Keemia riigieksamiks kordavad mõisted (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED:

Aatom – üliväike aineosake , mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest

Tuumalaeng – aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga.

Elektronkate – aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest.

elektronide väliskiht –

keemiline element – aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass.

isotoop – keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?)

allotroop – üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab.

ioon – laenguga aatom või aatomite rühm

molekul – molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest

aatommass – aatomi mass massiühikutes

mool – ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.

molaarmass – ühe mooli aineosakeste mass grammides

Avogadro arv – ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv

gaasi molaarruumala -

Keemiline side – aatomite või ioonide vaheline vastastikmõju

Kovalentne – aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel

Iooniline – keemiline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel.

Metalliline – keemiline side metallised, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil

Vesinikside – elektronegatiivse elemendi aatomi ja polaarse sidemega seotud Haatomi vaheline täiendav keemiline side. Nõrgem kovalentsest sidemest.

Lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest

Liitaine – aine, mis koosneb mitme keemilise elemendi aatomitest

Kristall – korrapärase ehituse ja kindla kujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest

Metall – lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu metallilised omadused

Mittemetall – lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused.

aine valem – aine koostis väljakirjutatuna kokkulepitud tähistega (?)*

indeks – arv, mis kirjutatakse elemendi sümboli alla paremale poole ja ta näitab selle elemendi või aatomite või molekulide arvu

keemilise reaktsiooni võrrand – keemilise reaktsiooni üleskirjutis, mi snäitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu.

kordaja reaktsioonivõrrandis – reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatav arv.

liitaine protsendiline koostis – liitaines oleva kindla ainehulga hulga määramine protsentides(?)*

lagunemisreaktsioon – reaktsioon , mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks või osakeseks

ühinemisreaktsioon – reaktsioon , mille käigus ained omavahel ühinevad, moodustades uue aine

asendusreaktsioon – keemiline reaktsioon, kus mingi aatom või aatomite rühm ühendis asendub teise aatomi või aatomite rühmaga

polümerisatsioon - polümeeri moodustumine ühest või mitmest erinevast madalmolekulaarsest ühendist ehk monomeerist

polükondensatsioon – kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine mitme funktsionaalsete ühendite kondensatsioonireaktsiooni teel.

Oksüdeerija – aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad)

Redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides)

Redoksreaktsioon – keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus.

Oksüdeerumine – elemendi oksüdatsiooniastme suurendamine mingis redoksreaktsioonis.

Redutseerumine – elemendi oksüdatsiooniastme vähendamine mingis redoksreaktsioonis.

Oksüdatsiooniaste – arvutuslik suurus, mis võrdub elemendi aatomi laenguga ioonilises ühendis.

Elektrolüüs – elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon.

Korrosioon – metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine)

Lahus – ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.

Lahusti – aine, enamasti vedelik, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud.

lahustunud aine – aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.( lahustis )

lahustuvus – aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril.

solvatatsioon (hüdratatsioon) – lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks.
Hüdratsioon -
1)hüdraatumine – vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga
2)hürdaatumine – kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel
3)hüdraatumine – aineosakeste seostumine vee molekulidega
4)hüdraatimine – solvateerimine vee molekulidega

küllastunud lahus – lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu.

küllastumata lahus – lahus, kus saab antud temperatuuril veel aineid lahustada.

Kristallhüdraat – kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid. Nt vaskvitriol

Kolloidlahus – pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm.

Pihussüsteem= pihus – segu, kus üks aine on väikeste osakestena ühtlaselt pihustunud teises aines.

Emulsioon – pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises.

Suspensioon – pihussüsteem, milles tahke aine on pihustatud vedelikus . Nt lubjapiim

Aerosool – pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk.

Vaht – pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Nt seebivaht, vahtplast

vee karedus – kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees.

Elektrolüütiline dissotsiatsioon – ainete jagunemine ioonideks sulas olekus või polaarses lahustis

Elektrolüüt – aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks ja juhib elektrit.

Dissotsiatsioonimäär – suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud/dissotseerunud ioonideks.

Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Nt lämmastik ja metaan

polaarsed ained – polaarsetest molekulidest koosnev aine.

Polaarne molekul – molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu moodustub dipool

Dipool – osake, milles on kaks vastasmärgilist, kuid sama suurusega laengutsentrit.

ioonilised ained – aine, milles osakesi seovad ioonilised sidemed. Nt soolad ja leelised

Oksiid – elemendi põlemisel tekkiv ühend, mis koosneb kahest elemendist, kus üks on alati hapnik

Sool – liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist.

Hape – liitaine mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist. Annab lahusess Hioone ja reag. Alustega. (loovutab prootoneid)

happeline oksiid – hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Nt vääveldioksiid.

tugev hape – hape, mis jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks.

nõrk hape – hape, mis jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks. Nt etaanhape , divesiniksulfiidhape.

Alus – liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja hüdroksiinist.

aluseline oksiid – alusele vastav oksiid, mis reageerib hapetega. Nt kaltsiumoksiid.

Leelis – vees häasti lahustuv tugev alus.

Neutralisatsioonireaktsioon – aluse ja hape vaheline reaktsioon, mille käigus tekib sool ja vesi.

lahuse pH skaala – lahuse happelisuse/aluselisuse skaala .

Aktiivne metall – tugevate redutseerivate omadustega metallid, mis reageerivad aktiivselt veega. Eelkõige leelis- ja leelismuldmetallid. Nt naatrium ja kaltsium

väheaktiivne metall – metallid, mis on vastupidavad vee ja hapete suhtes. Nt vask ja hõbe.

Väärismetall – keemiliselt väga püsivad metallid. Nt kuld, hõbe ja plaatina .

Sulam – mitme metalli kokkusulatamisel saadud metalliline materjal/aine

Korrosioonitõrje – metallide kaitsmine korrosiooni eest.

Üksikside – kovalentne side ühe ühise lektronpaariga seotud aatomite vahel

Kaksikside – kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.

Kolmikside – kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.

Polümeer – kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest.

Isomeer – ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend.

Funktsionaalrühm – asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi.

Alkaan – süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik)

Halogenoalkaan – alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit.

Alkohol – org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga.

Amiin – ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga.

Alkeen – süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kaksiksidet

Alküün – süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kolmiksidet.

Aldehüüd – süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma.(-CHO)

Ketoon – süsivesinikust tuletatud karbonüülrühma sisaldav ühend üldvalemiga RCOR. Nt atsetoon

Sahhariidid – elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. H ja O aatomite arvu suhe on enamasti 2:1. Sahhariidide hulka kuuluvad suhkrud ja polüsahhariidid.

Karboksüülhape – süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Nt etaanhape

ester ( rasv ) – karboksüülhappe asendusühend üldvalemiga R-CO-OR. Karboksüülhappe ja alkoholi vahelise reaktsiooni saadus.

Amiid – karboksüülhappest tuletatud ühend, kus karboksüülrühmas on –OH rühma asemel aminorühm.

Aminohape – karboksüülhappest tuletatud ühend, kus süsinikahelas on H asemel aminorühm või aminorühmad (-NH2)

Valk – kõigis elusorganismides sisalduv elutähtis kõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb aminohappe jääkidest.

Areen – ehk aromaatsed ühendid on org. Ühendid mille molekulis esineb aromaatne tsükkel, nt benseenituum või sellega sarnane struktuurielement.

Fenool – ehk hüdroksübenseen on alkohol, mis sarnaneb benseeniga. Kui asendatakse benseenituumas 1 H aatom hüdroksüülrühmaga, saadakse fenool.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 22 allalaadimist

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted #1

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted #2

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-08-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mad3m0iselle Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loend

Keemia

odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ?

Keemia

docx

Keemia põhimõisted

Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui a

Keemia

doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on

Keemia

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

Keemia

doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe

Keemia

odt

Mõisted

Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkat

Keemia

doc

Mõisted ja tähendused

1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12

Keemia

Rohkem sarnaseid