Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: ht...
kangaga. Märgus kangas, mitte kiud, ning kuivas aeglaselt. Järeldus: Katsest selgus, et akrüül on hästi vett imav kangas ning kuivab aeglaselt. Modakrüül (MA, MAC, PAM) Omadused Modakrüül on samasuguse tootmisega nagu akrüül, ainult lähteained on erinevad. Modakrüülil on suurem tulekindlus kui akrüülil. Ta on veniv, hea värvitavusega, läikiv ning veidi nõrgem kui akrüül. Niiskus ja märgumine modakrüüli oluliselt ei mõjuta.3 Kangas Põlemine Kangas süttis leegi kõrval, põles sulades ja leegiga, eraldades tugevat põlemislõhna. Järeldus: Kuigi modakrüül on raskemini süttiv kui akrüül, pole ta siiski eriti tulekindel. Märgumine Kuiva kanga kaal: 0,4257-(-0,0359)=0,4616g. 3 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk. Märja kanga kaal: 1,17175-(-0,0033)=1,17505g.
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas ...
Märgumine/mittemärgumine kuuseokas: Hülgas järvevett ja dest. vett, seebivett hülgas mõningasel määral, piiritust ei hüljanud männiokas: Hülgas järvevett ja dest. vett, seebivett hülgas mõningasel määral, piiritust ei hüljanud kaseleht: ei märgunud kummagi veega, märgus piirituse ja seebiveega Vee läbipaistvus elektrijuhtivus
1. Mono - fruktoos, glükoos - energeetiline 2. Oligo - sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül 3. Polü - tärklis ja glükogeen - varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus 4. Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja rasvhappest Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades Lahusti vitamiinidele Energia Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid Suguhormoonid 5. Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest
Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos · Rasvane ja libe Tulemuste võrdlus: Märgumine natuke sarnaneb tõesti viskoosile. Ei taha vett endasse imada ja kui veest välja võtta siis see rasvasus kangal jätab kilejope mulje, sest kangas jääb libe. Põlemine Põleb samuti väga kiiresti ja suure leegiga. ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti. Ka leegist eemaldades põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, meenutab ehk happetaolist lõhna
7 29. oktoober 2010. a. TTKK 2. KANGASTE HÜGIEENILISED OMADUSED Hügieeniliste omaduste all mõeldakse kanga füüsikaliste omaduste kogumit, mis kaitsevad inimeste organismi välismõjude eest. Tähtsamad hügieenilised omadused on hügroskoopsus, õhuläbilaskuvus, soojapidavus, märgumine, veekindlus, vähene määrduvus jt. Kangastele esitatud hügieenilisuse nõuded olenevad kangaste otstarbest. · Hüdroskoopsus Hüdroskoopsus on riide omadus neelata õhust veeauru. Niiskuse hulk riides oleneb ümbritseva keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Mida tihedam ja paksem on riie, seda aeglasemalt kulgevad hügroskoopse niiskuse neelamine ja äraandmine ning luuakse inimkeha mikrokliima. Hügroskoopseid aineid sisaldavad
Juhendaja: Pille Nagel Tallinn 2013 SISUKORD Puitfassaadide ehitamine ja renoveerimine: Puit on loodus- ja inimsõbralik ning meeldiva välimusega fassaadimaterjal. Soodsatel tingimustel kestab puitfassaad aastasadu. Korrektne välisvooder saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend. Konstruktsioonilise kaitsega tuleb ära hoida eelkõige puidu pikaajaline märgumine ja tagada märgunud puidu võimalikult kiire kuivamine. Soovitatav räästa laius on >600 mm, viiluotstes >400 mm ja sokli kõrgus >300500 mm. Välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune, ülalt ja alt avatud tuulutusvahe. Voodrilaudade alumine ots või serv tuleb lõigata kaldu, et hoida ära piki voodrit allavalguva vee tungimist otsa kaudu lauda. Voodri välispind on hea tuua soklipinnast 50 mm ettepoole, see tagab korraliku tuulutuse ja väldib vihmavee soklile valgumist.
