Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia põhimõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Keemia
põhimõisted
( loetelu )
  • Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest.
  • Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga.
  • Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest.
  • Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni.
  • Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng)
  • Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu)
  • Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest.
  • Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes.
  • Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik.
  • Mool - aine hulga ühik.
  • Molaarmass - on ühe mooli aine mass.
  • Aine hulk - 1 mol on aine hulk , milles osakeste arv on võrdne 12g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks.Aine hulka võime avaldada aine massi ja molarmassi suhtega ning antud ainemolekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega.
  • Avogadro arv - osakeste arv ühes moolis .
  • Gaasi molaarruumala - ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel Vm=22,4dmᶟ/mol
  • Keemiliste elementide perioodilisussüsteem - on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
  • Keemiline side - on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks.
  • Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides ).
  • Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine.
  • Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine.
  • Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F—H, O—H või N—H sidemeid .
  • Lihtaine - koosneb ühest keemilisest elemendist.
  • Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke  homogeenne ja regulaarselt korduva  ühikrakuga struktuur.
  • Metall -  nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, heaelektrijuhtivuse ning  soojusjuhtivuse  ja on ka enamikus hästi sepistatavad.(aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena)
  • Mittemetall - aatomite vahel on kovalentne side, esinevad üksikaatomitena, molekulidena, kristallidena.
  • Aine valemv -
  • Indeks - näitab elemendi aatomite arvu molekulis.
  • Keemilise reaktsiooni võrrand - ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid  aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). 
  • Kordaja reaktsioonivõrrandis -
  • Liitaine protsendiline koostis -
  • Lagunemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon , milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
  • Ühinemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.
  • Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes).
  • Redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes).
  • Redoksreaktsioon - on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste.
  • Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemandi oksüdatsiooniastme suurenemine.
  • Redutseerumine - elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine.
  • Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus, võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel , et ühend koosneb ioonidest.
  • Elektrolüüs - elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon.
  • Korrosioon - metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel.
  • Lahus - lahustist ja lahustunud ainest(ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks.
  • Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub.
  • Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines ( lahustis )
  • Lahuse protsendiline koostis -
  • Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis.
  • Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks.
  • Lahustumise soojusefekt -
  • Küllastunud lahus - antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada.
  • Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub.
  • Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
  • Kolloidlahus - ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine ( kolloidi ) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m.
  • Emulsioon - pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises.
  • Suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedeikus.
  • Aerosool - pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on gaas (enamasti õhk).
  • Vaht - pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi.
  • Vee karedus - lahustunud kaltsiumi-või magneesiumühendite sisaldus looduslikus vees.
  • Elektrolüütiline dissotsiatsioon - ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis.
  • Elektrolüüt - aine,mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit.
  • Dissotsiatsioonimäär - on keemias dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe.
  • Polaarne aine - polaarsetest molekulidest koosnev aine.
  • Iooniline aine - ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega.
  • Hape - on aine, mis annab lahusesse vesinikioone .
  • Happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksiid, reageerib alustega.
  • Tugev hape - on hape, mis dissotsieerub vees täielikult.
  • *Tuntuimad tugevad happed : HI, HClO4 , HBr, HCl , H2SO4 , HNO3.
  • Nõrk hape - on hape, mis ei lahustu vees täielikult.
  • Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone.
  • Aluseline oksiid - hüdroksiidile vastav oksiid, reageerib hapetega.
  • Leelis - vees hästi lahustuv tugev alus.1A ja 2A rühma elemendid.
  • Neutralisatsioonireaktsioon - aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi.
  • Lahuse Ph skaala -
  • Sool - kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidestja happe anioonidest.
  • Iooniline lahus -
  • Lahuse elektrijuhtivus - sõltub ioonide kontsentratsioonist, nende laengust ning liikumiskiirusest.( Kui vees suureneb lahustunud ainete kontsentratsioon, siis tõuseb ka lahuse elektrijuhtivus.)
  • Aktiine metall - 1A ja 2A rühma metallid.
  • Väheaktiivne metall -
  • Väärismetall - on haruldased  metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. 
  • Sulam - mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.
  • Korrosioonitõrje -
  • Molekuli struktuur -
  • Üksikside -  on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar.
  • Üksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka.
  • Kaksikside - on keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
  • Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.
  • Polümeer - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvetest struktuuriühikutest-elementaarlülidest.
  • Polümerisatsioon -  on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid.
  • Polükondensatsioon - kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelise reageerimisel vee eraldumisega.
  • Isomeeria - on nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus (struktuur) ja seetõttu ka erinevad omadused.
  • Isomeer -  ühesuguse koostise(summaarse valemiga), aga erineva struktuuriga(ehitusega)aine.
  • Funktsionaalrühm - heteroaatomeid sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga.
  • !!!Hüdrogeenimine - on vesiniku molekuli  liitmine  keemilise reaktsiooni käigus.
  • Tugev elektrolüüt - elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks, tugevad elektrolüüdid on soolad , tugevad happed ja alused( leelised ).
  • Nõrk elektrolüüt - polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks , nõrgad elektolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused.
  • Katioon - positiivse laenguga ioon.
  • Anioon - negatiivse laenguga aatom või aatomi rühmitus.
  • !!!!!! Aniliin – aminobensen (C6H5NH2).

  • Keemia põhimõisted #1 Keemia põhimõisted #2 Keemia põhimõisted #3 Keemia põhimõisted #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karina Medvedeva Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    odt

    Keemia mõisted

    Keemia mõisted Aatom ­ aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng ­ Elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ­ ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass ­ aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ­ ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk ­ aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv ­ aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ­ ?

    Keemia
    thumbnail
    3
    doc

    Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

    KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom ­ üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng ­ aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht ­ 5) keemiline element ­ aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop ­ keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop ­ üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass ­ aatomi mass massiühikutes 11) mool ­ ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ­ ühes moolis aines sisa

    Keemia
    thumbnail
    5
    pdf

    Keemia mõisteid gümnaasiumis

    1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loend

    Keemia
    thumbnail
    6
    doc

    Keemia põhimõisted

    KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv ­ tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid ­ keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on

    Keemia
    thumbnail
    6
    odt

    Mõisted

    Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkat

    Keemia
    thumbnail
    3
    doc

    KEEMIA PÕHIMÕISTED

    KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

    Keemia
    thumbnail
    4
    doc

    Keemia riigieksami põhimõisted

    PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikide gaaside ühe

    Keemia
    thumbnail
    10
    doc

    Keemia põhimõisted

    KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun