awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 5 Slide 6 Teodeontoloogia Deontoloogia vormid Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei Teodeontoloogia ehk partikularism: sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid.
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kui
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile,
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei tohi... – põhjenduset
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistavad sellised mõisted
Kõik kommentaarid