PINDPINEVUS, MÄRGAMINE, KAPILLAARSUS. 1. Selgita mõisteid: kohesioonijõud-jõud aine ja osakeste vahel vedelikes (Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud.) adhesioonijõud-vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline jõud (seisuhõõrdumine, kleepumine ja tahkiste märgumine.) 2. Kuidas tekib pindpinevusjõud? Anna lühike selgitus. Tekib seetõttu, et vedelik käitub nii, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline? Mõjuvad kohesioon ja pindpinevus ning kera pind on minimaalne. 4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5
Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
mitte kasutada valgendajaid sisaldavaid pesuaineid, sest kuumas vees ja paljude kemikaalide toimel tõmbavad polüamiidkiud kokku. Pressida temperatuuril 110° C, kuid kiiresti ja ettevaatlikult, et materjali mitte läikima hõõruda. Peale pesemist on soovitav kasutada pehmendusainet, et eemaldada staatilist elektrit. Polüester: *Polüestri positiivsed omadused on väike kortsuvus ja mittetäielik märgumine rõivad kuivavad ruttu. *Polüestrit kasutatakse palju segus villa (suureneb hõõrdetugevus, väheneb kortsuvus, tooted hoiavad paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%lisest polüesterkiusisaldusest)
protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse Linde ohustanud õli - õlikatk lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. L Lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada ning saab mürgistuse Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinu. Väetised: Toimides väetisena ka meres põhjustavad kemikaalid vetikate vohamist
metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid
1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel. Vett või õhuniiskust võivad endaga siduda ka paljud kristalsed ained (keedusool, kustutamata lubi CaO). Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, redutseerija oma aga suureneb. Protsentülesanded:
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõ...
Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Emulsioon - Emulsioon on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Vaht - Vaht on keemias pihussüsteem, kus gaasi on pihustunud tahkesse ainesse või vedelikku. Aerosool - Aerosool on pihus ehk dispersne süsteem, kus vedelik on pihustunult gaasis. Märgumine - Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Hüdrofiil võimeline moodustama vesiniksidemeid. Hüdrofoob - vett hülgav. Elektrolüütiline dissotsiatsioon - Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool
külge jms. Detailide ühendamiseks kasutatakse ju ka neetimist, õmblemist, kruvimist jm kuid sageli ei saa neid iga materjali puhul rakendada. Ka nõuavad need tihti keerulist aparatuuri. Liimimine on teostatav ka toatemperatuuril ning pindade lihtsa ettevalmistamisega. Liimühenduste puuduseks võib olla liimi kuivamise aeg, materjali ja liimi sobimatus, temperatuuritundlikkus, nõrk vastuseis lahustitele. Liimitav pind Liim peab nakkuma liimitava pinnaga, selle eeltingimuseks on märgumine. Märgumise järgi eristatakse hüdrofiilseid (klass, metall, tselluloos, valgulised tooted) ja hüdrofoobseid (sünteetilised plastikud) aineid. Hüdrofiilsel pinnal valgub vesi õhukese kilena laiali, hüdrofoobselt veereb tilkadena maha. Sageli on hüdrofiilsel pinnal nt klassil või metallil - aga hüdrofoobseid aineid (rasvad), hüdrofiilsed liimid sinna ei nakku, hüdrofoobsed liimid aga nakkuvad nn mustusega. Liimitava pinna puhul on oluline nende mikrostruktuur, karedus
silikooniga. Seda on lastud nii välimistele ja sisemistele aknaraamidele igasse vahesse, kuid ei saa olla kindel kas aken on täiesti õhutihe (joonis 4). Akna sooja- ja tuulepidavuse parandamiseks on rikutud ära õhuvahetus raamide vahel (Joonis 5). Välimises raamis puuduvad õhutusavad, mille tulemusena on tekkinud kondens välimiste klaaside seespoolsetel külgedel ning jäätunud. Märgunud ja jäätunud on ka aknaraamide alumised osad. Märgumine tekitab hallitust ja mädanikku. Hallitusseente arenguks piisab, kui õhu suhteline niiskus on pikemat aega üle 70%. Need seened kasvavad peamiselt puidu pinnal ega kahjusta puidu rakke, kuid hoiavad materjali niiske ja rajavad teed mädanikseentele. Mädanikseente tekkeks on vajalik vee olemasolu. Eosed saavad areneda, kui puidu niiskusesisaldus on üle 20%. Kuid tõsiste kahjustuste tekkimiseks peab puit olema kaua märg. Erinevalt
sõelas ning kogumispannil. 2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist oleva teiste molekulide poolt. *Sagedasimad pinnanähtused on adsorptsioon, pindpinevus, märgumine, kapillaarsus, pindaktiivsus jne. *Homogeensete süsteemide korral pinnaenergia osakaal süsteemi koguenergia suhtes väga väike. *Suurem osa osakesi asub faasi sees ega puutu eralduspinnaga kokku. *Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind. *Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt.
