Maailm
1956-1985.
Demokraatia
tunnused, diktatuuri tunnused.
Demokraatia
tunnused
*
rahvavõim
* valimised ühetaolised ja vabad
* kodaniku puutumatus
* kodaniku kohustus
* eraomandi puutumatus
*
sõna-, koosoleku- ja trükivabadus
* liikumisvabadus
Diktatuuri
tunnused
*
Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud!
*
massirepressioonid ( massiline inimõiguste rikkumine , küüditamine,
mõrvamine)
Berliini kriis
(müür)
NSV
Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud,
et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu
maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga
piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka
Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel
polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi , USA tahte
ning põhimõtete vastu.
Kõige
selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus
ei olnud ikka veel selge. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kallastemerili
Õppematerjali autor
1) Demokraatia tunnused Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. 2) Diktatuuri tunnused Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus. . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaaegu üh
Põhja-Vietnamis tulid võimule kommunistid, Lõuna-Vietnamis demokraadid. Et tegelikult soovis aga kogu Vietnam kommunismi kehtestamist, algas 1957 Vietnamis partisanisõda, kus Vietnam astus demokraatlike ja USA jõudude vastu üles. USA liitus ametlikult Vietnami sõjaga 1964, toetama asus ta aga varem juba sõda. Vietnami sõda kujunes erakordselt julmaks ja veriseks. Erakordse jõhkrusega käitusid just USA sõdurid. Seetõttu hakas varsti kogu maailm nõudma sõja lõpetamist. Et tegemist oli ka hipiliikumise kõrgajaga, tekisid ka USAs Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Sõja lõpetamisest sai hipide üks peamisi eesmärke. 1973 otsustaski Nixon sõja lõpetada. USA abita said Lõuna-Vietnami demokraatlikud lüüa. 1975. aastal sai kohu Vietnamist kommunistlik riik. Seejärel, nagu USA võimud olid kartnud, tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas. Laos ja Vietnam on kommunistlikud riigid tänase päevani
ideoloogiline järelvalve. Moskva otsustas aga Tšehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSVL ei meeldinud, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal, see avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Tšehhid asetasid tankitorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning, et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. NSVL diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub mõistlikumaks. -> Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. Vietnami sõda- (2975). Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõuna läänemeelne. Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ja rahuläbirääkimisi
ideoloogiline järelvalve. Moskva otsustas aga Tšehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSVL ei meeldinud, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Brežnev, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal, see avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid. Tšehhid asetasid tankitorudesse lilli, lootes, et hea sõna võidab võõra väe ning, et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Lahkuma sunniti reformimeelne juhtkond. NSVL diktaadi järgi seati ametisse uued liidrid. Praha kevade kuulsusetu lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub mõistlikumaks. -> Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. Vietnami sõda- (2975). Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõuna läänemeelne. Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ja rahuläbirääkimisi
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti
vastu. Kuna lääneriigid olid Suessi kriisiga hõivatud, siis NSVL tekkis võimalus ülestõus Ungaris maha suruda. Ungarlased osutasid vastupanu ja pöördusid abipalvega ÜRO poole. Vastupanu suruti maha 7 nov 1956. Berliini kriis (1958-1961) NSVL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. SLV ning kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast SDVd. Lääs ei suutnud päästa idatsiooni ning NSVL ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. NSVL ei meeldinud see, et idasakslased põgenesid Lääne-Berliini kaudu läände. 1961. Aastal rahas Hrustsov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal) 1959
27. detsembril 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga. Kokku saatis NSV Liit Afganistani üle 50 000 mehe, millest avantüüri algajate arvates pidanuks piisama. Peagi selgus, et NSV Liit oli olukorda valesti hinnanud. Esiteks ei kavatsenud maailm Nõukogude Liidu tegevusele läbi sõrmede vaadata. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk: 1980. aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti. NSV Liidu tegevust ei mõistnud ka temasse muidu sõbralikumalt suhtuvad riigid. Teiseks ühendas NSV Liidu sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle jõu. Nõukogude vägede koosseisus olid ka paljud Eesti poisid sunnitud afgaanidega sõdima
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid