Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

"avogadro arv" - 198 õppematerjali

avogadro arv - osakeste arv ühe mooli kohta, mis võrdub 6,02*10²³ 1/mol Süsteem-ruumi osa, mis võib olla piiartud piirpindadega(suletud süsteem) või mitte piiratud(avatud süsteem). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune.
1
docx

Avogadro arv

Anna Pertel 134823YASB Avogadro arv Avogadro arv (tähis: Na) on aineosakeste (aatomite, molekulide...

Materjali füüsika ja keemia - Keskkool
2 allalaadimist
2
doc

Keemia kordamine 10. klass

Keemia kordamine, metallide omadused Oksüdeerija - aine, mis omastab ehk liidab elektroone / ise redutseerub Redutseerija - aine, mis reedab ehk loovutab elektrone / ise oksüdeerub Oksüdeerumine ­aine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a suurenemine Redutseerumine ­ aine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sllele vast...

Keemia - Keskkool
200 allalaadimist
2
docx

Mõisted

KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- moleku...

Keemia - Keskkool
8 allalaadimist
3
doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid...

Keemia - Keskkool
17 allalaadimist
12
ppt

KEEMIA AJALUGU ENNE 20. SAJANDIT

SAJANDIT Laura Kivilo 10. klass KEEMIA ALGUS Tule mõjul võib üks aine muutuda teiseks. Egiptuses, Indias ja Hiinas osati juba ammu maakidest metalle sulatada. MIS ON ALKEEMIA? Tänapäeva keemia eellane. Metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Püüti avastada Tarkade kivi. IATROKEEMIA Haiguste põhinemine mõne elemendi vähesusel või liigsusel organismis....

Keemia - Keskkool
9 allalaadimist
3
doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom ­ üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng ­ aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht ­ 5) keemiline element ­ aatomituumas sama arvu prootoneid omavate a...

Keemia - Keskkool
18 allalaadimist
18
docx

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronk...

Keemia - Keskkool
328 allalaadimist
1
odt

Füüsika mõisted

Molekulaarkineetiline teooria ­ nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom ­ nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul ­ nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk ­ nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass...

Füüsika - Keskkool
38 allalaadimist
4
doc

Molekulaarfüüsika

Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kgmol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisu...

Molekulaarfüüsika - Keskkool
27 allalaadimist
14
docx

Füüsika teise suulise arvestuse teooriapiletid

RUUMALA – Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust. Tähiseks on V ja ühikuks m3. BOLTZMANNI KONSTANT – Füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri. Tähiseks valemis on k. k=1,38*10-23 J*K (džaul korda kelvin). UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT – Ideaalse gaasi paisumistöö. Tähiseks R. R=8.3 J*K*mol AVOGADRO ARV – Aineosakeste arv 1-moolis ainehulgas. Tähiseks NA. Avogadro arv on 6,02*1023. PIKKUS – Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis l ja ühik on 1 meeter. TIHEDUS – Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Sümboliks on roo ja ühikuks kgm3. Valemiks on roo=mV MOLEKULIDE KONSENTRATSIOON – Molekulide arv ühes kuupmeetris. Tähis n või N. ÜHE MOLEKULI KESKMINE KINEETILINE ENERGIA...

Elektriõpetus - Keskkool
7 allalaadimist
3
docx

Kordamisküsimused kontrolltööks „Molekulaarfüüsika“

Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) (lakkamatu ja korrapäratu liikumine) Kõik ained on omavahel vastastikmõkus. Ideaalgaas ­ gaas, mille molekulideva...

Füüsika - Keskkool
7 allalaadimist
1
doc

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek ­ aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha ­ tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amo...

Füüsika - Keskkool
248 allalaadimist
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vah...

Eesti keel - Keskkool
266 allalaadimist
7
doc

Keskkooli füüsika

MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline...

Füüsika - Keskkool
811 allalaadimist
14
doc

Eksami abimees!

eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tuge...

Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
335 allalaadimist
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailm...

Füüsika - Keskkool
198 allalaadimist
6
doc

Keemia põhimõisted

1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonit...

Keemia - Keskkool
460 allalaadimist
21
doc

Füüsika põhivara

Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha...

Füüsika - Keskkool
521 allalaadimist
2
doc

Füüsika mõisteid ja tähiseid ühikutega

Füüsikaline mudel ­ Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass ­ Liikuva keha mudel Inertsus ­ keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts ­ Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud ­ keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekk...

Füüsika - Keskkool
270 allalaadimist
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks v...

Soojustehnika - Tallinna Tehnikaülikool
704 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun