lisatakse lõpp fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. CH3 CH2Cl etüülkloriid CH3Br metüülbromiid · Kui ühendis on kõik vesiniku aatomid asendunud ühe halogeeni aatomitega, siis kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan 6. ALKOHOLID · Alkoholide üldvalem: R OH . · Funktsionaalrühm: OH . · Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool · Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3).
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused
Karboksüülhapped Mõisted: Karboksüülhape-karboksüülrühma (COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. Karboksüülrühm- on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksülaation- karboksüülhappe anioon. Asendatud karboksüülhape- karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi. Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kaksikioon- neutraalne osake, millel on korraga nii katioonne kui ka anioonne tsenter. Nimetamine: Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse.
Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilised omadused: happeline, tugev hape, reageerib metallidega, metallioksiididega, hüdroksiididega, sooladega, alkoholidega. 2. karboksüülrühm- karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena 5. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine (ka sooladele). Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine. Kasutatakse lahutsina nind paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas. Tekkimine: Veini käärimisel õhu
· Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge.
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH. Asendades süsivesiniku molekulis ühe vesiniku aatomi hüdroksüülrühmaga, saame ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH. Asendades süsivesiniku molekulis ühe vesiniku aatomi hüdroksüülrühmaga, saame ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH
mitmetes ravimites (nagu Coldrex, Panadol Extra, Solpadeine), et need tõhusamalt mõjuksid. Inimesed, kes on kofeiinile äärmiselt tundlikud, võivad kofeiini üledoosi korral isegi Funktsionaalrühm- Puriinalkaloidid surra. Faktinurk Kohv võib vähendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riske Kofeiini võivad tänapäeval sisaldada mitmed tooted, nagu näiteks närmiskummid, sampoonid, vanniseebid ning paljud kosmeetikatooted. Usutakse, et kofeiini tarbimisega seotud hallutsinatsioonid tekivad siis, kui kofeiini üledoos põhjustab kehas suurt stressi, mis väljendub eelkõige kõrges adrenaliinitasemes.
Millised on isomeeride kaks suuremat rühma? Struktuuriisomeerid ja streroisomeerid. Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel? erinevad sidemete paiknemise poolest aatomis Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel? sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt. Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?nad erinevad üksteist ahela kuju, funktsionaalrühma paiknemise poolest ja selle poolest, mis funktsionaalrühm isomeeris üldse on. Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?Stereoisomeerid jaotatakse geomeetrilisteks ja optilisteks. Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid? kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(trans) Milliseid ühendeid nimetatakse kiraalseteks ehk optiliselt aktiivseteks? Ühendeid ja ioone, mis oma peegelpildiga ei kattu
Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil; reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. 8. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID): küllastumatuse mõiste; alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus; elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid; aromaatsus; areenide asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest; delokalisatsioon; aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus.
· Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs
Neid kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisandina. Amiinid kuuluvad lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui amionjaagi erivaate, milles 1, 2 või 3 vesinikuaatmit on asendunud süsiveisiniku radikaaliga ehk alküülrühmaga. NH3 ammoniaaks, R- NH2 funktsionaalrühm ehk amino rühm. CH#CH"NH" etüülamiin, aminoetaan Keemilised omadused: · Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) · Soolade teke (Amiini aluseline omadus):(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL -dimetüülammooniumkloriid · Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br
aatomituumi ühendaval sirgjoonel.(tugevam side, kui piiside) Pii-side - Piiside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim kahel pool aatomi tuumi ühendavat tasapinda. Kaksikside - Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Kolmikside - Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Aromaatne side kaksikside ei ole lokaalne. Radikaal - Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Funktsionaalrühm - Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Elektrofiil - Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Nukleofiil - Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi.
Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse ja numeratsiooni alustatakse sellest süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetuski. Igapäevases elus kokkupuutudes karboksüülhapetega oleme kogenud, et tegemist on hapetega: nende vesilahused on happelised, mõned võivad toimida isegi söövitavalt.
Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma –CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses –aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel. Ühend üldvalemiga – RCOR (Nimetuses –oon lõpp). 17.Karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm ( –HC=O ehk – CHO) (süsinikul on kaksikside hapnikuga) 18.Sahhariid- polühüdroksükarbonüülühend, nimetatakse ka süsivesikuteks 19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on –COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm –COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga –COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus –OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga –CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25
Kõigi formaallaengute aritmeetiline summa võrdub molekuli või iooni kogulaenguga 3. Erinevad isomeerialiigid Nähtust, kus ühesuguse koostisega, s.t. ühesuguse molekulivalemiga on mitu erineva ehitusega ainet, nimetatakse isomeeriaks Struktuuriisomeerid on erinevad ühendid, millel on samasugune molekulivalem, aga erinev struktuurivalem. Struktuuriisomeeria: ahel- (ahela erinev kuju, hargnenud, hargnemata jne),asendi- (funktsionaalrühm erineva koha peal)ja funktsionaalisomeeria Stereoisomeeria (erinevus aatomite ruumilises paigutuses): cis-trans isomeeria e.geomeetriline isomeeria ja peegelisomeeria e. optiline isomeeria Asendusrühma vanemusvahekorra määrab küllastumata süsinikuga seotud aatomi järjenumber elementide perioodilisussüsteemis: I > Br > Cl > S > P > F > O > N > C > H Optiline isomeeria (kiraalsus ja optiline aktiivsus) Esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on
oblikhape jne. 1.4.1. Karboksüülhappe soolad Karboksüülrühma (-COOH) vesiniku ioon on asendatud leelismetalli iooniga. Üldvalem: -COOMet (Met = metall) Nimetamine käib vastavalt karboksüülhapetele. Kõige esimeseks pannakse metall, seejärel süsinikuahel. Lõppliitena kasutatakse karboksülaat. On lubatud kasutada ka asendust, kus hape asendatakse lõppliitega aat (-oaat). Eesliitena kasutatakse karboksülato- (eesliidet kasutatakse vaid juhul, kui antud funktsionaalrühm ei ole pearühm ehk pole kõige vanem rühm). Näiteks CH3COONa naatriumetanaat. 2. Karboksüülhappe derivaadid Karboksüülhappe funktsiooniderivaat ühend, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: 2.1. Karboksüülhappe haliid Happe haliidid on karboksüülhapete derivaadid, kus hüdroksüülrühm on asendatud halogeeni aatomiga. Nimetustes on hape asendatud lõppliitega oüülhaliid või kui
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel. Isomeerid ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga,
polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. 86) Polükondensatsioon - kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelise reageerimisel vee eraldumisega. 87) Isomeeria - on nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus (struktuur) ja seetõttu ka erinevad omadused. 88) Isomeer - ühesuguse koostise(summaarse valemiga), aga erineva struktuuriga(ehitusega)aine. 89) Funktsionaalrühm - heteroaatomeid sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. 90) !!!Hüdrogeenimine - on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. 91) Tugev elektrolüüt - elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks, tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused(leelised). 92) Nõrk elektrolüüt - polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks , nõrgad elektolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused.
Fluorestsentsi käigus kiiratud footon on reeglina väikesema energiaga kui ergastamiseks kasutatud footon. Seetõttu on ainest kiiratud valgus pikema lainepikkusega kui tema ergastamiseks kasutatud valguskiirgus. Nende lainepikkuste erinevust nimetatakse Stokesi nihkeks. Jablonski diagramm: 2 Derivatsireerimine: ehk funktsionaalrühma modifitseerimine- on võte, kus keemilise ühendi funktsionaalrühm asendatakse teise rühmaga. Kasutatakse näiteks siis kui lähteaine ei fluorestseeru, sel juhul viiakse sisse rühm, mis fluoretseerub. Samuti võib olla see vajalik aine polaarsuse, lenduvuse muutmiseks või stabiliseerimiseks. Orgaanilses keemias kasutatakse sama võtet mingi rühma kaitsmiseks hilisemateks reaktsioonideks. Fluoresentsi kustutamine: Kui relaktseerumine toimub mingi teise molekuli mõju tõttu. Toimib tavaliselt näiteks O2 või raskemetallide juuresolekul.
73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. Madala ioonse jõuga lahuses ehk, kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? Kõige arvukam funktsionaalrühm sahhariidides on OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosid on need, millel on O kaksiksidemega otsmise C juures, ketoosil keskel. 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? 79
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad
Äädikhape toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena Sidrunhape toiduainetööstuses maitseainena 19. Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära funktsionaalrühmad, märkida funktsionaalrühmade nimetused. Nimetada vähemalet üks aine, millega antud aineklassi esindaja reageerib. 1) karboksüülfunktsionaalrühm COOH (R: alus) ja halogeenühendi R-Hal (R: leelis) funktsionaalrühm 2)fenoolfunktsionaalrühm see kuusnurk (R: hal ?) ja amiinfunktsionaalrühm NH2 (R: hape) ja COOH jälle 3) alkeenfunktsrühm kaksikside (R: H-Hal) ja COOH ja hüdroksiidfunktsrühm OH (R: alus) 4)COOH (karboksüülhappe asendusderivaat) 5) OH ja alkeen ja COOH 6) R-Hal ja aldehüüd R-CHO (R: alkohol) 7) NH2 ja COOH CH3CH(OH)CH=CHCOOH CH3CH2CHClCH2CHO Karboksüülhape, halogeeniühend CH3CHNH2CH2COOH 20
Süsinikke ei märgita, teised elemendid märgitakse sümbolitega Süsivesinikud sisaldavad ainult süsiniku ja vesiniku aatomeid Alkaanid - küllastunud süsivesinikud, süsinike vahel on ainult üksiksidemed Alkeenid süsinike vahel on vähemalt 1 kaksikside Alküünid süsinike vahel vähemalt 1 kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid sisaldavad benseenituuma Funktsionaalrühmi sisaldavad ained Funktsionaalrühm on heteroaatomit sisaldav aatomirühm, mis annab ainele iseloomulikud oamdused Halogeenühendid R-Hal (F-; Br- jne) Alkoholid R-OH (hüdroksüülrühm) Fenoolid Ar-OH Eetrid R-O-R' (alkoksürühm) Aldehüüdid R-CHO Ketoonid R-CO-R' Karboksüülhapped R-COOH Estrid R-COO-R' Rasvad propaantriooli (glütserooli) segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 süsinikuga paarisarvulised karboksüülhapped Amiinid R-NH2 Amiidid R-CO-NH2 Nitroühendid R-NO2
80) Kaksikside kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 81) Kolmikside kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 82) Polümeer kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest. 83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga.
Molekuli struktuur Üksikside side, kus aatomite vahel on vaid 1 keemiline side (1 ühine elektronpaar). Kaksikside side, kus aatomite vahel on 2 keemilist sidet (2 ühist elektronpaari). Kolmikside side, kus aatomite vahel on 3 keemilist sidet (3 ühist elektonpaari). Polümeer aine, mille molekulid kujutavad endast ühesuguste lülidega pikki ahelaid. Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine. Funktsionaalrühm aatom või aatomite rühm, mis annab molekulile suurema osa tema keemilistest omadustest. Alkaan süsivesinik, milles on vaid süsiniksüsinik üksiksidemed (C C). Akeen süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kaksikside (C=C). Alküün süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kolmikside (CC). Halogenoalkaan alkaan, kus on vahetu side süsiniku ja halogeeni vahel.
11. Karboksüülhapped ja nende derivaadid. Nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma süsiniku juures Karboksüülrühm on enimesinev funktsionaalrühm keemias ja biokeemias. Karboksüülhappe derivaatideks on happehalogeniidid, happe anhüdriidid, estrid, nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5)
(joonistage resonantsstruktuurid) ja ennustage elektrofiilse asendusreaktsiooni saadusi. Mõned asendusrühmad (-OH, -NH2) muudavad benseenituuma oluliselt reaktiivsemaks ja mõjutavad produktide jaotust orto- ja para-asendatud derivaatide kasuks. Teised (-NO2, -COOH) vähendavad reaktiivsust ja produktid on eelistatult metaasendatud. Elektrofiilse asendusreaktsiooni joonis!! Orgaaniliste ühendite omaduste mõistmisel ja ennustamisel on võtmeks funktsionaalrühmad. Funktsionaalrühm on molekulis väike aatomite rühm, millel on kindlad iseloomulikud omadused. Süsivesinikud koosnevad ainult C ja H aatomitest, funktsionaalrühmad sisaldavad ka teisi aatomeid. 23. Nimetage tähtsamad funktsionaalrühmad. Eristage struktuuri järgi süsivesinike halogeenderivaate, alkohole, fenoole, eetreid, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, estreid ja amiide.
ruumis 84.üksikside - kovalentne side ühe ühise elektronpaariga seotud aatomite vahel 85.kaksikside - kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 86.kolmikside - kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 87.polümeer - ühend, mille molekul koosneb kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühenditest - elementaarlülidest 88.isomeer - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine 89.funktsionaalrühm - C, N, O või halogeene sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga 90.Alkaan - süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed 91.halogenoalkaan - alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu haligeeni aatomit. Nt freoonid 92.alkohol - orgaaniline ühend, milles hüdroksüülrühm on seotud sp3 - süsiniku aatomiga, argielus nimetatakse ka alkoholiks etanooli sisaldavaid (alkohoolseid) jooke 93
80)Kolmikside on kahe aatomi vahel kolme ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side 81)Polümeer on suure molekulmassiga ühend, mis tekib polümeerimisel (näiteks kautuk)Koosneb paljudest ühesugustest lülidest . 82)Isomeerid on ained, millel on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sama molekulmass, aga erinev struktuur ja seega erinevad omadused (näiteks butaan ja 2-metüülpropaan) 83)Funktsionaalrühm on rühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused (alkoholidel OH rühm, aldehüüdidel CHO) 84)Alkaan on süsiniku ja vesiniku ühendid , mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega (sigmasidemega) 85)Halogenoalkaan on ühend, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni aatomiga (näiteks kloropropaan) 86)Alkohol on aine, mis sisaldab hüdoksüülrühma (-OH) 87)Amiinid on aminorühma sisaldavad ühendid.
• Karboksüülhapped – karboksüülrühma (– COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. • Saadakse: aldehüüdide oksüdeerumisel – CH3—CHO → (oksüdeerumine) CH3 — COOH. • Nimetamine: tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu –hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape). Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. • N: CH3 — CH2 — CH2 — COOH – butaanhape Karboksüülhape funktsionaalrühm On karboksüülrühm (-COOH) Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed Erinevad reagendid liituvad järgmiselt: Keemilised omadused • Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. • Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). • Karboksüülhapped on väga nõrgad happed
15.Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel. Ühend üldvalemiga RCOR (Nimetuses oon lõpp). 17.Karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm ( HC=O ehk CHO) (süsinikul on kaksikside hapnikuga) 18.Sahhariid- polühüdroksükarbonüülühend, nimetatakse ka süsivesikuteks 19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25
Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud b) Oligosahhariidid Liitsuhkrud c) Polüsahhariidid Monosahhariidide jääkidest heterotsüklilised ühendid - Sisaldavad tsükli koostises heteroaaatomeid. Asendusderivaat H asendatakse funktsionaalrühmaga. Funktsionaalderivaat Funktsionaalrühm asendatakse. Alkoholaaadi nimetus on nagu soolalahustega CH2CH2ONa Naatriumetanolaat Nimetused otsi erladi Isomeeria mitmel ainel on sama koostis, aga erinev ehitus. Struktuuriisomeeria: 1. Ahelaisomeeria Süsinikahela kuju on erinev. 2. Asendiisomeeria - Kordsed sidemed või funktsionaalrühmad on erinevates kohtades. 3. Funktsiooniisomeeria Erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria Ruumiline paigutus on erinev
teistele biokatsetele). Väga kiire ning skriining on eriti kiire, vajalik aktiivse ühendi leidmine! Milliseid tahkeid kandjaid kasutatakse? Kombinatoorset sünteesi võimaldas süntees tahkel kandjal, mis võeti kasutusele 1980'tel peptiidide sünteesil, ning peab vastama nõuetele: a) kandja peab olema inertne kasutatavate reaktsioonitingimuste suhtes b) omama kovalentselt seotud linkerit (anchor), millel on reaktiivne funktsionaalrühm c) side, mis seob substraati linkeriga peab olema inertne kasutatavate reaktsioonitingimuste suhtes d) peab olema meetod, mis produkti kandjalt vabastab. Eelisteks on: tahkele kandjale seotud lähteaine ja mitteseotud reagendid on kergesti eraldatavad filtrimise ja pesemise teel tekkinud mitteseotud kõrvalproduktid on kergesti lahutatavad soovitud produktist võimalus kasutada reagendi väga suurt liiga, mis tagab reaktsiooni kõrge
- Hoffmanni elimineerimine toimub kõrgemal temperatuuril ja aluselise pH juures. - Muskariini retseptorile sidumine: - N sidumiseks, interakteerub ioniseeritult, võib olla asendatud suurema alküüliga kui Me. - N võib olla tert või kvat. - Aromaatne ring - Ester - - Atsetüülkoliini molekuli modifitseerimine. - Positiivselt laetud lämmastik, aktiivsus kaob N asendamisel C-ga. - Lämmastiku ja estri vaheline kaugus. - Estri funktsionaalrühm. Suurematel aga aktiivsus kaob. - Vähemalt kahe metüülrühmaga seotud lämmastik, kolmas võib olla suurem. - 9 stabiilset isomeeri vähemalt. - Muskariin on rigiidne Ach analoog - - Steerilise takistuse lisamine ja elektronide stabiliseerimine. - ?? - Atsetüülkoliini esteraasi inhibiitorite toime närviimpulsi ülekandele. - Asp, His, Ser, Tyr - 1. Seriin teostab nukleofiilset attakki Ach karbonüülsele süsinikule, andes
järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25 · Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid
järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25 · Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid
järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO3 2 (sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpro panaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). 2. Struktuur · Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. O || C OH 25 · Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid
lahuses? Põhjendage. Madala. Ioonse jõu kasvades muutub makroioone ümbritsev ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sest enamik sahhariide on esitatud stöhhiomeetrilise valemi abil.(CH2O) 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 b) aldopentoosis 5 c) aldoheksoosis 6 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosil on otsmise C juures kaksiksidemega O, ketoosidel on see kuskil vahepeal. Aldoos ketoos ketoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid?
segatud teise vedela ainega, kusjuurs mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Ester- Orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsiniku aatomitega. Hüdrofiilsus- Ehk veelembus ehk võime lahustuda vees. Hüdrofoobsus- Ehk vett-tõrjuv ehk võime mitte lahustuda vees, aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrogeenimine- Ühendisse vesinikku sisse viima Hüdroksüülrühm- Orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm, mille tähis -OH. Hürolüüs- reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul. Ioon- Aatom või molekul, mis on kaotanud või juurde saanud ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Mohsi astmik- Etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. Monoterpenoid- Terpenoid, mille skeletiks on C10 Pindaktiivne aine- Keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike
73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. V: Madala. Ioonse jõu kasvades muutub makroioone ümbritsev ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? V: 75. Milline funktsionaalrühm, on sahhariidides kõige arvukam? V: Hüdroksüül 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 (fur.) aldoheksoosis- 6 (pür.) b) aldopentoosis 5 (fur.) (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoos ketoos aldoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid?
(keskmine laen on null). 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Madala ioonse jõuga lahuses ehk siis kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lasts nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 82. Kas looduses on levinumad sahhariidide D või Lenantiomeerid? Dsuhkrud 83. Millest tuleneb enantiomeeride nimetus peegelisomeerid? Stereoisomeerid sama koostisega
73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Madala ioonse jõuga lahuses ehk siis kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoos, ketoos, ketoos, aldoos aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid 79
annaabi.ee 
