Neutralisatsioonireaktsioon Alus+ hape→sool+ vesi 1) Ca(OH)2+ HNO3 2) NaOH+H3PO4 3) Fe(OH)3+ HCl 4) Cu(OH)2+ H2SO4 5) Ba(OH)2+H3PO4 6) Zn(OH)2+ HBr 7) KOH+ H2S 8) NaOH+H4SiO4
Reaktsioon kulgeb, sest tekib 3) ...üks saadustest on vees halvasti lahustuv aine: JAH sade. Ei Reaktsioon ei kulge. Näiteks neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + HOH ( H2O) kulgeb, sest tekib vesi · mõlemad lähteained on tugevad elektrolüüdid ja on lahuses ioonidena · NaOH = Na+ + OH- ja HCl = H+ + Cl- · Omavahel võivad kombineeruda · Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena · H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena
Alused · Alus on aine , mis annab vesilahusesse hüdrooksiidide omadusi: 1. Sööbiv 2. Reageeribhappega ja happeliste oksiididega · Leelis ja Leelismuldmetallide hüdrooksiide nimetatakse leelisteks(tugevateks alusteks) · Ülejäänud metallid on nõrgad alused. · 1A ja 2A rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist tugeva alusega N:LiOH · 3A, 4A ja kõik B rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist nõrga alusega N: Cr(OH)3 NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOO N · Neutralisatsioonireaktsioon- on hapete ja aluste vaheline reaktsioon. H + O --)H2O · Sama reaktsioon toimub ka aluste ja happeliste oksiidide vahel. N: CaO + 2HCl --) CaCl + H2O PH · PH > 7 aluseline NaOH · PH < 7 happeline HCl · PH = 7 neutraalne H2O Võrran...
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oks...
docstxt/134953109929.txt
Keemia 8 ja 9 klass. Alused & Happed Alused : Alused on ained mis koosnevad metallist ja OH rühmast. Aluseid on 2 liiki : leelised ja väga vähe lahustuvad alused. Leelised on söövitavad ja kui panna indikaator alusesse näitab see sinist värvi mis tähendab et tema pH on 7(KÕIK ALUSED). Leelised on IA ja II A alates kaltsiumist. Need ained on söövitavad ja kui nendega teha katseid tuleb olla väga ettevaatlik. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe reageerimine , millest tekib sool ja vesi. Sellega tehakse aine neutraalseks (pH 0). Aluseline oksiid on Metall ja Hapnik koos. Aluselisest oksiidist on kõige lihtsam alust saada. Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH ...
11. Mis on pöörduvad reaktsioonid? Vastus: Elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas. Nt etaanhape. 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? Vastus: Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Aine dissotsiatsioon toimub mitme astmena. 13. Ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. Vastus: Kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. 14. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioon? Milline saadus tekib esimeses ja teises astmes? Vastus: Neutralisiatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel tekivad sool ja vesi. 15.Mis on hüdrolüüs ja miks ta toimub? Vastus: See on soola reaktsioon, mis neutralisatsioonreaktsiooni pöördereaktsioon. 16.Miks tugeva soola ja tugeva happe soolade lahustes ei toimu hüdrolüüsi? Vastus: Kuna need lahused on neutraalsed.
· alusega, moodustades soola ja vee · veega, moodustades vastava happe · aluselise oksiidiga, moodustades soola. c) Amfoteersed oksiidid - on oksiidid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. d) Protoonne hape - e) Aprotoonne hape - tühjaorbitaaliga, elektronpaari aktseptor 2. Mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised keemilised protsessid: neutralisatsioonireaktsioon ja soolade hüdrolüüs? Neutralisatsioonireaktsioon: · Toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele · Tugeva aluse ja tugeva happe vaheline neutralisatsioonireaktsioon kulgeb lõpuni. Soolade hüdrolüüs: · Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse soola lahustamine vees
Neutralisatsioonireaktsioon Neeme Katt Neutralisatsioonireaktsioon Happe ja aluse vahel H+ + OH H2O HCl + NaOH H2O + NaCl Na OH + H Cl H OH + Na Cl Punase kapsa mahl Neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi koostamine · Koostame lähteainete valemid, kasutades ioonilaenguid · Kirjutame välja saadused soola ja vee · Koostame soola valemi, kasutades ioonilaenguid · Tasakaalustame võrrandi Neutralisatsioonireaktsiooni tähtsus · Soolade valmistamine · Happeliste muldade ja veekogude
Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid Oksiid+vesi=hüdroksiid Mittemetalloksiid+vesi=hape Metall+hapnik=oksiid Metalloksiid+vesi=hüdroksiid Metalloksiid+hape=metall ja happeanioon+vesi Metall+hape=ainult H tõrjub välja Hape+alus=sool+vesi Alus+hape=sool+vesi Kuumutamisel=oksiid+vesi
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluorii...
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ...
lubjapiima. Segatult vee ja liivaga moodustab lubimördi mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB: Lagunemisreaktsioon: alus => oksiid + vesi Neutralisatsioonireaktsioon: alus + hape => sool + vesi 8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab? pH on eriline suurus, mis iseloomustab lahuse aluselisust ja happelisust. 9
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust...
Astmeline dissotsiatsioon on dissotsiatsioon, kus esimeses astmes astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon, teises astmes teine jne. Astmeliselt dissotsieeruvad mitmeprootonilised happedNimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused.Ioonidevahelised reaktsioonid lahuses toimuvad tingimusel, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. Mis on ja miks toimuvad neutralisa tsioonireaktsioonid? Millisel juhul kulgeb neutralisatsioonireaktsioon lõpuni?Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse
12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes dissotsiatsioonivõrrandites tuleb märkida nooled kahes suunas? Miks? 14. Nimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. 15. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioonid? Millisel juhul kulgeb neutralisatsioonireaktsioon lõpuni? 16. Millised järgmistest ainetest reageerivad omavahel lahuses? a) KCl + Na2SO4, b) H2SO4 + BaCl2, c) NH4Cl + Ca(OH)2 (tº), d) Ba(NO3)2 + LiCl, e) K2CO3 + NaOH, f) CuSO4 + Na2S, g) FeSO4 + KOH, h) Ca(OH)2 + HCl, i) HNO3 + KCl, j) MgCO3 + HCl, k) KCl + Cu(OH)2. Põhjendage reaktsioonide toimumist või mittetoimumist. Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid molekulaarsel ja ioonsel kujul. 17
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Selgita mõisteid ja too näiteid: oksiid, hape, alus, sool, happeline oksiid, aluseline oksiid, neutraalne oksiid, amfoteerne oksiid, hüdroksiid, leelis, amfoteerne hüdroksiid, hapnikhape, vesiniksool, neutralisatsioonireaktsioon 2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam ka...
MILLEST ON TINGITUD REAKTSIOONIDE SOOJUSEFEKT KEEMILISTES REAKTSIOONIDES TEKIVAD LÄHTEAINETEST JA SAADUSTEST. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL LÄHEVAD OSAKESE PÜSIVAMASSE OLEKUSSE, MILLES NENDE KEEMILINE ENERGIA ON VÄIKSEM. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL ENERGIA NEELDUB. ÜHINEMISREAKTSIOON ÜHINEMISREAKTSIOONIS ENERGIA ENAMASTI ERALDUB, SEST REAGEERIVATE AINETE OSAKESTE VAHEL TEKIVAD KEEMILISED SIDEMED. NÄIDE: FE + S FES KA NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON ON ÜHINEMISREAKTSIOON. KOKKUVÕTTEKS REAKTSIOONI SOOJUSEFEKT- SAADUSTE JA LÄHTEAINETE ENERGIATE VAHE. KUI KEEMILISED SIDEMED TEKIVAD, LÄHEVAD AINEOSAKESED PÜSIVAMASSE OLEKUSSE, ENERGIA ERALDUB. KEEMILISTE SIDEMETE LÕHKUMISEKS ON VAJA TEHA TÖÖD, ENERGIA NEELDUB.
Reaktsioonid, mis toimuvad alati: 1. metall + mittemetall→sool (ühinemisreaktsioon) 2. metall + hapnik→aluseline oksiid (ühinemisreaktsioon) 3. mittemetall + hapnik→happeline oksiid (ühinemisreaktsioon) 4. alus + hape→ sool + vesi (vahetusreaktsioon/ neutralisatsioonireaktsioon) 5. aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. ...
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksii...
CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5. Alus +Hape on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja koosta ainete valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6. Ioonvahetusreaktsioonid-> saaduste valemite saamiseks vaheta ioonidele uued +/- naabrid! Sool+ sool Sool+hape
19. Kovalentne side aatomite vaheline side Br ja Br mittepolaarne kovalentne side ühesuguste mittemetalli vaheline side Cl ja Cl polaarne side kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl 20. Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik CaO 21. Hape aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4 22. Alus aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH 23. Sool koosneb metallist ja happejäägist NaCl 24. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O 25. Indikaator aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal- 26. Leelis vees lahustuv tugev lahus NaOH 27. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest 28. Lahustuvus näitab aine suurimat kogust grammides, mis lahustub 100 grammis vees 29. Põlemine reaktsioon, kus eraldub soojust ja valgus
Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone. (H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + al...
