Mille poolest usundid erinevad? (0)

Mille poolest usundid erinevad?
Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan . See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene.
Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi . Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi.
Budismi juured peituvad India kultuuris, mistõttu peetakse endastmõistetavaks seal eksisteerinud iidseid arusaamu elust. Näiteks usutakse inimeste ümbersündi ( budistid ei usu surematut hinge, vaid surmaeelse meeleseisundi taaskehastumist). Ümbersünd toimub üha uuesti ja uuesti ning sellist ringlemist ümbersündide ahelas nimetatakse sansaaraks. Samuti tunnistatakse karma seadust – iga uue sünni määravad ära inimese teod, mõtted ja kavatsused eelmises elus. Budism ei eita jumalate olemasolu, kuid selles usundis ei ole neil erilist tähtsust. Nad elavad omas maailmas, kus ei ole võimalik saavutada nirvaanat. Mungad ja nunnad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Sageli on traditsiooniks hankida toitu kerjates. Budistid annavad viis tõotust: mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit; mitte võtta seda, mida pole antud; mitte elada kõlvatult; mitte valetada; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Meditatsioon on budisti päeva tavaline osa, mis võib kesta mõnest minutist mitme tunnini. Kalendrilisi tähtpäevi võib budismis olla üle viiekümne: uusaastapüha, Buddha sünnipäev, Buddha esimene õpetamise päev jne.
Hiinas enam levinud usundid on taoism, konfutsianism ja budism ning rikkalike rituaalide ja kommetega rahvausund. Konfutsianism ja taoism on tekkinud Hiinas, teistest usunditest on Hiinas hästi kohanenud budism. Igapäevases elus on Hiina usundid põimunud ning üks inimene võib samal ajal täita mitmete religioonide rituaale ja kombeid.
Hiina mõtlemise keskmeks on olnud õpetus maailma kõiksusest, mida vormivad kaks jõudu: yin ja yang. Yang on mehelik , valge, soe ja loov jõud, yin on öine, passiivne, külm ja salajane vägi. Nende jõudude vahel on nii vastandust kui kooskõla ning kogu maailma on harmooniline, kui yin ja yang püsivad tasakaalus. Taoismis arenesid välja omad rituaalid , mis sageli olid seotud ravitsemise, vaimude väljaajamise ja surematuse otsinguga. Arvati, et eluenergia qi täidab kogu maailma ning teatud hingamisharjutuste ja alkeemia abil on võimalik eluenergiat inimeses hoida ning saavutada surematus .
Roomakatoliku kiriku õpetus baseerub pühakirjal ja kiriku traditsioonil. Sakramentideks on ristimine , meeleparandus, armulaud , kinnitamine, abielu, ordinatsioon, haigete salvimine . Katoliiklaste jaoks on paavst usu ja moraali küsimustes eksimatu, kui ta kõneleb kiriku nimel. Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester . Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole , kus lapsed võiksid sobivas moraalses ja vaimses keskkonnas harmooniliselt kasvada.
Õigeusu kirik tunnistab usu alusena Piiblit ja püha traditsiooni. Ühtviisi oluliseks ning läbipõimunuteks loetakse kiriku õpetust, liturgiat, usulist kogemust ja kiriklikku praktikat. Õigeusu kirik tunnistab seitset sakramenti, milleks on: ristimine, salvimine, armulaud, piht, vaimuliku pühitsemine, abielu, haige võidmine. Lisaks viib kirik läbi pühi talitusi: vee pühitsemist, hingepalveid, matuseid.
Õigeusklike kirikutes ja kodudes on olulisel kohal pühapildid ehk ikoonid , millel kujutatakse Kristust, Jumalaema , peaingleid, kirikuisasid ja kõiki pühakuid, kes on usklike eestpalujateks Jumala ees. Ikoonidel kujutatud ajalooliste isikute või sündmuste kaudu on õigeusklikud ühenduses neil kujutatud prototüübiga, seepärast süüdatakse ikoonide ees küünlaid ja palutakse eestpalveid ikoonidel kujutatutelt. Paljudel ikoonidel arvatakse olevat imettegev toime. Õigeusus on vanade usuliste kommete ja traditsioonide muutumatu hoidmine ja edasiandmine väga oluline. Õigeusklike kõige olulisemaks pühaks on ülestõusmispüha, kuid mitmed õigeusu kirikud kasutavad Julianuse kalendrit , mistõttu kirikupühad on kolmteist päeva hiljem kui teistel kirikutel.
Nelipühilaste usk on rajatud Piiblile. Piiblit loetakse Jumala veatuks ja autoriteetseks sõnaks, mis annab nii õpetusliku aluse kui ka käitumisnormid praktiliseks kristlikuks eluks. Piibli tõlgendamisel uuritakse ajaloolis-grammatilist tausta ja konteksti ning tuuakse välja ajatud tõed ja printsiibid . Nelipühilased usuvad kogu Piibli jumalikku inspiratsiooni: eeldatakse, et Püha Vaimuga täitumine ja Püha Vaimu andide avaldumine on võimalik ka tänapäeval. Nende kõrval rõhutatakse ka vaimu viljade (armastus, rahu, rõõm jne) tähtsust, sest nelipühilaste jaoks on Püha Vaim armastuse, väe ja mõistliku meele vaim.
Jehoova tunnistajad usuvad kõikväelisse jumalasse Jehoovasse, taeva ja maa loojasse. Maailma keerukus ja otstarbekohasus viitab Jehoova tunnistajate arvates sellele, et universumil on ülimalt intelligentne ja vägev looja. Samas ei pea nad Kristust otseselt Jumala pojaks, vaid ideaalseks inimeseks . Piibel on Jehoova tunnistajate arvates Jumala poolt inspireeritud sõna, mis tähendab, et seal sisalduvad looja antud juhtnöörid kõikideks eluvaldkondadeks. Jehoova tunnistajad ei osale sõdades ja poliitikas.
Baptistide usutunnistuslikuks aluseks on uue ja vana testamendi raamatud. Seejuures määratletakse end piibelliku, kogudusliku, pühitsusliku ja misjoni liikumisena. Baptistidele on väga olulised perekondlikud sidemed ja kogudus . Kord kristlikus abielus olnud ja lahutanud inimese uut abielu ei pruugi kogudus heaks kiita. Baptistidele on oluline kiriku ja riigi lahutatus.
Mainitud erinevustest hoolimata langevad usundite üldinimliku eetika põhimõtted paljuski kokku. Seetõttu on religioonide kokkupuutepunktidest rääkides sageli viidatud nn kuldsele reeglile, mis esineb ühel või teisel kujul väga paljudes usundites.
Konfutsianism: „Ära tee seda, mida sa ei taha, et teised Sulle teeksid“ ( Kong Fu-zi). Kristlus : „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile“ ( Jeesus ). Islam : „Keegi pole õige usklik , kui ta ei soovi oma vennale sama, mis endale“ (Muhammad). Maausk : „Ela ise ja lase teisel elada“. Judaism : „Mis sulle on põlastusväärne, seda ära teistele tee“ ( rabi Hillel). Hinduism : „See on ülim kohus: ära tee teistele midagi seesugust, mis sulle osaks langenuna haiget teeks “ ( eepos Mahabharata ). Budism: „Ära haava teisi sellega, mis sind ennast haavaks“ (Gautama Buddha).
Kasutatud kirjandus:

Au, I.; Ringo, R. 2000. Kirikud ja kogudused Eestis. Ilo

Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak

Gordon, Matthew S. 2001. Islam . Tallinn: Valgus

Jürgenstein, T. 2002. Ajalik ja ajatu . Metoodikajuhend. Eesti Kirikute Nõukogu.

Lowenstein, T. 2001. Buddha tee. Ilo.

Messori, V. 2001. Üle lootuste läve. Intervjuu paavst Johannes Paulus II-ga. Eesti Ekspress .