Keemia mõisteid gümnaasiumis (0)

1.  Aatom  - väikseim  aineosake , mis säilitab tal e vastava keemilise elemendi omadused. 
Koosneb: elektronkattest ja tuumast
2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu
3. elektronkate - aatomituuma ümber ti rlevate elektronide kogum
4. elektronide väliskiht  - aatomituumast kõige kaugemal olev  elektronkiht , milles võib paikneda 
kuni 8 elektroni
5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) 
aatomite klass
6.  isotoop  - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust
7.  allotroop  -  lihtaine
8.  ioon  - aatomi või aatomite rühmitus, mil el on positiivne või negati vne laeng
9.  molekul  - (molekulaarse) aine väikseim osake, mil el on ainele iseloomulik koostis, koosneb 
aatomitest.
10. aatommass  - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A
11. mool  -  aine hulga ühik (mol)
12. molaarmass  - ühe mooli aineosakeste mass  grammides  (arvuliselt võrdne molekulmassiga) 
tähis M
13. Avogadro  arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x  1023
14.gaasi  molaarruumala  - gaasidel normaaltingimustel on Vm=22,4 dm3 / mol
15.Keemiline side - aatomite vaheline vastastikmõju, mille tulemusena moodustub ( keerukam ) 
molekul , ioon või  kristall
16. kovalentne  side - eelkõige mittemetal i aatomite vaheline side. Sel e korral üks aatom loovutab 
teisele aatomile elektrone ühiste elektronpaaride moodustamiseks
17.iooniline side - aktiivse metal i ja akti vse mittemetalli aatomite vaheline side juhul ,kui 
elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9.
18.metalliline side - keemiline side, mis esineb metal iaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide 
abil.
19.vesinikside - eelkõige molekulide vaheline side, kuid võib olla ka molekulide üksikute osade 
vahel
20.lihtaine - kindla koostise ja omadustega üks aine
21. liitaine  - koosneb kahest või enamast aatomist, mil el puudub kindel koostis
22.kristall - korrapäraselt paigutatud aatomitega tahke aine struktuur Nt  teemant
23. metall  - aine, mis omab vabu elektrone, mis tekitavad metal ilise võre
24.mittemetall - suure elektrofi lsusega aine, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidab 
elektrone
25.aine valem - näitab, millistest aatomitest aine koosneb
26.indeks - näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis
27.keemilise reaktsiooni võrrand, 
28.kordaja reaktsioonivõrrandis,
29.liitaine  protsendiline  koostis, 
30. lagunemisreaktsioon  -  reaktsioon , milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks
31.ühinemisreaktsioon - reaktsioon, 
32. asendusreaktsioon ,
33.polümerisatsioon - polümeeri tekke reaktsioon monomeeride liitumisel
34.polükondensatsioon - polütekkeline reaktsioon, kus lisaks polümeerile tekib madalam 
molekulaarne  ühend nt vesi.  Kondensatsioon  tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik.
35.Oksüdeerija - aine, mil e osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)
36. redutseerija  - aine, mille osakesed loovutavad elektrone
37. redoksreaktsioon  - reaktsioon, milles elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad, toimub 
oksüdeerumine ja redutseerimine - oksüdeerija redutseerub, redutseerja oksüudeerub
38.oksüdeerumine - elektronide  loovutamine  redoksreaktsioonides, sel ele vastab elemendi 
oksüdatsiooniastme suurenemine
39.redutseerumine - elektronide  liitmine
40.oksüdatsiooniaste - arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. 
Võrdub elemendi laenguga ühendis  eeldusel , et ühend on iooniline.
41.elektrolüüs - protsess, kus  ioonne  aine on lahustatud või sulatatud toimub alalisvoolu 
läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad.
42. korrosioon  - keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving 
keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
43.Lahus - ühtlane segu (enamasti vedelas olekus), mis koosneb ühe või enama aine osakestest
44.lahusti - aine, milles teise aine  osakesed on ühtlaselt jaotunud
45.lahustunud aine - aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud
46.lahuse protsendiline koostis - näitab, mitu massi osa on lahustunud üht ainet on 100 massi 
osas lahuses
47. lahustuvus  - näitab suurimat aine kogust, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis 
kindlas lahusti koguses
48.solvatatsioon (hüdratatsioon) - aineosakeste 8ioonide või molekulide) seostumine vee 
molekulidega
49.lahustumise  soojusefekt  - 
Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on  lahustumine  eksotermiline. 
Kui ülekaalus on soojuse  neeldumine  kristal võre lagunemisel, on lahustumine  endotermiline .