CO2+H2O->................. süsihape P2O5+H2O->.....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5. Alus +Hape on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja koosta ainete valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6. Ioonvahetusreaktsioonid-> saaduste valemite saamiseks vaheta ioonidele uued +/- naabrid! Sool+ sool Sool+hape
konsentratsioonist, lahuse lahjendamisel dissotsatsiooni määr suureneb. Temperatuuri tõstmisel dissotsatsioon suureneb. 2.Ioonvõrrandid: 3 tingimust, kas tekib sade, vesi või gaasiline aine. 3. Tugevad elektrolüüdid: Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 4. Nõrgad elektrolüüdid: Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega. · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluseliste omadustega vesilahuseid.
eraldub gaas H2SO3 = SO2 + H2O H 2S ei uuri edasi reaktsioon kulgeb, sest 3.) Üks saadustest on vees halvasti lahustuv aine jah tekib sade ei reaktsioon ei kulge Näiteks neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + HOH kulgeb, sest tekib vesi mõlemad lähteained on tugevad elektrolüüdid ja on lahuses ioonidena NaOH = Na+ + OH- ja HCl = H+ + Cl- Omavahel võivad kombineeruda o Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena o H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O
Kordamine alused 1) Mõisted : · Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH- - ioone). · Aluseline oksiid aluseks (hüdroksiidile) vastav oksiid. · Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. · Lagunemisreaktsioon aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Energia neeldub. · Ühinemisreaktsioon kaks või enamat ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. · pH väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses.
Keemia oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega, reageerivad hapetega Happelised oksiidid- on happeliste omadustega, reageerivad alustega Tugeval aluseliste oksiidide - reageerimisel veega tekivad tugevad alused ehk leelised. Enamiku happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib vastav hape. Veega ei reageeri nõrgalt aluselised ning ka mõned happelised oksiidid nt SiO2 Oksiidide põhilised saamisvõimalused : 1. vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga, 2. suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagunemine Aluselised oksiidid on metall oksiidid(ainult I ja II A rühma metallid reageerivad veega) ja happelised oksiid on mittemetal oksiid. SO2 ja CO2 saamise võimalused: Põlemine,hingamine Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hape molekulid jagunevad lahuses vesinikioonideks ja happe anioonideks Ha...
Hapetega reageerib Al energiliselt. Hape reageerib kõigepealt Al pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 Al2 (SO4)3 + 3H2 Oksiidikihist puhastatud Al tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CnSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist (valge värvusega, vees pmts lahustumatu tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Alumiiniumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahuse kokkuvalamisel moodustavad alumiiniumioonid ja hüdroksiidioonid valge sültja alumiiniumhüdroksiid sademe : Al3+ + 3OH- Al(OH)3 Aluminotermiaks nimetatakse mittemetallide tööstuslik tootmine vastavate oksiidide reageerimisel alumiiniumiga, reaktsioonisegus tekkiva kõrge temperatuuri tõttu nimetatakse seda nii. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ja nn. termiitkeevitus
9. Iseloomusta naatriumhüdroksiidi omadusi Valge, tahke aine, lahustub väga hästi vees, eraldades palju soojust, (seebikivi) 10. Kirjuta järgmistele metallikatioonidele vastavate hüdroksiidide valemid: Mg, Cu, Fe, Cr Lk69 1. Milles seisneb aluste ja hapete vastandlikkus? Nende vastandlikkus avaldub siis, kui võrrelda nende toimet indikaatorile 2. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad? Happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Reageerivad hape + alus ning tekivad sool + vesi 3. Miks toimub hapete ja aluste vahel reaktsioon? Sest nad neutraliseerivad üksteist 4. Mis on neutraalne lahus? Kuidas seda kindlaks teha? Kui vesinik- ja hüdroksiidioone on lahuses võrdses hulgas, siis tekib neutraalne lahus. Tuleb hape ja alus omavahel reageerima panna.
10. KNo3 lahustumisel temperatuur langeb, kuna KNO3 lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui hüdraatumisel eraldus. KOH lahustumisel vees lahuse temperatuur tõuseb, kuna hüdraatumisel eraldus rohkem energiat kui KOH lõhkumisel kulus. Selgita järgmisi mõisteid: elektrolüüt, mitteelektrolüüt (tooge näiteid), tugev elektrolüüt (tooge näiteid), nõrk elektrolüüt (tooge näiteid), elektrolüütiline dissotsiatsioon, hüdraatumine, pH, neutralisatsioonireaktsioon, molaarne kontsentratsioon. 2. Ainete (oksiidid, happed, alused, soolad, lihtained) valemite koostamine ning jaotamine mitteelektrolüütideks, tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks. Õpikust ül 7/ lk 89, töölehelt ül 1. 3. Dissotsiatsioonivõrrandite koostamine. Õ ül 9 /lk 94, töölehelt ül 3 4. Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes. Ioonvõrrandite koostamine. Õ ül 8 / lk 111, töölehelt ül 4, 5, 10. 5.
8d klassi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Oksiidid a) Nende valemite ära tundmine metall või mittemetall + hapnik b) Oksiidide nimetamine peab olema selge (metalli ja mittemetallioksiidide nimetused on erinevad) mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2 happeline oksiid(mittemetalli oksiid) + vesi-> hape (ainukesed erandid NO, CO ja SiO2, nemad veega ei reageeri) Näide: SO3 + H2O H2...
3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv 13) Sool reageerib happega, kui lähtehape on tugevam kui saadud hape 14) Metall reageerib happega, kui üksikmetall asub pingereas enne H2
Divesiniksulfiid(gaas)--- divesiniksulfiidhape(lahus) H2S-----H2S 15. Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag. veega.(n. P4O10 +6H2O=4H3PO4) ALUSED 2. Kõik hüdroksiidid sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. 3.Aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses.Om.-d: sööbiv toime, . muudavad indikaatori värvust, reag. hapetega ja happeliste oksiididega. 4. Indikaator muutub 5. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe vaheline reaktsioon. Neutralisatsioonireaktsioonil reag. omavahel happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid, moodustades väga püsivad vee molekulid. 6. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada lahjendatud äädikhappe lahusega ja uuesti veega. 7. Alused liigitatakse: Vees hästi lahustuvad, tugevad alused (leelised), nõrgad alused-vees praktiliselt lahustumatud. Kõik alused ei ole hüdroksiidid, aga enamik. 8
· valge, tahke · reageerib õhuniiskusele Nuuskpiiritus. · NH3 * H2O = NH3OH ( ammoniaakhüdriid) · terava lõhnaga · mürgine vedelik Kustutatud lubi. · CaO + H2O -> Ca(OH)2 · ehitussegud - lubimört MITTEMETALLIOKSIID + VESI -> HAPE SO3 + H2O -> H2SO4 METALLIOKSIID + VESI -> ALUS CaO + H2O -> Ca(OH)2 Reaktsioonid alustega. 1) Lagunemisreaktsioon Ca(OH)2 -> CaO + H2O 2NaOH - Na2O + H2O energia neeldub 2) Neutralisatsioonireaktsioon HAPE + ALUS = SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH -> Na2SO4 + H2O 2HCl + 2KOH -> 2KCl + H2O 2HNO3 + Ca(OH)2 -> Ca(NO3)2 + 2H2O Lahuse pH. pH - vesinikioonide sisaldus lahuses Happeline: 7 - neutraalne; 5,6 - nõrk; 3,4 - keskmine; 0,1,2 - tugev Lahuseline: 7 - neutraalne; 8,9 - nõrk; 10, 11, 12 - keskmine; 13, 14 - tugev Universaalindikaator - aine, mis on happes punane, aluses lilla, neutraalses roheline. Vee pH = 7 Vihmavee pH = 5...7 Happeline(pH < 7 , ülekaalus H katioonid )
34. Malm raua ja süsiniku sulam 35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 36. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis M ) 37. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala ( tähis Vm ) 38. Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest 39. Mool - aine hulga ühik 40. Mädanemine kõdunemine ohuhapniku osavõtul 41. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon 42. Nõrk elektrolüüt aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 43. Oskiid hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend 44. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone 45. pH suurus, mis väljndab vesinikioonide sisaldust lahuses 46. Pihus segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud 47. Pihustuskeskkond aine, või ainete segu, milles mingi teine aine on pihustunud 48
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon...
