Reaktsioonid, mis toimuvad alati: 1. metall + mittemetall→sool (ühinemisreaktsioon) 2. metall + hapnik→aluseline oksiid (ühinemisreaktsioon) 3. mittemetall + hapnik→happeline oksiid (ühinemisreaktsioon) 4. alus + hape→ sool + vesi (vahetusreaktsioon/ neutralisatsioonireaktsioon) 5. aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. ...
ENERGIA MUUTUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KRISTI MALK REAKTSIOONID EKSOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA ERALDUB ENDOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA NEELDUB SELLEKS, ET NIISUGUSED REAKTSIOONID SAAKSID TOIMUDA, ON VAJA REAGEERIVATELE AINETELE ENERGIAT JUURDE ANDA, NÄITEKS NEID KUUMUTADA. ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 (KUUMUTAN)- CAO + O2 KEEMILISTE.. REAKTSIOONIDE ÜKS KÕIGE ISELOOMULIKUMAID TUNNUSEID ON SOOJUSEFEKT- SOOJUSE ERALDUMINE VÕI NEELDUMINE. ENAMIKUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES ERALDUB ENERGIA EELKÕIGE SOOJUSENA, AGA PALJUDEL JUHTUDEL KA VALGUSENA. KUI REAKTSIOONIS ERALDUB VÄGA PALJU ENERGIAT, TÕUSEB REAKTSIOONISEGU TEMP. NII KÕRGELE, ET AINED HAKKAVAD HÕÕGUMA. SILMAGA HÄSTI MÄRGA...
reaktsioone! 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · Pöördumatud reaktsioonid Kulgevad ühes suunas ja lõpuni Mg + O2 2 MgO NaOH + HCl NaCl + H2O · Pöörduvad reaktsioonid Toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni 2 SO2 + O2 2 SO3 CaCO3 CaO + CO2 4. REAKTSIOONI TASAKAAL Mõtiskleme tasakaalu olemusest ammoniaagi saamise alusel: N2 + 3 H2 2 NH3 Kui paneme reageerima lämmastiku ja vesiniku, hakkab tasapisi tekkima ammoniaaki. Alguses on ühinemisreaktsioon kiire, sest vesinikku ja lämmastikku on võrdlemisi palju, ent see aeglustub tasapisi; Nii, kui ammoniaak on hakanud tekkima, hakkab see ka tasapisi lagunema. Alguses on see lagunemisreaktsioon aeglane, aga mida rohkem on ammoniaaki tekkinud (mida suurem on tema kontsentratsioon), seda kiiremini ta laguneb; 4. KEEMILINE TASAKAAL Ühel hetkel muutuvad aeglustuva ühinemisreaktsiooni ja kiireneva lagunemisreaktsiooni kiirused võrdseks saabub keemiline tasakaal.
........................................ Fe2O3 ..................................... SiO2 ......................................... N 2O5 ............................................ CO2 ......................................... Keemilised omadused Aluselised oksiidid 1) Reageerivad hapetega sool + vesi: ZnO + H2SO4 ZnSO4 +H2O vahetusreaktsioon 2) Aktiivsete metallide oksiidid reageerivad veega leelis: BaO + H2O Ba(OH)2 ühinemisreaktsioon 3) Reageerivad happeliste oksiididega sool: CaO + CO2 CaCO3 ühinemisreaktsioon Teades, et vastandained omavahel reageerivad ja kasutades aluseliste oksiidide keemilisi omadusi koosta konspekt happeliste oksiidide keemiliste omaduste kohta. Happelised oksiidid 1) Reageerivad ............................................................................ .................................. 2) Reageerivad ..................................................
Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele
järgi (v.a. mittemetallioksiidid eesliited! ja happed peast!). Võrrand tuleb tasakaalustada, s.t. iga elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal poolel võrdselt (liitioone on tasakaalustamisel mõttekas vaadelda ühe tervikuna). On tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele nool otsaga üles ja sademena eralduva aine valemi järele nool otsaga alla. Võrrandite koostamise seisukohalt on mugav eristada nelja järgmist reaktsioonitüüpi: ühinemisreaktsioon kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid) SO2 + H2O = H2SO3 lagunemisreaktsioon ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet (hüdroksiide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluol...
Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moo...
b) liitaine aineid, mis koosnevad mitme elemendi aatomitest. nt. vesi H2O c) allotroopia d) allotroopsed teisendid ühe ja sama elemendi erinevad lihtained e) keemilise reaktsiooni võrrand reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. - vasakpool: lähteained - parempool: saadused - nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis b) kordaja reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatud arv 6
elektrolüüsida vesinik- fluoriidi, kuid sai raske mürgituse George ja Thomas Knox Fluori eripära Kokkupuutel fluoriga süttivad mittemetallid (näiteks väävel, grafiit ja räni), kuid samuti ka metallid. Normaaltingimustel kollakas gaas. Fluoris süttivad veel ka puit ja paber. Vesi põleb fluoris Ühinemisreaktsioonid Fluor reageerib keemilises tabelis kõigiga, välja arvatud Neooni ja Heeliumiga. Fluori ja vesiniku ühinemisreaktsioon on äärmiselt eksotermiline (eraldub soojus) ning temperatuur ulatub kuni 4500 °C. H2 + F2 → 2HF Fluor looduses ja imetajates Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses, esineb ainult koos teiste elementidega. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda veekogudes, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Kustunud või mittepurskavatest vulkaanidest
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
seda mõõdetakse? – Tuuma 1) seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis kuluks tuuma lõhkumiseks üksikuteks osadeks – prootoniteks ja neutroniteks. 2) eriseoseenergiaks nimetatakse energiat, mis kulub üksiku tuumaosakese eraldamiseks aatomituumast. 4) Kirjelda tuumareaktsioone: 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, 2) termotuumareaktsioon ehk kergete tuumade ühinemisreaktsioon? – Tuumareaktsiooniks üldiselt nimetatakse aatomituumade muundumisi vastastikmõjus teiste tuumadega või osakestega (prootonid, neutronid, alfaosakesed, footonid jne). Tuumareaktsioonidega kaasneb alati soojusefekt – st reaktsioonil eraldub või neeldub soojus, mis ületab miljoneid kordi keemilisel reaktsioonil (näiteks põlemisel) eralduva soojushulga. Tuumareaktsioonide põhiliigid on
1. Mis on keemilise reaktsiooni ja tuumareaktsiooni vahe? Keemilise reaktsiooni korral tekivad uued ained, kuid tuumareaktsioonide korral tekivad uued keemilised elemendid. 2. Mis on seoseenergia? Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine? Tuumade lagunemine kaheks kergemaks kildtuumaks, võime saada tuumaenergiat. Lõhustumine toimub neutronite toimel. 6. Miks rasked tuumad lõhustuvad? Kuna see on kõikidele rasketele
KONTROLLTÖÖ nr 2 KORDAMISTEEMAD 1. Keemilise sideme liigitamine. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side mittemetall+mittemetall Mittemetall+met Metall+metall all Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea de vahel vahel täielikult üle elektrijuhtivus Moodustamis H-F; HCl; mittemetallile Magneetilised el H2O NaCl sulamid Fe; moodustava Co; Ni d aatomid ühise elektronpaar N2; H2; O2 2. Vesinikside. Milliste aatomite vahel see tekib? Vesinikside õige kujutamine a...
Oksiid liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb
päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Kuidas Päike pöörleb? Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust Päike saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (>107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses. 6. Mis on Päikese laigud? Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude
Keemia Kontrolltöö Alused 1. Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused? Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest. 2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks. 1A rühm, 2A alates Ca (Ca, Sr, Ba). N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused. Ülejäänud metallid. N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh 4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks: ...
TUUMAFÜÜSIKA 1.radioaktiivsus e tuumalagunemine teatud keem. elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust v suure energiaga osakesi 2. ALFA-kiirgus a-osakeste juga, mille kiirus 107 m/s ja nõrk läbimisvõime BEETA-kiirgus kiirete elektronide vool, mis liigub u valguskiirusel (3*108 m/s), tugev läbimisvõime GAMMA-kiirgus elektromagnetvälja kvantsid, millel on väga tugev en. ja kõrge läbimisvõime 3. Poolestusaeg aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra (isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt) 4. radioaktiivsuse lagunemise seadus (VALEM) määrab lagunemata aatomite arvu (N). 5. Tuumareaktsioon - kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 7 N + 2 He 8 O +1 H . 14 4 17 1 Neutron: 4 Be + 2 He 6 C ...
Kordamine alused 1) Mõisted : · Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH- - ioone). · Aluseline oksiid aluseks (hüdroksiidile) vastav oksiid. · Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. · Lagunemisreaktsioon aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Energia neeldub. · Ühinemisreaktsioon kaks või enamat ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. · pH väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. · Happeline lahus lahus, mille pH < 7 (vesinikioonide sisaldus lahuses ületab hüdroksiidioonide sisalduse) · Aluseline lahus lahus, mille pH > 7 (hüdroksiidioonide sisaldus lahuses ületab vesinikioonide sisalduse) · ...
Keemiline reaktsioon-protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioon/lagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reakt...
8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ...
235uraanium. 6)Tuumajõud on jõud, mis hoiab koos tuumaosakesi ehk nukleone. See jõud on suurem kui elektrijõud, sest see hoiab prootoneid koos, mis peaksid muidu tõukuma. Tuumajõud mõjub ainult väga lühikesel maal. See muutub tõukavaks jõuks, kui nukleonid üksteisele liiga lähedale satuvad. Nii takistab see tuumaosakeste ühinemist. Teatud ka nimedega lühikeste kätega hiiglane või tugev jõud. 7)Termotuumareaktsioon on tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus peab kahel üksteisest eemal oleval aineosakesel olema piisavalt energiat, et ületada elektrijõud, ehk peab aine olema ülituline. 8)Seosenergia on tuumade ühinemise käigus tehtud töö käigus saadud energia, mis salvestub tuumas tuumaseoseenergiana. Tuumade lagunemisel see energia vabaneb. Siin kehtib energia jäävuse reegel. 9)Eriseoseenergia on seosenergia ühe nukleoni kohta. Selle tehe on seosenergia/nukleonide arvuga. Suure hulga energiat saame me kas rauast kergemate
Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Nagu õppisime tuumafüüsika osas, nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla
tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energia ehk soojusena . energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Tuumareaktsiooni võrrandid Iga reaktsioonis osalev aatomituum kirjeldatakse tema keemilise elemendi tähisega, mille ette kirjutatakse (üles) tuuma nukleonide koguarv ning (alla) tuuma prootonite arv. Liitiumi 63Li ja deuteeriumi 21H ühinemisreaktsioon näeb välja selline: 63Li + 21H 2 42He Ülaltoodud reaktsioonivõrrandisse on kindlasti tarvis märkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. Ahelreaktsioonide alguslugu Ahelrektsioonide võimalikkust ennustas juba 1934.a füüsik Frederic Joliot Curie. Ahelreaktsioonid · Ahelreaktsiooniks nim
Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on granulaarne (koosneb graanulitest), mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi. 4. Pöörlemine- pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust saab energiat- Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. 6. Päikeselaigud- Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7
Iseseisev kodutöö 16.01.2014 Elementide keemia. Metallid Vasta küsimustele. Vali õige vastus (vastused). Tõmba eesolevale tähele ring ümber! 1.Metallidele iseloomulikud omadused on: a) läbipaistvus c) läige e) elektrijuhtivus b) sepistatavus d) hallikas värvus f) haprus 2.Hapnikuga reageerimisel metallid a) liidavad elektrone c) loovutavad elektrone e) moodustavad oksiidi b) redutseeruvad d) oksüdeeruvad f) moodustavad hüdroksiidi 3.Metalli reageerimisel happega a) metall redutseerub c) eraldub hapnik e) tekib hape b) metall oksüdeerub d) eraldub vesinik f) tekib sool 4.Metalli reageerimisel veega a) tekib hüdroksiid c) metall oksüdeerub e) tekib hape ...
KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10. Kuidas muutub tasakaal, muutes temperatuuri, rõhku, lähteainete või saaduste kontsentratsiooni? 11. Ülesanded reaktsiooni kiiruse ja muutmisega tasakaalu nihutamisega....
Toodab soojust. Kasutamine: tuumael.jaam; aatomallveelaev; satelliit Aeglustamise meetodid: 1) ei kasutata puhast U-235 vaid segu U-238ga 2) kasutatakse aeglusteid (raske vesi) 3) täpsem reguleerimine kergesti neutroneid neelavate materjalidega He ja U energia erinevused on ühinemisel ja lagunemisel. Tuumade ühinemine on raske protsess ja tavaliselt võimalik ülikõrge temperatuuriga. Termotuumareaktsioon - aatomituumade ühinemisreaktsioon kõrgel tempil. Kõik tähed põletavad H, mis muutub He'ks. Tähtedel ei toimu plahvatust, sest ülisuurest massist tingitud gravitatsioon hoiab protsessi kontrolli all, Maal on sellist reaktsiooni tekitatud vesinikpommis. H(1,2) + H(1,3) -> He(2,4) + n(0,1) Radioaktiivsuse kasutamine: tuumareaktor (laevad, elektri-, kosmosejaamad, allveelaevad), Mend. tabeli uute elementide avastamine, isotoopide tootmine (vähiravi, katsed), märgistatud aatomid, arheoloogia, meditsiin, suitsuandur
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laeng...
aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste). Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl Na on redutseerija (ise oksüdeerub): Na 1e- Na+ Cl on oksüdeerija (ise redutseerub): Cl + 1e- Cl-. Antud reaktsioonis tegelikult: Cl2 + 2e- 2Cl-. · Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon. · Endotermiline reaktsioon soojust neeldub. · Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2. Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega. · IA leelismetallid, IIA leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be)
aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste). Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl Na on redutseerija (ise oksüdeerub): Na 1e- Na+ Cl on oksüdeerija (ise redutseerub): Cl + 1e- Cl-. Antud reaktsioonis tegelikult: Cl2 + 2e- 2Cl-. · Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon. · Endotermiline reaktsioon soojust neeldub. · Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2. Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega. · IA leelismetallid, IIA leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be)
ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust Päike saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 10 7 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. 6. Mis on Päikeselaigud? Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus?
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine). Kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina. Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub: CaSO4 + 2H2O CaSO4·2H2O 5 Kasutatud kirjandus 1.Autor, T. Kaltsium. http://protonizer.eu- youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid =43&Itemid=3(18.09.2007) 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm 6
Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4.Mis on neutronite paljunemis...
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon...
7. Päike on gaasiline keha, mistõttu puudub tal kindel pind, aine tihedus muutub pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme Päikese serva teravana tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis fotosfääris, mida võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt Päikese sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Kuna see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks (toimub kiirgusülekande tsoonis). Viimases osas väljub energia konvektsiooni teel (konvektsioonitsoon)
Keemia mõisted. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O · Ühinemisrea...
· hapnik oksiid / peroksiid / hüperoksiid · halogeen halogeenid ( F2 , O2 , Br2 , I2 ) · väävel sulfiidid ( persulfiid ) 14. Mis on nendes reaktsioonides redutseerijaks / oksüdeerijaks ja mis nendega juhtub reaktsiooni käigus ? Redutseerijaks metalliaatomid Oksüdeerijaks mittemetalli aatomid Reaktsiooni käigus loovutavad ja võtavad juurde elektrone . 15. Mis on redoksreaktsioon ja millel põhineb selle tasakaalustamine ? Redoksreaktsioon ühinemisreaktsioon . Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele . Tasakaalustamine põhineb loovutatud ja juurde võetud elektronide võrdsustamises . 16. Miks metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline reaktsioon ? Metallide reageerimisel tekivad ühendid , mis on madalama energeetilise tasemega , kui puhtad metallid . Reaktsiooni käigus jääb energiat üle ja neid keemilisi reaktsioone , kus energia vabaneb nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks . 17
1) Energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon lagunemisreaktsioon 2) Elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess sulataud soolades või lahustes elektrolüüs 3) Keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune tuumalaeng, kuid erinev neutronite arv isotoop 4) Aineosakeste seostumine lahusti molekulidega lahustuvus 5) Pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises......emulsioon... 6) Aine, mille osakesed liidavad elektrone keemilises reaktsioonis ühinemisreaktsioon 7) Korrapärase ehitusega tahke aine (tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest kristall 8) Pihussüsteem, kus pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7 10-5 cm kolloidlahus 9) Aine, mis on vesilahuses peaaegu täielikult jagunenud ioonideks küllastunud lahus
nt. korrosiooniinhibiitorid (fosforhape, utotropiin) 12.Mis on ensüümid? elulised valgulised katalüsaatorid elusorganismides 13.Miks on ensüümidel vaja aktiivseid tsentreid? et meelitada enda juurde lähteainete molekule Energia muutus keemilistes reaktsioonides *reaktsiooni soojusefekt näitab reaktsiooni lähteainete ja saaduste energia vahet *keemiliste sidemete tekkimisel lähevad ainete osakesed püsivamasse olekusse ja energia eraldub näiteks ühinemisreaktsioon.2 H2 + O2 -> 2 H2O *eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, milles energia eraldub (lähteainete energia on kõrgem kui saadustel) *keemiliste sidemete lõhkumiseks kulub energia näiteks lagunemisreaktsioon CaCO3 -> CaO + CO2 *endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub Kütused ja kütteväärtus *kütused on parimad energiasalvestamise ja kasutamise võimalused *kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le
suuremaks tõmbejõududest. Lõpuks tuum lõhustub kaheks osaks ja tõukejõudude tõttu lendavad nad laiali. Selle käigus paisatakse välja 2-3 neutronit, mis hakkavad omakorda lõhestama järgmisi aatomeid. Esimene neutron on kosmilise päritoluga või on tekkinud uraani tuumas. Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Uraani tuuma jaoks on see 50kg. Termotuumareaktsioon on kergete tuumade ühinemisreaktsioon, Toimumise tingimused: *üli kõrge temperatuur, *tuumad peavad sattuma tuumajõudude mõjusfääri. Näide lihtsamast termotuumareaktsioonist 21H+31H 42He+n (vabanev energia +17,6 MeV). Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja –laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid: radioaktiivne kiirgus on
· Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus. · Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid): Reageerimisel veega tekivad vees hästi lahustuvad tugevad alused leelised, sest leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 Hapete lahustega reageerivad nad veel aktiivsemalt kui veega, aktiivsemate leelismetallide korral võib toimuda plahvatus
Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. La...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Metall: kaltsium Referaat Annika Allik 10A 11.03.2011 SISUKORD · Ülevaade kaltsiumist......................................................................3 · Leidumine.......................................................................................3 · Kaltsiumi omadused.......................................................................4 · Sisaldumine organismis.................................................................5 · Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6 · Kasutatud kirjandus........................................................................7 ÜLEVAADE KALTSIUMIST Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi te...
