Keemia riigieksami põhimõisted (14)

PÕHIMÕISTED
AATOM - aineosake , koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa.
TUUMALAENG – võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis.
ELEKTRONKATE – tuuma ümbritsevad elektronid.
ELEKTRONIDE VÄLISKIHT – elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni.
KEEMILINE ELEMENT – kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik.
IOON – laenguga aatom või aatomite rühmitus.
KATIOON – positiivse laenguga ioon.
ANIOON – negatiivse laenguga ioon.
MOLEKUL – liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest.
AATOMMASS – aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass.
MOOL – aine hulk, mis sisaldab 6* 1023 aineosakest.
MOLAARMASS – aine ühe mooli mass grammides .
AVOGADRO ARV – osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol.
GAASI MOLAARRUUMALA – kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3.
KEEMILINE SIDE – aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid.
MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE – sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. ∆X=0.
POLAARNE KOVALENTNE SIDE – moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. ∆X1,7.
METALLILINE SIDE – moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu.
VESINIKSIDE –