H2O, oksiidid, lihtained, gaasid ·Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1 NaOH + NH4NO3 NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O Astmeline neutralisatsioon ·2 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 2Na+ + 2OH-- + 2H+ + SO42-- 2Na+ + SO42-- + 2H2O 2OH-- + 2H+ 2H2O ·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O Na+ + OH-- + H+ + HSO4-- Na+ + HSO4-- +H2O OH-- + H+ H2O pH ·pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses
On nii ioone kui molekule Orgaanilised happed (H2CO3, H2S) 8) Astmeline dissotsiatsioon On aine lagunemine keemiliste reaktsioonide käigus järjest väiksemateks osadeks 9) Mis sugune protsess on elektrolüütiline dissotsiatsioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv protsess (assotsiatsioon) 10) Ioonireaktsioonid Toimuvad lahustes ioonide vahel 11) Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Aluse ja happe vaheline reaktsioon. 12) Osata teha kindlaks, kas etteantud reaktsioon läheb lõpuni. a)Kui tekib vesi b)Kui tekib gaas c)Kui tekib sade 13) Osata kirjutada ioonvõrrandeid. Eelmine küsimus 14) Hüdrolüüsi olemus. On soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib kas happeline, aluseline või neutraalne keskkond. 15) Osata määrata etteantud ainete vesilahuse reaktsiooni keskkonda ja pH väärtust
seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest kristall 8) Pihussüsteem, kus pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7 10-5 cm kolloidlahus 9) Aine, mis on vesilahuses peaaegu täielikult jagunenud ioonideks küllastunud lahus 10) Keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus redoksreaktsioon 11) Aluse ja happe vaheline reaktsioon neutralisatsioonireaktsioon 12) Aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja seetõttu ei juhi elektrit mitteelektrolüüt 13) Aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks keemiline side 14) Kindla tuumalaenguga aatomite liik keemiline element 15) Aine hulga ühik mool 16) Ühe keemilise elemendi aatomitest koosnev aine lihtaine 17) Mitme aine aatomitest või molekulidest koosneb liitaine 18) Suurim aine kogus , mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal
Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult
) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 kaaliumvesinikfosfaat 4. Metalli nimetus + hüdroksiid + aniooni nimetus MgOHCl Al(OH)SO4 alumiiniumhüdroksiidsulfaat Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhl...
2.), tihedus (TV 1.6.C, D), aine olekud (näited), füüsikalised ja keemilised nähtused (näited, TV 3.1.), keemiline reaktsioon, aatom, molekul, ioon (näited), keemiline element (TV 6.1.A), lihtaine (näited, TV 10.1., 10.3.-10.4.), liitaine (näited, TV 8.1.C, 11.1.), keemiline side, kovalentne side, iooniline side, oksiid (näited), hape (näited), alus (näited), leelis (näited), sool (näited), indikaator (näited), neutralisatsioonireaktsioon. 2. Segude lahutamine koostisosadeks. Tähtsamad laborivahendid. Põhilised ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ja laboritöödel. Ohusümbolid. TV 2.1.-2.2. ja 4.5.- 4.6. Keemilise reaktsiooni tunnused. TV 3.2. 3. Aatomi ehitus (aatomituum, elektronkate). Perioodilisustabel. Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest. Seosed aatomi ehituse ja perioodilisussüsteemi vahel. Ioonid. TV 5.1.-5.3.A, C, 7.1., 7.3., 9.2.-9.3. 4. Molekulmassi arvutamine. TV 8.3
( Ca(OH)2 (to) CaO + H2O) Soolade saamine: 1)sool + hape uus hape + uus sool( H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S), 2)sool+alus uus alus + uus sool (CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl), 3) sool +sool uus sool+ uus sool (NaCl + AgNO3 NaNO3 + AgCl) 4) sool +metalluus sool+ uus metall ( Zn + CuCl2 ZnCl2 + Cu) 15. Kuidas tuleb lahjendada kontsentreeritud happeid? Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette. 16.Mis on neutralisatsioonireaktsioon? -happe ja aluse vaheline reaktsioon,milles tekivad sool ja vesi. 17.Mis on indikaatorid?-ained,mille värvused olenevad lahuste happelisusest( vesinikioonide sisaldusest), kasutatakse lahuste pH määramiseks. 18.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. Tuleb osata: 1. Määrata aineklassi ! 2. Tuua näiteid erinevate aineklasside esindajate kohta! 3. Koostada oksiidide, hüdroksiidide, hapete ja soolade valemeid ja anda neile nimetusi
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
ANORGAANILISTE AINEKLASSIDE KEEMILISED OMADUSED Reaktsioonivõrrandite koostamisel peab meeles pidama järgmiseid üldpõhimõtteid: 1) Nii lähteainetele kui ka saadustele tuleb märkida peale laengud ja oksiididele oksüdatsiooniastmed. Lihtaine oksüdatsiooniaste on null! 2) Lähteainetes vesiniku ja metallide all olevad indeksid saadustesse kaasa ei viida. (Ioonide kuju tuleb järele vaadata lahustuvustabelist). 3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