50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa
51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada
52.kristallhüdraat - kristalne aine, mil e koostisesse kuuluvad ka vee molekulid
53.kolloidlahus - pihussüsteem, mil es  pihustunud  aine osakeste mõõtmed on 10-7-10-5cm (1-
100nm)
54. emulsioon  -  pihus , milles üks vedelik on pihustunud teises
55.suspensioon -  pihussüsteem, mil es tahke aine on pihustunud  vedelikus  (nt lubjapi m)
56. aerosool  - pihus, mil es pihustuskeskkonnaks on õhk
57. vaht  - pihussüsteem, milles  gaas  on pihustunud vedelikus või tahkes aines
58.vee  karedus  -  kaltsium - ning magneesiumioonide sisaldus vees
59.Elektrolüütiline  dissotsiatsioon  - ainete jagunemine ioonideks vedelas (sulas) olekus või 
polaarses  lahustis
60.elektrolüüt - aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb ioonideks ja seetõttu juhib 
elektrivoolu
61.dissotsiatsioonimäär - suurus, mis näitab, mil ine osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud 
(dissotsieerunud) ioonideks. Lämmastik,  metaan
62.mittepolaarsed ained- mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine
63.polaarsed ained - polaarsetest molekulidest koosnev aine. HF, H2O
64. ioonilised  ained - aine, milles osakesed seovad ioonilisi sidemeid
65.elektrolüüdi lahus - lahus, kus on lahustis (tavaliselt vees) lahustatud aluseid,  happeid  või 
soolasid
66.lahuse  elektrijuhtivus  - võime juhtida elekktrit  ioonilise  sideme tõttu
67. Oksiid  - hapniku ja teise keemilise elemendi ühend
68.sool - kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Nt NaCl
69. Hape  - aine, mis annab lahusesse  vesinikioone  ja reageerib alustega; üldisemas tähenduses 
aine, mis loovutab prootoneid.
70.happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksi d, reageerib alustega. Nt SO2
71.tugev hape - hape, mis jagunev vesilahuses täielikult ioonideks
72.nõrk hape -  hape, mis jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks (esineb lahuses nii ioonide kui 
ka molekulide). Nt etaanhape, H2S divesiniksulfiidhape
73.alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksi dioone ja reageerib hapetega; üldisemas 
tähenduses aine, mis seob prootoneid. 
74.aluseline oksiid - alusele vastab oksi d, reageerib hapetega. Nt kaltsiumoksi d
75. leelis  - vees hästi lahustuv tugev alus. Nt NaOH
76.neutralisatsioonireaktsioon - happe ja aluse vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi.
77.lahuse pH skaala - lahuse happelisuse/aluselisuse skaala.  neutraalne  pH=7, happeline pH7
78.Aktiivne metall - metal ide akti vsus kasvab perioodilises tabelis alt üles ja paremalt vasakule. 
Nt li tium
79.väheaktiivne metall - metal ide mitteaktiivsus kasvab perioodilises tabelis ülevalt al a ja 
vasakult paremale. Nt  kuld
80.väärismetall - keemiliselt väga püsiv metall. Nt kuld, hõbe,  plaatina
81.sulam - mitme metalli (või metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel saadud metal iline materjal
82.korrosioonitõrje - metal ide kaitsmine korrosiooni (oksüdeerimise) eest
83.Molekuli struktuur - molekuli osakeste ja  nendevaheliste  keemiliste sidemete paiknemine 
ruumis
84.üksikside - kovalentne side ühe ühise elektronpaariga seotud aatomite vahel
85.kaksikside - kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel
86.kolmikside - kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel
87.polümeer - ühend, mil e molekul koosneb kovalentse sidemetega seotud korduvatest 
struktuuriühenditest - elementaarlülidest
88.isomeer - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine
89.funktsionaalrühm - C, N, O või halogeene sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga
90.Alkaan - süsivesinik, mil e molekulis on ainult üksiksidemed
91.halogenoalkaan - alkaanist  tuletatud  ühend, mil e molekulis on üks või mitu haligeeni aatomit. 
Nt  freoonid
92. alkohol  -  orgaaniline ühend, mil es hüdroksüülrühm on seotud sp3 - süsiniku aatomiga, argielus
nimetatakse ka alkoholiks etanooli sisaldavaid (alkohoolseid)  jooke
93.amiin - ammoniaagi derivaat, kus 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsinikradikaalidega
94. alkeen  - süsivesinik, mil e molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside. Vähemalt kaks 
süsiniku aatomit on sp2 olekus. Nimetuse lõpp -een.
95.alküün - süsivesinik, mil e molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kolmikside. Vähemalt kaks 
süsinikku on sp olekus.
96.aldehüüd - süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma. Nimetuse lõpp -aal ja 
see saab ol a ainult molekuli otsas
97.ketoon - süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab ketoonrühma ning nimetuse lõpp -oon  ja 
see saab paikneda ainult molekuli keskel.
98. sahhariidid  - elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust
99.karboksüülhape - süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma
100. ester  ( rasv ) - karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga R-C (=O)-OR
101. amiid  - karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus -OH rühma asemel on amino- või 
asendatud aminorühm 
102. aminohape  - aminorühmaga asendatud karboksüülhape
103.valk -  biopolümeer, mil e monomeeriks on aminohappejäägid
104. areen  - aromaatsete ühendite üldnimetus
105. fenool  - hüdroksü- või polühüdroksüareenid
1) Energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon lagunemisreaktsioon
2) Elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess sulataud soolades või
lahustes elektrolüüs
3) Keemilise elemendi  teisendid , mil el on ühesugune tuumalaeng, kuid erinev neutronite
arv isotoop
4) Aineosakeste seostumine lahusti molekulidega lahustuvus
5) Pihussüsteem, mil es üks vedelik on pihustunud teises……emulsioon…
6) Aine, mil e osakesed li davad elektrone keemilises reaktsioonis ühinemisreaktsioon
7) Korrapärase ehitusega tahke aine ( tahkis ), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega
seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest kristall
8) Pihussüsteem, kus pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7 – 10-5 cm kolloidlahus
9) Aine, mis on vesilahuses peaaegu täielikult jagunenud
ioonideks küllastunud lahus
10) Keemiline reaktsioon, mil ega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme 
muutus redoksreaktsioon
11) Aluse ja happe vaheline reaktsioon neutralisatsioonireaktsioon
12) Aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja seetõttu ei juhi
elektrit mitteelektrolüüt
13) Aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või
kristal ideks keemiline side
14) Kindla tuumalaenguga aatomite liik keemiline element
15) Aine hulga ühik mool
16) Ühe keemilise elemendi aatomitest koosnev aine lihtaine
17) Mitme aine aatomitest või molekulidest koosneb liitaine
18) Suurim aine kogus , mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal
temperatuuril - lahustuvus
19) Vees lahustuv alus leelis
20) Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride
moodustumisel kovalentne side
21) Ühe mooli aineosakeste mass grammides molaarmass
22) Ühe ja sama keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena allotroop
23) Samale molekulvalemile vastavad erineva struktuuri ja omadustega ühendid
monomeerid
24) Süsivesinikud, kus esineb vähemalt kaks süsiniku aatomit, mis on sp hübriidses
olekus ketoonrühm (hüdroksüülrühm)
25) Aine, mis on võimeline siduma prootonit alus
26) Elektronide li tmine redoksreaktsioonis, mil ega kaasneb elemendi oksüdatsiooniastme
vähenemine redoksreaktsioon
27) Aine väikseim osake, koosneb aatomitest molekul
28) Kaltsium- ja magneesiumioonide märgatav sisaldus vees Vee karedus
29) Suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses pH skaala
30) Pihussüsteem, kus gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines vaht
31) Oksi d, mis reageerib alusega moodustades soola ja vee on happeline oksiid
32) Energia neeldumisega kulgev reaktsioon endotermiline reaktsioon
33) Lihtaine, mil e aatomite väliskihil on 1-2 elektroni, mille nad keemilistes reaktsioonides kergesti
loovutavad ning, mil el on kindlad omadused allotroop
34) Keemiline reaktsioon, kus lihtaine  aatomid  asendavad li taine koostises oleva elemendi
aatomeid asendusreaktsioon
35) Oksi did, mis reageerivad nii happe kui alusega on happelised ja  aluselised  oksiidid
36) Aine  lagunemine  ioonideks vees lahustumisel või sulatamisel lagunemisreaktsioon
37) Keemiline side, mis moodustub elementide aatomite vahele, mil e elektronegatiivsuste
erinevus on suurem, kui 1,9 iooniline side
38) Molekulidevaheline side, mil e tekkel osalevad ühe molekuli vesiniku ja teise molekuli hapniku, 
lämmastiku, fluori või väävli aatom kovalentne side
39) Orgaaniline ühend, kus sp 3 süsinikul on hüdroksüülrühm ketoonrühm
40) Ammoniaagi  derivaadid , mil es 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga
amiin
41) Amino- ja karboksüülrühma sisaldav ühend amiid
42) Karboksüülhapetest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud
aminorühmaga aminohape
43) Aldehüüdrühma (-CHO) sisaldav ühend aldehüüd
44) Polüpeptiididest koosnev ühend valk
45) Aine, mil e molekulid kujutavad endast ühesuguste või erinevate elementaarlülidega pikki
ahelaid rasv
46) Hekseen ja tsükloheksaan on omavahel monomeerid
47) Teemant ja grafi t on omavahel sarnased Nad erinevad
teineteisest süsinike arvu poolest
48) Deuteerium ja  triitium  on omavahel  isotoobid . Nad erinevad
teineteisest  massiarvu  poolest
49)  Propanaal  ja propanoon on omavahel isomeerid
Nad erinevad teineteisest karboksüülrühma poolest
50) Metaani põlemisvõrrandis on metaan …oksüdeerija. (oksüdeerija/ redutseerija),
sest süsinik liidab elektrone st liidab elektrone. ning hapnik on redutseerija.,
sest loovutab oksüdeerudes elektrone
51) Aatomite rühmad –COOH ja – CHO kannavad üldnimetust
karbonüülrühmad. Need rühmad määravad ära ühendi nimetuse
52) Toodud keemilise sideme täppskeem väljendab mis li ki mittepolaarset kovalentset sidet:
:N :: N: kovalentne side :O::O: kovalentne side, H:H…vesinikside