoloogilised nimetused nagu hunt lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal. Antud juhul ei iseloomustata inimest ühe tunnuse kaudu, vaid mitme tunnusega, teda kirjeldatakse mitmest aspektist korraga.
õpib teiste inimestega suhtlema. See on vahend lapse positiivseks emotsionaalseks arenguks. Emotsionaalne väljendumisvõime on aga aluseks headele suhetele omavanustega. Isa roll lapse emotsionaalses arengus on sama tähtis kui ema oma. Isa võime olla lapse algatusele vastutulev on tihedalt seotud lapse populaarsusega. Siin on kõige aluseks vastastikune võta-ja-anna mäng. Kui isa on domineeriv ja kontrolliv, ei õpi laps efektiivseid sotsiaalseid oskusi. Ka lapse moraalses arengus on vanematel oluline osa. Igapäevased perekonnasisesed otsused mõjutavad lapse moraalsust tugevalt. Isa, kes on suure osalusega, soodustab lapse enesekontrolli ja vastutustundlikkust. Oma moraalse käitumisega on isa eeskujuks lapse moraalsele käitumisele. Need inimesed, kellel on olnud hoolitsev isa, on taiskäsvanuna tõenaoliselt tolerantsemad ja mõistvamad kui isata kasvanud inimesed. ISA JA NOORUK
küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. 4 Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne.
harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel. 5 Moraali teoriad Arusaama, et moraal on suhteline, nimetatakse relativismiks (ld relativus 'suhteline'). Vastupidist seisukohta, et olemas ikkagi n-ö ainuõige moraal, nimetatakse absolutismiks (ld absolutus 'sõltumatu'). Nii ühe kui teise vaate korral tekib ikkagi juba mainitud küsimus: mis teeb käitumise moraalses mõttes positiivseks või negatiivseks? Filosoofia ajaloos on nimetatud teema üle arutlemine viinud kolme tüüpi teooriate tekkimisele. 1.4 Utilitarism Utilitarismi rajaja oli Inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832). Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused
situatsiooni. Väärtuste alusel inimene valib oma elu eesmärgid, mida ta järgib kõiki valikuid tehes, k.a. eluviisi ja toiminguid valides. ·Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist ·Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. ·Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime ·Väärtused võivad olla konfliktis On olemas : ·Majanduslikud väärtused ·Esteetilised väärtused ·Poliitilised väärtused ·Moraalsed väärtused(see, mida tuleks moraalses mõttes taotleda, mis on moraalses mõttes hea). Moraalsete väärtuste ülimuslikkus, kui tahame olla moraalsed.Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil, olla teatud tüüpi inimesed. 17. Mis seos on väärtustel ja moraalil ? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel ? Väärtused on moraali vallas kesksed. Väärtustest võib tuletada printsiibid, mis võivad
· Kaebuse esitamisega seotud administratiivkulud (hagi tööandja vastu vms). Suureks kuluks on ka kohtumeditsiinilise ekspertiisi tasu; · Ametiühingute võimalik sekkumine; · Ebakindlustunde tekkimine töötajate hulgas. On selge, et sagedased tööõnnetused ei ole hea õhustiku loojaks ettevõttes. Õnnetusjuhtumisest tekivad ka teistsugused kulud mittemateriaalne mõju, mis seisneb firma maine kahjustamises, äritegevuse kahjustamises ja moraalses kahjus. 14 KOKKUVÕTE Tubli töötaja on iga ettevõtte tugitalaks. Rahuloleva töötajaskonna moraal on kõrgem ning nad on lojaalsemad. Ettevõttesisene soe kliima loob suured eeldused ka kasumi teenimiseks, mis on ettevõtluse peamine eesmärk. Ning kõik need punktid on saavutatavad, kui ettevõte on endale loonud turvalise ja ohutu töökeskkonna
näiteks ühe talu lehmadel on oma huvid. Nad vajavad üksteise seltsi, liikumisruumi, puhtust, värsket toitu ja korrapärast lüpsmist. Inimesel on oma vahendid selleks, et neid lehmade soove, seega ka nende huvisid mõista. Toodud näide võib tunduda naljakana, kuid oleks vist üsna raske väita, et lehm või koe nähtavalt ei kardaks või ei väldiks valu. Selle põhjal saab arvata, et valu vältimine on üks looma huvisid. Argumendi järgmise olulise etapina nenditakse, et moraalses mõttes ei ole erinevus inimese ja looma vahel märkimisväärne, kui tegemist on nende põhiliste huvide silmaspidamisega. Liigierinevusi armastavad rõhutada ainult rassistid, väidab Singer (1979: 51). Aga niisamuti, nagu me ei kiida heaks rassismi inimeste keskel, ei saa me heaks kiita ka liigil põhinevat jaotust. Tees ise kõlab nii, et eri liikide ühesugused huvid on moraalselt samaväärsed. Inimese valu ja looma valu on ühte laadi ja mõlemal on ühesugune õigus valu vältida.