2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist oleva teiste molekulide poolt. *Sagedasimad pinnanähtused on adsorptsioon, pindpinevus, märgumine, kapillaarsus, pindaktiivsus jne. *Homogeensete süsteemide korral pinnaenergia osakaal süsteemi koguenergia suhtes väga väike. *Suurem osa osakesi asub faasi sees ega puutu eralduspinnaga kokku. *Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind. *Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt.
Korraliku tuulutuseta fassaadi kahjustused ilmnevad kõige kiiremini alumises ääres. Puit kuivada ei saa, värv koorub ning lauaotsi tuleb varsti jälle lühemaks teha (nagu näha, on seda kord juba tehtud). Foto 5. Veelaua ja voodrilaudade otste (või alumise serva) vahele tuleb tuulutuse jaoks jätta vahe, tuulutada võib ka veelaua alt. Vanade puitfassaadide kahjustuste põhjuste järgmine pingerida: laudade liitekohad 17%; märgumine, kontakt pinnasega 16%; lahti koorunud lateks 13%; värvkatte hooletusse jätmine 7%; naelutusest lõhenenud lauad 6%; muud põhjused 41%. Kuigi muid põhjuseid kokku oli suhteliselt palju, oli igaüks neist eraldi eespool loetletutest väiksema mõjuga. Anu Soikkeli uuris tuulutusvahe suuruse mõju ja jõudis mõneti üllatava tulemuseni. Nimelt osutus soovitatav 25 mm roov ülemäära paksuks, õhk liikus selle tekitatud vahes liiga intensiivselt ning vihmamärgade laudade kiire
Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel.
Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel
Tartu Kutsehariduskeskus - - Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Metallurgia......................................................................................................................4 3. Kõrgahjutehnoloogia.......................................................................................................6 4. Kõrgahju bilanss.............................................................................................................7 5. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 6. Kasutatud kirjandus..........................
Sissejuhatus Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina k...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika KEIO OLEV AT 109 Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist. Enamik metalle on meil maakoores keemiliste ühenditena. Selleks, et nei...
2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali. See tuleneb molekulidevahelisest interaktsioonist, kui vedelik ja pind kokku saavad. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. 3 Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat. Sel juhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. 12. Kuidas mõjub tahke keha ja vedeliku loomus (molekulidevaheline vastasmõju) märgumisele ja adhesioonile? Polaarsus/aine polaarsete rühmade olemasolu mõjutab aine märgamisvõimet. On kahte tüüpi pindasid, millega vedelikud saavad vastastikku toimida
molekulide või aatomitena. 67. kolloidlahus pihussüsteem , milels pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 astmes -7 10 astmes -5 81-100 nm) 68. suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus. 69. emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 70. vaht pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. 71. aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku molekulide tugevast vastastiktoimest tahke keha pinnaga. 73. hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 74. hüdrofoobsus veetõrjuv, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 75. elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 76. elektrolüüt aine, mis lahustumisel v sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt
Linnu sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ja tagab ujuvuse ning lennuvõime. Samas teeb lipiidse kaitsekihi olemasolu aga ka sulestiku kergesti haavatavaks lipofiilsete saaste-ainete poolt. Veepinnale pindkile moodustavad ained ongi tavaliselt lipofiilsed. Ujuva linnu sulestik absorbeerib kiiresti nende ainete tekitatud pindkilet kuni küllastumiseni. Juba pisikesegi ava tekkimisel veekindlasse väliskihti tungib vesi sulestikku. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ja 2 vajub sügavamale vette. Kaob lennuvõime. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk ja osa õli satub suhu ning neelatakse alla
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, mil...
! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed
vaid valge ja pehme mass. See on väga harv juhus ja nõuab teatud tingimuste täitmist, et reaktsioon saaks üldse toimuma. Kuna selle protsessi uurimine ei ole veel lõpule viidud on teada konkreetseid fakte ja näiteid, mille alusel toimida ohustatud piirkondades. Merevee rünnak Mereveega kokkupuutev betoon on avatud mitmetele degenereerivatele nähtustele. Teiste seas reaktsioonid merevee sooladega, pidev märgumine ja kuivamine, vee- erosioon ning lainete mõju ja ka külmumine ja uuesti sulamine. Tahke soola sisaldus merevees on ca 3,5% massist, millest 2% moodustavad klooriioonid ja 1,1% naatriumiioonid. Nende mõju sarnaneb sulfaatide protsessidele, ent erinevus seisneb selles, et merevee mõjul reaktsioonide käigus ummistatakse betooni poore ja muudetakse veelgi vastupidavamaks. Sadamaalad, kus märgamise tagajärjel toimub aktiivne aurustumine, rikastub keskkond sooladega
mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt. Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne Adhesioon kirjeldab seoseid aine eri faaside või eri kehade kokkupuutepindade vahel: · Märgumine · Kirjutamine · Liimimine · Tinutamine Molekulidevaheliste jõudude omapäraseks väljendusviisiks on hõõrdejõu teke. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühe pinna liikumisel vastu teist pinda tuleb a) ületada molekulide vahelised tõmbejõud b) horisontaalsel libisemisel tõsta libiseva keha raskuskeset üle konaruste c) mõned konarused purustada Hõõrdejõu suurust saab arvutada lihtsa valemi kohaselt:
enne arstlikke protseduure, nagu spiraali paigaldamine, raseduse katkestamine jne. raseduse planeerimisel ja/või raseduse alguses kui tekivad ebamäärased vaevused ja kahtlus suguhaigusele Haiguse diagnoosimiseks ja ravimiseks tuleb kindlasti pöörduda kas naha-suguhaiguste arsti, naistearsti või meestearsti poole. Valgevoolus - kas suguhaiguse tunnus? Valgevoolus ei ole sugulisel teel leviva haiguse tunnus. Normaalselt esineb kõigil naistel tupes kerge märgumine, see on valgevoolus, mis hoiab suguteed puhtad ja terved. Normaalne tupevoolus on värvitu või kergelt kollakas ja veidi hapuka lõhnaga. Muretsema peaks siis, kui tupeeritise hulk suureneb või muutuvad selle lõhn ja värvus, sest see võib olla haiguse tundemärk. Kas suurenenud eritis ureetrast meestel on suguhaiguse tunnuseks? Igasugune ureetra eritis meestel on piisavaks põhjuseks testida ennast kõikide sugulisel teel levivate haiguste suhtes. Klamüdioos
juures, kuid mitte kasutada valgendajaid sisaldavaid pesuaineid, sest kuumas vees ja paljude kemikaalide toimel tõmbavad polüamiidkiud kokku. Pressida temperatuuril 110° C, kuid kiiresti ja ettevaatlikult, et materjali mitte läikima hõõruda. Peale pesemist on soovitav kasutada pehmendusainet, et eemaldada staatilist elektrit. Polüester (lühend: PL) Polüestri positiivsed omadused on väike kortsuvus ja mittetäielik märgumine – rõivad kuivavad ruttu. Polüestrit kasutatakse palju segus villa (suureneb hõõrdetugevus, väheneb kortsuvus, tooted hoiavad paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). HOOLDAMINE: Pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40oC. Vältida tugevat tsentrifuugimist. Loputada korralikult, võimalusel kasutada loputusvahendit. Kuivatada rippuvas asendis. Triikida madalal temperatuuril. Akrüülkiud (lühend: PC)
kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Toiduks kõlbmatud. Linde- Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. 2) Ookeanide happeliseks muutumine: probleem on tingitud suurenenud CO2 kontsentratsioonist atmosfääris, mille tulemusena imendub suurem hulk seda gaasi ka veepinnalt ookeani. Vees moodustab süsinikdioksiid nõrga happe ning
lubja lisamisega. Muldade ioonid avaldavad mõju ka maakide moodustumsiele. Raskemad metallid uhutakse ,,alla", kus nad seonduvad kivimitele. Lisaks ka põhjaveele, kuhu koguneb erinevaid ioone, näiteks Ca ja Mg, nendest saab lahti vee pehmendajaga (isegi ioonvahetajad). Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Märgumine ja märgumisnurk Märgumise juures on määravas rollis märgumisnurk teeta. Märgumisnurga määramiseks joonistatakse tilga kõverjoonele puutuja. Nurk moodustub puutuja ja pinnatasandi vahel. Märgumist iseloomustab joonis ja kolm võimalust Esimene võimalus tilk valgub laiali, moodustub monomolekulaarne kiht (monomolekulaarne adsorptsioon) Teine võimalus tilk märgab tahket pinda osaliselt, moodustub tervanurkne märgumisnurk
Kuivmähkimise puhul kasutatakse preprege, eelimmutatud kangast. Märgmähkimise puhul tehakse seda vahetult enne. Teiplamineerimist kasutatakse palju lennunduses. Robot asetab eelimmutatud ribad. Toimib mähkimisele sarnaselt. Võib ka toimuda erinevatest teibi tükkidest. Pinnageomeetria on taaskord piiranguks. Vaakumvormimise vahe seisneb selles et avaldatakse rõhku või temperatuuri laminaadile. Parem märgumine. Kuid rohkem jäätmeid tekib lihtsalt. Injektorvormimine on nagu eelmine, kuid vaik surutakse survega vormi, selle asemele et vaakumiga see vormi imeda. Selle puhul on protsessi lihtsam automatiseerida. Armatuur tuleb eelvormida, et ei tekiks surve tõttu nihkeid. Survet kastuatades saab lühikesi tsükli aegu. Armatuur kuni 75%, sest vaigu kogust saab minimiseerida. Autotööstus. 3 TL
Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteks K+ ja NH4+ ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3- ja SO42- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. 19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. Märgumisnurga suurust saab seletada pindpinevusjõududega. Kui vedelikuks on vesi, siis pind on kas hüdrofiilne või hüdrofoobne
Pealmine pind jäi ka pärast 10 minutit kuivaks. Oli aga õrnalt kooldunud. Põhja vajutades tõusis tagasi pinnale ning veest välja võttes polnud kangas ikkagi täiesti veest läbi imbunud. II kangas Kangatükk ei omastanud vett koheselt. Tilgad libisesid kanga pealt maha. 10 minuti pärast on kangas märg, vesi on kanga pinnal nagu lima, näha on, et kangas ei taha vett imada ja riidetüki raskus pole väga palju suurenenud. III kangas Vesi ei mõjuta polüestri omadusi. Märgumine sõltub kanga struktuurist. Niiskuse imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim. Katse käigus asetasin veeklaasi umbes 1,5 * 2,5 cm suurune kangatüki. Alguses ei juhtunud midagi. 10 minuti jooksul imas kangas natuke vett, kuid jäi veepinnale ujuma. Pärast puudutust vajus kangas natuke põhja ehk jäi klaasi keskele ujuma. 1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal I kangas
Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti. Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti. Juba väiksema ava tekkimisel pääseb vesi lindude sulestikku, mõjutades nende kehasoojust. Linnule lõppeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, kuna sulgede vahel olev õhk, mis hoiab kehasoojust asendub veega ja linnu keha alajahtub. Lind muutub järjest raskemaks ja vajub järjest sügavamale vette. Lindude lennuvõime kaob. Olenevalt naftareostuse suurusest oleneb kas lind hukub tundide või päevadega. Lindudel on kaitsereakstsioon hakata enda sulestikku nokaga puhastama. Selle tagajärjel määrdub nokk ja osa naftast neelatakse ka alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab
niiskesse keskkonda, kuna see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 7.2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Poorsusest sõltub materjali soojusjuhtivus, veeimavus, märgumine, tugevus ja külmakindlus. Poorsus ja tihedus on omavahel tihedalt seotud. Tihedusest sõltub materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili mass. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3 betooni (~2400 kg/m3). Aga mida suurem on materjali poorsus, seda väiksem on tema tihedus. Pooride suurusest sõltub vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivomaduste muutumist ehk
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
potisiniseks. Indigot, või õigupoolest lähteaineid, millest indigo õhu käes oksüdeerimisel tekib, leidub paljudes taimedes, kuid peaaegu alati väga väikestes kontsentratsioonides. Väga palju indigot sisaldab troopikas kasvav indigopõõsas. Euroopas on indigot toodetud sinerõikast. Kuid värvaine väikese sisalduse tõttu on see olnud väga tülikas. Eestis kasvab sinerõigast vaid mõnes kohas rannas ja ta ei oma praktilist tähtsust. Pindaktiivsed ained ja pindade märgumine. Pindaktiivsed ained (PAA) on sellised, mis omavad võimet koguneda mingile faaside piirpinnale. Piirpind on kahe aine vahelise kontakti pind.Pindaktiivsetel ainetel on märkimisväärne mõju nii keemilistele kui ka füüsikalis-keemilistele protsessidele. Eriti neile, mis kulgevad kolloidsetes keskkondades. Mõningaid protsesse (pesemine), kohtame iga päev ka olmes. Pindaktiivsed ained moodustavad vesilahustes mitselle. Looduses on võimalikud järgmised piirpinnad. 1
Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel
suurem kui väljas. See tähendab, et veeaur liigub hoonest välja läbi välisseina või muude õhuavade, seda liikumist ei tohiks takistada. Ehituslikust seisukohast on tähtis, et väljaminev veeaur ei kondenseeruks soojusisolatsioonis, nii et see märgub ja tema soojuspidavuse võime väheneb, või mõne sisemise seinakihi pinnal. Väga märgade ruumide puhul valitseb oht, et veeauru liikumine seinas on nii aeglane, et toimub ikkagi üldine märgumine. Võiks eristada kolme lahendust: *ruumi sein kaetakse seest nii tugeva hüdroisolatsiooniga, et veeaur ei pääse seina, ruumi tuleks seljuhul tuulutada sundventilatsiooniga; *veeauru hulk on väga väike, seina sees veeauru kondenseerumise ohtu ei ole; *tavalise suhtelise niiskuse korral (ca 60%) tuleks sein nii konstrueerida, et seinas ei oleks nii külmasid kihtisid, kus toimuks veeauru kondenseerumine ja veeauruga küllastatud õhk eemaldub loomulikul teel läbi seina. Märkus:
Diferentsiaali kulumisel kuuldub kohalt liikumisel või pärast hooga sõitu gaasi lisamisel tagasillast iseloomulik kõlksatus. Tagaratta lähedusest kostuvad kõlksud tekivad siis, kui pidurikilp on lahti tulnud või on lõtk rattalaagris.Kurvides ja hooga sõitmisel on nõrk metalne heli lubatav. Pideva kloppimise puhul on aga tegemist detailide purunemisega. Lekkimine võib esineda nii tihenditest kui ka liitepindade vahelt. Välispinna vähene õliga märgumine, mis nivood ei vähenda, on lubatav. Enne tihendite vahetust tuleb kontrollida, kas õlinivoo ei ole ettenähtust kõrgem. Mõnikord põhjustab lekkimist karteri tuulutuskorgi ummistumine. Pooltelje tihend võib rikneda rattalaagri liigsel määrimisel. Peaülekande remontimisel vahetatakse välja kõik laagrid. Hammasrattad asendatakse uutega komplektselt, sest nad on valmistamiselüksteisega sobitatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