· Tuumalõhustamine pr eraldamine neutronist · Tuumareaktsiooni liigid: 1. Tuumalõhustamisreaktsioon e lagunevad tuumad Toodetakse energiat Energia väljendub osakeste liikumises Tehakse tuumareaktorites, et kiirgus ei väljuks, ons ee ümbritsetud 1,5 m paksuse betoonseinaga On kontrollitav Kontrollitakse juhtvarrastega 2. kergemad tuumad ühinevad ja muutuvad raskemateks e ühinemisreaktsioon toimuvad tähtedes termotuumareakts, sünteesireakts, fusioon Elementaarosakesed · pole jagatavad väiksemateks osadeks · ei lagune tükkideks · muunduvad üksteiseks · muundumisprotsessid alluvad looduse põhiseadustele: 1. energia, impulsi (= mass . kiirus) ja laengu jäävus (suletud süsteemis kehade igasugusel vastasmõjul impulss muutumatu) 2. energia miinimumi printsiip 3
H2S (kõrgel temp) 14) Kontsentreeritud väävelhappega ei reageeri kuld ja plaatina (kõige vähem aktiivsed metallid) ega alumiinium ja raud (kaitsev oksiidikiht) lämmastikhappega: Cu, Hg ja Ag reageerimisel tekivad: konts. HNO3-ga NO2 lahjendatud HNO3-ga NO Au ja Pt ei reageeri 15) Metallide reageerimine lihtainetega väärismetallid: oksüdeerumise suhtes vastupidavamad (Au ei reageeri ka kuumutamisel hapnikuga) metallidele tekib kaitseks oksiidikiht metall + mittemetall: ühinemisreaktsioon võib eralduda soojust – eksotermiline redoksreaktsioon 16) Pingerida (metall + sool) sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall(veeslahust.) üksikmetall peab soolas esinevast metallist pingereas olema ees pool väga aktiivne metall + sool kõige pealt reageerib veega – tekib leelil – leelis reageerib soolaga K + CuSO4 – K+2H2O – 2KOH + H2 2KOH+ CuSO4 – K2SO4 + Cu(OH)2 (sade) 16) Kuidas leidub looduses aktiivsed/vähemaktiivsed/väärismetallid?
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA....
Vesiniku ja hapniku põlemistemperatuur on 2100-2300°C. Gaasileek on sinist värvi, tema osadel ei ole kindlat kontuuri, mis raskendab leegi reguleerimist. Hapnik on kõige levimun element maal. Hapnik on normaaltingimustel läbipaistev ilma lühnata mittepõlev gaas, kuid toetab aktiivselt põlemist. Hapnik on keemiliselt väga aktiivne, moodustab kõikide keemiliste elementidega ühendeid, välja arvatud inertgaasidega. Hapnikuga ühinemisreaktsioon põlevgaasidega kulgeb suure hulga soojuse eraldumisega. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega(õlid, rasvad, söe tolm) võib toimuda ise süttimine. See eeldab seda, et enne keevitamist hapnikuga, tuleb kõik keevitusmaterjalid puhastada orgaanilistest ainetest. Hapniku puhtus omab suurt tähtsust hapniklõikamisel. Mida vähem on hapnikus gaasilisi lisandeid, seda kiirem on lõikamise kiirus, puhtam lõikeserv ja väiksem hapniku kulu. Kasutatud kirjandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