aastal. Nimelt otsustas Argentina sõjaväeline valitsus võita kuulsust ja au ning liita oma riigiga Argentina ranniku lähedal asuvad Suurbritanniale kuuluvad Falklandi saared. Varem oleks sellisele annektsioonile järgnenud lõputud läbirääkimised ning kokkuvõttes oleks saared Argentinale jäänud. Thatcher aga saatis Falklandile laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Reaganoomika USA-s Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevlesid 1970.aastate lõpul ka USA. President Jimmy Catreri ebakindel valitsemine polnud ameeriklastele head muljet jätnud, see andis vabariiklastele võimaluse võita 1981.aastal nii presidendi- kui ka Kongressi valimised. Presidendiks valitud Reagan majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümber jaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme, üritades
Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid majanduslikult ja sõjaliselt punahiinlased ja NSV Liit. Vaatamata suurele sõjalisele tehnilisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, sest vastased kasutasid partisanisõja taktikat. 39 Sõja alguses oli kodumaal (USAs) sellele suur toetus, venimise tulemusena hakkas aga toetus vähenema ja hakati kahtlema USA moraalses õiguses sellist võtlust pidada, lõpu poole nõudsid sõjavastased suurtel demonstratsioonidel sõja kohest lõpetamist, alistumist ja vägede väljatoomist.40 Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. 1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega. 1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis
Tapetute mälestuseks kujundati Krediitkassa keldri uks iseseisvusajal monumendiks. Kui Teine maailmasõda kommunistliku korra tagasi tõi, siis monument mõistagi hävitati, kuid vaid osaliselt: graniitplokilt taoti maha asjakohane kiri, kuid plokid ise, millega ukseava oli pärjatud, jäid alles. Need kõrvaldati alles 1970. aastail, kui ukseava mingil põhjusel suuremaks raiuti. Kuid pöördugem tagasi 1919. aasta jaanuari. Tartu vallutamine oli oluline võit eelkõige moraalses ja emotsionaalses mõttes ikkagi suuruselt teine Eesti linn ja Emajõe Ateena. Strateegilises mõttes Tartu vallutamine nii oluline ei olnud. Vabadussõjas oli eriti olulisel kohal raudtee. Tartu oli küll raudteesõlm, kuid kaugeltki mitte nii tähtis kui Tapa ja ehk ka Valga. 6 Seetõttu oli Eesti vägede esimeseks mureks pärast Tartu vallutamist saavutatud edu hoida
Tagajärg (konsekventsialism) Hea, halb, neutraalne Iseloom, karakterijoon (vooruseetika) Vooruslik, paheline Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad Deontoloogiline eetika, teleoloogiline e. konsekventsialism, vooruseetika, konraktualism, kaastunde eetika Teleoloogiline teooria. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet, seda parem moraalses mõttes. Näiteks: eetiline egoism, utilitarism Hüve: nauding, mõnu/kannatus, valu; ilu; õnn; tõde; õiglus; vooruslikkus; vabadus Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism: tegu peab maksimeerima tegija hüvet. Inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, so. Vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. · Eetiline universalism e. utilitarism: tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu
aidates last kaalub teine pritsiip esimese üles, see aga ei tähenda et see pole kehtiv printsiip. Printsiip on objektiivselt kehtiv, kuid pole alati otsustav, millised teised printsiibid on olukorrale rakenduvad. 14. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruseetika, väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe
John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. Tagajärje-eetika: Konsektventsialism, teleoloogiline eetika. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi
Kasutas longituud uurinut uuris 75 poissi25 aasta jooksul- jälgis kuidas moraal kujuneb Moraalse arengu staadiumid Põhiidee oluline ei ole süütunne, et kas käitub õigesti või mitte, vaid moraalne baas. I TASE -eelkonventsionaalne karistuse ja hüvituse termin 1. aste -orientatsioon sõnakuulelikkusele - jälgitakse reegleid karisutse vältimise eesmärgil 2. aste -orientatsioon hüvitusele/tasule moraalses lahendis jälgitakse reegleid, et vältida karistust. Kiitus, karistus, autoriteet Vajaduste rahuldamine toimub vastastikuse moraali alusel Lapsed ei mõtle nii, et nad jälgiksid moraalsust teevad täiskasvanu ütlemise järgi. Oluline käsitlusel kuidas seletada lahendust II TASE -konventsionaalne 3. aste -"Hea poisi" moraalsus eesmärk säilitab teise lugupidamise - reeglid, mis ühiskond on kehtestanud -reegleid tuleb alati ja kõikjal täita
ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis 31. Religiooni ja vaenukäitumise seos. leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses mõttes nö valel teel, siis peetakse teda suhteliselt tõenäolisemalt oma hädade põhjuseks. „Vääratanute“ abistamine ei seisnenud niivõrd probleemikohases abis, kui soovituses muuta nende hoiakuid ja käitumist. See tulemus on kooskõlas üldise abistamisuuringute seisukohaga, et kui inimest peetakse oma probleemide põhjuseks, siis see vähendab abivalmidust. sagedased kirikukülastajad on eelarvamuslikumad, kui need, kes käivad
Hegeli arvates Makedoonia Aleksander, Caesar ning tema enda kaasaegne Napoleon. Pärast Napoleoni karjääri lõppu ei vaimustunud Hegel temast enam, kuid enne nägi ta Napoleonis kujundlikult öeldes lausa maailmavaimu kehastust. Sarnaselt teiste inimestega juhindub ka maailmaajalooline isiksus isiklikest huvidest, kuid tema huve on võimalik maksimaalselt ühitada ajaloolise arengu huvidega (ning ühtlasi ka ära kasutada). Ta täidab ajaloolist missiooni, olles maailmavaimu asjaajaja. Moraalses mõttes ei tarvitse maailmaajalooline isiksus üldsegi olla positiive ning "selline suurkuju on sunnitud jalge alla tallama nii mõnegi süütu lillekese, hävitama paljugi oma teel. Hegeli arvates ei sobi sellise inimese puhul rakendada moraali mõõdupuud. Seda tehakse tema sõnul ainult väiklasest kadedusest. Selline kadedus leiab rahuldust ka selles, et maailmaajalooliste isiksuste saatus ei ole õnnelik nad ei ilmu ajalooareenile rahulikeks naudinguteks, nende elu on raske töö.
2.3 Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises Olulisteks kategooriateks ärieetikas on kohustus ja vastutus. Kohustused võib jagada kaheks: · enda vastu, · teiste vastu. Inimese tähtsaimaks kohuseks on olla vajalik, tarvilik lähedastele, ühiskonnale. Iga kohustus sisaldab mingil määral vabaduse piiramist. Vaba inimene võib vabatahtlikult teha seda, mida ta ei taha, aga leiab olevat möödapääsmatu. Kohustusega on lahutamatult seotud vastutuse kategooria. Vastutus moraalses mõttes on võime ette näha oma tegevuse kõlbelisi tagajärgi, süütunne tehtud vigade ja sellest tuleneva ebaõigluse pärast, püüe parandada tehtut. Vastutus on objektiivne vajadus, mis on muutunud inimese sisemiseks stiimuliks. Vastutuses võib eristada kahte aspekti: · retrospektiivset, tehtu eest vastutamist; · prospektiivset, tulevaste tegude eest vastutamist. Psühholoogias eristatakse vastutuse nelja taset: · valmisolek vastutada heategude eest, · grupisüü tunnistamine,
annaabi.ee 
