lisatakse lõpp fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. CH3 CH2Cl etüülkloriid CH3Br metüülbromiid · Kui ühendis on kõik vesiniku aatomid asendunud ühe halogeeni aatomitega, siis kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan 6. ALKOHOLID · Alkoholide üldvalem: R OH . · Funktsionaalrühm: OH . · Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool · Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3).
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 4. Mi...
Karboksüülhapped Mõisted: Karboksüülhape-karboksüülrühma (COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. Karboksüülrühm- on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksülaation- karboksüülhappe anioon. Asendatud karboksüülhape- karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi. Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kaksikioon- neutraalne osake, millel on korraga nii katioonne kui ka anioonne tsenter. Nimetamine: Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse.
Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilised omadused: happeline, tugev hape, reageerib metallidega, metallioksiididega, hüdroksiididega, sooladega, alkoholidega. 2. karboksüülrühm- karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena 5. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine (ka sooladele). Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine. Kasutatakse lahutsina nind paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas. Tekkimine: Veini käärimisel õhu
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH. Asendades süsivesiniku molekulis ühe vesiniku aatomi hüdroksüülrühmaga, saame ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH. Asendades süsivesiniku molekulis ühe vesiniku aatomi hüdroksüülrühmaga, saame ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH
· Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge.
Alkaloidid ja Kofeiin AL ja KFP Mis on alkaloidid? Alkaloidid on aluseliste omadustega ja koos hapetega vees lahustuvaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes. Tuntuimad on kofeiin, nikotiin, morfiin. Ligi 10% tänapäeva ravimitest baseerub alkaloididel. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Nikotiin Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused or...
Millised on isomeeride kaks suuremat rühma? Struktuuriisomeerid ja streroisomeerid. Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel? erinevad sidemete paiknemise poolest aatomis Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel? sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt. Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?nad erinevad üksteist ahela kuju, funktsionaalrühma paiknemise poolest ja selle poolest, mis funktsionaalrühm isomeeris üldse on. Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?Stereoisomeerid jaotatakse geomeetrilisteks ja optilisteks. Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid? kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(trans) Milliseid ühendeid nimetatakse kiraalseteks ehk optiliselt aktiivseteks? Ühendeid ja ioone, mis oma peegelpildiga ei kattu Milliste füüsikaliste omaduste poolest võivad isomeerid teineteisest erineda
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
· Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatri...
Pii-side - Piiside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim kahel pool aatomi tuumi ühendavat tasapinda. Kaksikside - Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Kolmikside - Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Aromaatne side kaksikside ei ole lokaalne. Radikaal - Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Funktsionaalrühm - Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Elektrofiil - Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Nukleofiil - Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi.
Karboksüülhapped Karboksüülhapete nimetused - Karboksüülhappele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Tüviühendi nimetusele lisatakse hape. Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse ja numeratsiooni alustatakse sellest süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nime...
Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma –CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses –aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel. Ühend üldvalemiga – RCOR (Nimetuses –oon lõpp). 17.Karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm ( –HC=O ehk – CHO) (süsinikul on kaksikside hapnikuga) 18.Sahhariid- polühüdroksükarbonüülühend, nimetatakse ka süsivesikuteks 19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on –COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm –COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga –COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus –OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga –CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25
Orgaaniline keemia I Kontrolltöö 1 1. Erinevat tüüpi sidemed orgaanilistes ühendites Kovalentne mittepolaarne side ühine elektronpaar sidemel jaguneb mõlema tuuma vahel ühtlaselt. H· + ·H H-H (või Cl-Cl, Br-Br) Kovalentne polaarne side ühine elektronpaar on rohkem seotud ühe või teise tuumaga, st on nihutatud elektronegatiivsema aatomi suunas, seda märgitakse osalaengutega (+/). Nt. C-H, C-Cl Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus, seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus on keskmine. (see aatom, mille elektronegatiivsus on suurem, selle peal on delta miinus) Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis vasakult paremale ja alt üles. Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste ...
Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsio...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA....
polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. 86) Polükondensatsioon - kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelise reageerimisel vee eraldumisega. 87) Isomeeria - on nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus (struktuur) ja seetõttu ka erinevad omadused. 88) Isomeer - ühesuguse koostise(summaarse valemiga), aga erineva struktuuriga(ehitusega)aine. 89) Funktsionaalrühm - heteroaatomeid sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. 90) !!!Hüdrogeenimine - on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. 91) Tugev elektrolüüt - elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks, tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused(leelised). 92) Nõrk elektrolüüt - polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks , nõrgad elektolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused.
Fluorestsentsi käigus kiiratud footon on reeglina väikesema energiaga kui ergastamiseks kasutatud footon. Seetõttu on ainest kiiratud valgus pikema lainepikkusega kui tema ergastamiseks kasutatud valguskiirgus. Nende lainepikkuste erinevust nimetatakse Stokesi nihkeks. Jablonski diagramm: 2 Derivatsireerimine: ehk funktsionaalrühma modifitseerimine- on võte, kus keemilise ühendi funktsionaalrühm asendatakse teise rühmaga. Kasutatakse näiteks siis kui lähteaine ei fluorestseeru, sel juhul viiakse sisse rühm, mis fluoretseerub. Samuti võib olla see vajalik aine polaarsuse, lenduvuse muutmiseks või stabiliseerimiseks. Orgaanilses keemias kasutatakse sama võtet mingi rühma kaitsmiseks hilisemateks reaktsioonideks. Fluoresentsi kustutamine: Kui relaktseerumine toimub mingi teise molekuli mõju tõttu. Toimib tavaliselt näiteks O2 või raskemetallide juuresolekul.
73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. Madala ioonse jõuga lahuses ehk, kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? Kõige arvukam funktsionaalrühm sahhariidides on OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosid on need, millel on O kaksiksidemega otsmise C juures, ketoosil keskel. 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? 79
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad
Äädikhape toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena Sidrunhape toiduainetööstuses maitseainena 19. Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära funktsionaalrühmad, märkida funktsionaalrühmade nimetused. Nimetada vähemalet üks aine, millega antud aineklassi esindaja reageerib. 1) karboksüülfunktsionaalrühm COOH (R: alus) ja halogeenühendi R-Hal (R: leelis) funktsionaalrühm 2)fenoolfunktsionaalrühm see kuusnurk (R: hal ?) ja amiinfunktsionaalrühm NH2 (R: hape) ja COOH jälle 3) alkeenfunktsrühm kaksikside (R: H-Hal) ja COOH ja hüdroksiidfunktsrühm OH (R: alus) 4)COOH (karboksüülhappe asendusderivaat) 5) OH ja alkeen ja COOH 6) R-Hal ja aldehüüd R-CHO (R: alkohol) 7) NH2 ja COOH CH3CH(OH)CH=CHCOOH CH3CH2CHClCH2CHO Karboksüülhape, halogeeniühend CH3CHNH2CH2COOH 20
Süsinikke ei märgita, teised elemendid märgitakse sümbolitega Süsivesinikud sisaldavad ainult süsiniku ja vesiniku aatomeid Alkaanid - küllastunud süsivesinikud, süsinike vahel on ainult üksiksidemed Alkeenid süsinike vahel on vähemalt 1 kaksikside Alküünid süsinike vahel vähemalt 1 kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid sisaldavad benseenituuma Funktsionaalrühmi sisaldavad ained Funktsionaalrühm on heteroaatomit sisaldav aatomirühm, mis annab ainele iseloomulikud oamdused Halogeenühendid R-Hal (F-; Br- jne) Alkoholid R-OH (hüdroksüülrühm) Fenoolid Ar-OH Eetrid R-O-R' (alkoksürühm) Aldehüüdid R-CHO Ketoonid R-CO-R' Karboksüülhapped R-COOH Estrid R-COO-R' Rasvad propaantriooli (glütserooli) segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 süsinikuga paarisarvulised karboksüülhapped Amiinid R-NH2 Amiidid R-CO-NH2 Nitroühendid R-NO2
80) Kaksikside kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 81) Kolmikside kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 82) Polümeer kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest. 83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga.
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
11. Karboksüülhapped ja nende derivaadid. Nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma süsiniku juures Karboksüülrühm on enimesinev funktsionaalrühm keemias ja biokeemias. Karboksüülhappe derivaatideks on happehalogeniidid, happe anhüdriidid, estrid, nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5)
omadused. Süsivesinikud koosnevad ainult C ja H aatomitest, funktsionaalrühmad sisaldavad ka teisi aatomeid. 23. Nimetage tähtsamad funktsionaalrühmad. Eristage struktuuri järgi süsivesinike halogeenderivaate, alkohole, fenoole, eetreid, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, estreid ja amiide. Vaatamata orgaaniliste ühendite suurele arvule, saab nende omadusi üsna lihtsalt ennustada, lähtudes molekulis sisalduvatest rühmadest. Funktsionaalrühm võib olla seotud molekuli süsinikskeletiga, nt CH3CHClCH3, või olla selle skeleti osaks, nt CH3C(=O)CH3. Tähtsamad funktsionaalrühmad on: · -X halogeniidides; · -OH alkoholides, fenoolides; · -O- eetrites; · -CO ketoonides ja aldehüüdides; · -COOH karboksüülhapetes; · -NO2 nitroühendites; · -NH2 amiinides. 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui
1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) ...
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
• Karboksüülhapped – karboksüülrühma (– COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. • Saadakse: aldehüüdide oksüdeerumisel – CH3—CHO → (oksüdeerumine) CH3 — COOH. • Nimetamine: tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu –hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape). Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. • N: CH3 — CH2 — CH2 — COOH – butaanhape Karboksüülhape funktsionaalrühm On karboksüülrühm (-COOH) Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed Erinevad reagendid liituvad järgmiselt: Keemilised omadused • Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. • Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). • Karboksüülhapped on väga nõrgad happed
15.Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel. Ühend üldvalemiga RCOR (Nimetuses oon lõpp). 17.Karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm ( HC=O ehk CHO) (süsinikul on kaksikside hapnikuga) 18.Sahhariid- polühüdroksükarbonüülühend, nimetatakse ka süsivesikuteks 19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25
Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud b) Oligosahhariidid Liitsuhkrud c) Polüsahhariidid Monosahhariidide jääkidest heterotsüklilised ühendid - Sisaldavad tsükli koostises heteroaaatomeid. Asendusderivaat H asendatakse funktsionaalrühmaga. Funktsionaalderivaat Funktsionaalrühm asendatakse. Alkoholaaadi nimetus on nagu soolalahustega CH2CH2ONa Naatriumetanolaat Nimetused otsi erladi Isomeeria mitmel ainel on sama koostis, aga erinev ehitus. Struktuuriisomeeria: 1. Ahelaisomeeria Süsinikahela kuju on erinev. 2. Asendiisomeeria - Kordsed sidemed või funktsionaalrühmad on erinevates kohtades. 3. Funktsiooniisomeeria Erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria Ruumiline paigutus on erinev
teistele biokatsetele). Väga kiire ning skriining on eriti kiire, vajalik aktiivse ühendi leidmine! Milliseid tahkeid kandjaid kasutatakse? Kombinatoorset sünteesi võimaldas süntees tahkel kandjal, mis võeti kasutusele 1980'tel peptiidide sünteesil, ning peab vastama nõuetele: a) kandja peab olema inertne kasutatavate reaktsioonitingimuste suhtes b) omama kovalentselt seotud linkerit (anchor), millel on reaktiivne funktsionaalrühm c) side, mis seob substraati linkeriga peab olema inertne kasutatavate reaktsioonitingimuste suhtes d) peab olema meetod, mis produkti kandjalt vabastab. Eelisteks on: tahkele kandjale seotud lähteaine ja mitteseotud reagendid on kergesti eraldatavad filtrimise ja pesemise teel tekkinud mitteseotud kõrvalproduktid on kergesti lahutatavad soovitud produktist võimalus kasutada reagendi väga suurt liiga, mis tagab reaktsiooni kõrge
- Hoffmanni elimineerimine toimub kõrgemal temperatuuril ja aluselise pH juures. - Muskariini retseptorile sidumine: - N sidumiseks, interakteerub ioniseeritult, võib olla asendatud suurema alküüliga kui Me. - N võib olla tert või kvat. - Aromaatne ring - Ester - - Atsetüülkoliini molekuli modifitseerimine. - Positiivselt laetud lämmastik, aktiivsus kaob N asendamisel C-ga. - Lämmastiku ja estri vaheline kaugus. - Estri funktsionaalrühm. Suurematel aga aktiivsus kaob. - Vähemalt kahe metüülrühmaga seotud lämmastik, kolmas võib olla suurem. - 9 stabiilset isomeeri vähemalt. - Muskariin on rigiidne Ach analoog - - Steerilise takistuse lisamine ja elektronide stabiliseerimine. - ?? - Atsetüülkoliini esteraasi inhibiitorite toime närviimpulsi ülekandele. - Asp, His, Ser, Tyr - 1. Seriin teostab nukleofiilset attakki Ach karbonüülsele süsinikule, andes
järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25 · Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid
järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25 · Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid
järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25 · Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid
lahuses? Põhjendage. Madala. Ioonse jõu kasvades muutub makroioone ümbritsev ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sest enamik sahhariide on esitatud stöhhiomeetrilise valemi abil.(CH2O) 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 b) aldopentoosis 5 c) aldoheksoosis 6 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosil on otsmise C juures kaksiksidemega O, ketoosidel on see kuskil vahepeal. Aldoos ketoos ketoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid?
segatud teise vedela ainega, kusjuurs mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Ester- Orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsiniku aatomitega. Hüdrofiilsus- Ehk veelembus ehk võime lahustuda vees. Hüdrofoobsus- Ehk vett-tõrjuv ehk võime mitte lahustuda vees, aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrogeenimine- Ühendisse vesinikku sisse viima Hüdroksüülrühm- Orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm, mille tähis -OH. Hürolüüs- reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul. Ioon- Aatom või molekul, mis on kaotanud või juurde saanud ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Mohsi astmik- Etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. Monoterpenoid- Terpenoid, mille skeletiks on C10 Pindaktiivne aine- Keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike
73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. V: Madala. Ioonse jõu kasvades muutub makroioone ümbritsev ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? V: 75. Milline funktsionaalrühm, on sahhariidides kõige arvukam? V: Hüdroksüül 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 (fur.) aldoheksoosis- 6 (pür.) b) aldopentoosis 5 (fur.) (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoos ketoos aldoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid?
(keskmine laen on null). 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Madala ioonse jõuga lahuses ehk siis kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lasts nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 82. Kas looduses on levinumad sahhariidide D või Lenantiomeerid? Dsuhkrud 83. Millest tuleneb enantiomeeride nimetus peegelisomeerid? Stereoisomeerid sama koostisega
73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Madala ioonse jõuga lahuses ehk siis kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoos, ketoos, ketoos, aldoos aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid 79
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
