Kontrolltöö ,,Elektrolüütide lahused" kordamisteemad. Õ lk 85-116 1. Elektrolüüt on aine mille vesilahus või sulatud olek jaguneb ioonideks(H2SO4,NaCl) Mitteelektrolüüt on aine mille vesilahus ei sisalda ioone (CH4 , Cl2) Tugev elektrolüüt on tugev hape, tugev sool, tugev alus, aine milles on ioone (HCl,KOH) Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl la...
http://www.abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektr...
ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide ...
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugev...
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
Ioonireaktsioonid (vesi)lahustes Põhireegel: Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega. Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge. 5. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape). Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , ...
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütiline töö nr. 7 dissotsiatsioon Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB2018 Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 17.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VII Elektrolüütiline dissotsiatsioon Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine ja reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite vär...
Kordamisküsimused /Elektrolüüdid. Hüdrolüüs .Ioonireaktsioonid/ 1) Osata välja tuua elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi erinevusi. Elektrolüüt: Juhib elektrit (vesilahuses ja sulatatud olekus) Laguneb vees ioonideks Happed, Alused, Soolad, kraanivesi Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained 2) Osata loetelus ära tunda elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid ja anda ka selgitus. 3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt a...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
1. Selgitage mõisteid.Tooge iga mõiste kohta ka üks näide. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused) Tugev elektrolüüt- esinevad lahuses ainult ioonidega( tugevad happed, leelised, soolad) Nt HCl H+Cl 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüutide, millised nõrkade elektrolüütide ja millised mitteelektroluütide hulka: a) naatriumjodiid, b) jood, c) suhkur, d) kaltsiumoksiid, e) väävelhape, hapnik, metaan? Tugevad elektrolüüdid: väävelhape, Nõrgad elektrolüüdid: Mitteelektro...
Keemilised reaktsioonid lahuses Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldava lahuse teke elektrolüüdi lahustumisel. Elektrolüüt on aine, mille lahustumisel vees lagunevad ained ioonideks. Tugev elektrolüüt Tugevad happed, leelised, Tugevad happed kõik soolad HCl ; HNO3 ; H2SO4; HBr ; HI Nõrk elektrolüüt Nõrgad happed, nõrgad Nõrgad happed alused H2S ; H2CO3 ; H2SiO3 ; H3PO4 Hapete dissotsiatsioon Hapete lahustumisel tekib H+ . Vesinikioonid põhjustavad happelise keskkonna happe lahuses. Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt. - 1 ) H2SO4 H+ + HSO4 -...
SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. HCl + NaOH = NaCl (söögisool) + H2O Kõigi soolade lahused ei ole neutraalsed Soola hüdrolüüs Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. Sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse. Soola lahuse pH Soola lahuses tekkiva keskkonna määrab tugevam elektrolüüt. Tugev alus + nõrk hape aluseline kk Nõrk alus + tugev hape happeline kk Tugev alus + tugev hape neutraalne kk (Hüdrolüüsi ei toimu!) Mida nõrgem on hape, seda tugevamalt toimub tema soola hüdrolüüs. Mida nõrgema aluse sool, seda tugevam on soola hüdrolüüs lahuses. Na2CO3 aluseline (NaOH tugev alus ; H2CO3 nõrk hape). FeCl3 happeline ( Fe(OH)3 nõrk alus ; HCl tugev hape). Na2SO4 neutraalne
Keemia. OKSIID- aine, mis koosneb 2-st elemendist, millest üks on hapnik. HAPE- koosneb vesinikust ja happejäägist. ALUS- koosnevad metallist ja OH rühmast. SOOL- aluse katioonist+ ja happe anioonidest- Elektrolüüt- vesilahuses või sulatatud olekus osaliselt või täielikult ioonideks.(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrol. dis. lahuses on täielik. Nõrkadel pöörduv. Mitmeprooton. ainete dis. on astmeline. Nõrgad alused lahustuvad vähe...
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahu...
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb mol...
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on üh...
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjusta...
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni ...
Hapnik Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid keemilisi elemente Maal ning moodustab ligi poole selle massist. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid ja paljud teised ühendid. Hapniku keemiline sümbol on O ja asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. See on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam ok...
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ v...
Iooniraktsioonid (vesi)lahustes Elektrolüütide lahustes kulgevad reaktsioonid on ioonidevahelised protsessid. Tüüpilisi ioonireaktsioone kutsutakse põhikoolis vahetusreaktsioonideks, sest "molekulid" nagu vahetavad osi. Põhireegel on lihtne Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest (reaktsioon kulgeb kõige halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused 1. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 2. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab 3. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S) 4. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 5. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah ...
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atoma...
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)? Ioonid saavad lahuses vabalt ringi liikuda ning lahuse ioonid hakkavad välise elektrimõju mõjul liikuma kindlas suunas vastaslaenguga elektroodi suunas. 2. Ioonsete ainete lahustumine · Ioonsed ained ...
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria to...
Elektrolüüdid – ained mille vesilahused sisaldavad ioone autoakud – väävelhape NaCl Äädikas Orgaanilised ained vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tule...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
MITTEMETALLID o ÜLDISELOOMUSTUS MM võtavad enda alla umbes ¼ perioodilisustabelist. MM on gaasilised ja tahked ained, v.a. broom, mis on tavatingimustel vedel. Mõned tahked MM on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad (väävel) Mõned MM on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuid haprad (süsiniku allotroop teemant). MM on väga erinevad värvused, paljud gaasilised on värvusetud. Praktiliselt ei juhi elektrit.(erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht) Hoiavad aatomeid suhteliselt tugevasti kinni. Aatomite vahel kovalentne side. o VESINIK H2 Perioodilisustabeli esimene element. Kui vesiniku aatom loovutab elektroni, tekib ioon H+, millel puudub elektronkate täielikult. Isotoobid (sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev aatommass) on: Tavaline vesinik e prootium, aatomituumaks on 1 prooton. Raske ve...
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioon...
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. ...
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 ...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioo...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funkt...
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui m...
VIA RÜHMA ELEMENDID. HAPNIK JA VÄÄVEL Üldiseloomustus: · Hapnik ja väävel kuuluvad perioodilisustabeli VIA rühma elementide ehk kalkogeenide hulka · Enamik VIA rühma elemente on üsna tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadius kasvab, mistõttu nende elektronegatiivsus väheneb ja mittemetallilised omadused nõrgenevad · VIA rühma elementide aatomite väliskihis asub 6 elektroni · Väliskihi täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni, järelikult saavad nad moodustada ühendeid o.a-s -II kuni VI · Negatiivses o.a-s ühendeid moodustavad nad metalliliste ja endast vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega · Väävli ja hapniku sarnasus avaldubki kõige selgemini o.a-s -II ühendite korral · Väävli aatomite raadius on suurem kui hapniku aatomitel, seetõttu loovutavad nad elektro...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
KEEMIA Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1) Elemendi elektronskeem näitab elektronide arvu ja nende asetsemist elektronkattes. Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui...
Metallid Metallilised elemendid asuvad perioodilisus tabelis, perioodide alguses. Nende välise elektronkihil on reeglina 1-3 elektroni. Aatomi raadiused on suured. Hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, Metallilistele elementidele vastavad lihtained on metallid. Metalli hoiab koos metalliline side. Füüsikalised omadused:omavad metallilist läiget,head elektri ja soojusjuhid, tänu metallilisele sidemele iseloomustatkse tugevuse ja kõvaduse omadusi: tugevus näitab vastupidavust löögile, kõvadus näitab vastupidavust kriipimisele ja võimet kriipida. Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HCl...
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H...
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oks...
Mittemetallid Omadused · Mittemetallilised omadused tugenevad vasakult paremale ja alt üles · Perioodilisustabelis paiknevad paremal ja üleval · Väliskihil on palju elektrone · Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv 8 Erandid hapnik II ja flour I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab...