KEEMIA PÕHIMÕISTED (0)

KEEMIA PÕHIMÕISTED
Aatom – üliväike aineosake , mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides.
Tuumalaeng – aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas.
Elektronkate – aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus .
Elektronide väliskiht – kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused.
Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik.
Ioon – aatomid , mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon . Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon .
Molekul – aatomitest koosnev väike aineosake.
Aatommass – e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv
Mool – aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest.
Molaarmass – aine ühe mooli mass grammides .
Aine hulk - aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt: mol,kmol.
Avogadro arv – osakeste arv ühes moolis (N = 6,02x10²³ osakest).
Gaasi molaarruumala - ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel (V=22,4 dm³/mol).
Keemiline side – aineosakeste vastastikmõju, mis liidab nad molekulideks, iooniühendiks või kristalliks.
Kovalentne side – ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, mis esineb aatomite vahel molekulides.
Iooniline side – vastasmärgiliste ioonide tõmbumine.
Metalliline side – negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Metalliline side onkeemiline side, milles samaaegselt osalevad nii aatomid, positiivselt laetud ioonid kui ka elektronid (elektrongaas).
Vesinikside – täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H-, O-H- või N-H- sidemeid .
Lihtaine – koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Nt. Al, N2
Liitaine – koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt. NaCl
Kristall - korrapärase osakeste paigutuse ja kindla geomeetrilise väliskujuga tahked ained
Metall - tahke(v.a elavhõbe), läikiv, hea elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitavusega, kõrge sulamis-ja keemistemperatuuriga lihtaine. Elementide met.omadused tugevnevad rümhas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Metallilised elemendid on sellised elemendid, millede viimasel kihil on vähe elektrone (1-3), mis on kergesti loovutatavad.
Mittemetall - on tahke, vedel või gaasiline, enamasti mitteläikiv, halva elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitatavusega, madala sulamis-ja keemistemperatuuriga lihtaine. Mittemetalliaatomid võivad elektrone nii liita kui loovutada, seega võib neil olla nii negatiivne kui ka positiivne oa.(Erandid: F alati -I, O peaaegu alati -II)
Aine valem - annab informatsiooni ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta ning valemis kasutatakse keemilisi sümboleid.
Indeks - näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvu ioonühendi valemis. Kirjutatakse sümboli taha allapoole.
Keemilise reaktsiooni võrrand - selles on näidatud keemilise reaktsioni lähteained ja saadused ning sellest saab informatsiooni reaktsiooni toimumise kohta.
Kordaja reaktsioonivõrrandis - aine valemi ette märgitav arv, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand
Liitaine protsendiline koostis - näitab ühendi koostisesse kuuluvate elementide protsendilist sisaldust. 1.elemendi %sisaldus + 2.elemendi %sisaldus + 3.elemendi %sisaldus = 100%
Lagunemisreaktsioon – reaktsioon , mille puhul tekib ühest lähteainest mitu saadust. Need on valdavalt endotermilised(neeldub energiat ▲H>0).
Ühinemisreaktsioon – reaktsioon, mille käigus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub ▲H