Stereoisomeeria aatomid molekulides on seotud ühtmoodi, kuid erinev ruumiline paigutus Polümeerid kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemega seotud korsuvates struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elektrofiilsustsenter aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng Nukleofiilsustsenter aatom, millel on vaba elektronipaar ja negatiivne laeng või osalaeng Radikaal - vaba elektroniga osakesed Hüdrofiil aine, millel on väga tugev vastastikmõju veega Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid O-H või N-H sidemeid Hüdrofoobsed ained ained, millel puudub vastastikmõju veega , nad ei märgu veega, samuti ei lahustu ega pundu vees. Hüdrofoobsed on nt: süsivesinikud, eetrid, rasvad, suurema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped Pindaktiivsed ained sisaldavad pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset
pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Vaht - Vaht on keemias pihussüsteem, kus gaasi on pihustunud tahkesse ainesse või vedelikku. Aerosool - Aerosool on pihus ehk dispersne süsteem, kus vedelik on pihustunult gaasis. Märgumine - Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Hüdrofiil võimeline moodustama vesiniksidemeid. Hüdrofoob - vett hülgav. Elektrolüütiline dissotsiatsioon - Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüüt - Elektrolüüt on aine, mille lahus juhib elektrivoolu
Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Märgamine. Ioonvahetajad... Molaarmass on aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna grammides. M-i ühikuks on g/mol. Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, st ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja need org ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi >90. Hüdrofiilsed pinnad on hea vee märguvusega ning lahustuvusega vees. Hüdrofiil sisald polaarseid või laenguga aatomirühmi, mis võivad moodust vesiniksidemeid. Hüdrofiilsed ained on nt anorg soolad, savid, tärklis, parafiin, tahm. Märgumise kriteeriumiks on äärenurk . Kui 0<90°, siis vedelik märgab tahket ainet; Kui 90°<180°, siis vedelik ei märga tahket ainet. Kui ei moodustu, valgub vedelik laiali ning toimub täielik märgumine. Märgamist on võimalik mõjutada. Viimasel ajal kasut paljude tahkete
grammides. Ühikuks on g/mol. Molaarmass tuleneb molekulmassist (võrdub aatommassiga) (need on arvuliselt võrdsed, kuid molekulmass on ilma ühikuta, mistõttu ei saa seda kasutada). Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, st ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi; äärenurk >90. Hüdrofiilsed pinnad on hea vee märguvusega ning lahustuvusega vees. Hüdrofiil sisaldab polaarseid või laenguga aatomirühmi, mis võivad moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofiilsed ained on nt anorgaanilised soolad, savid, tärklis, parafiin, tahm. Märgumise kriteeriumiks on äärenurk . Kui 0<90°, siis vedelik märgab tahket ainet; Kui 90°<180°, siis vedelik ei märga tahket ainet. Kui ei moodustu, valgub vedelik laiali ning toimub täielik märgumine. Märgamist on võimalik mõjutada. Viimasel ajal kasutatakse paljude tahkete ainete
<--------------------------------------------------------------------------> TEINE TÖÖ <--------------------------------------------------------------------------> vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4. Vesilahustes paljud ühendid moodustavad ioone, ja need määravad lahuse pH. pH - näitab lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust. pH puhul kasutatakse kokkuleppelist skaalat. (0-7 = happeline, 7-14 = leelis. 0 on kõige happelisem
annaabi.ee 
