1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste sotsioloogiateoreetikute ühiskonna ja keskkonna vaheliste suhete käsitlused jäid tähelepanu alt välja. - 20. saj
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng)
Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse. Juutidel lubati abielluda kristlastega. Kaotas piinamised ja kaotas surmanuhtluse. Peeter I venemaa tsaar, valitses 1682-1725. Seadis sihiks euroopalike kommete juurutamise, eriti aga tehnilise moderniseerumise, korraldas 1697-1698 pikema tutvusreisi Euroopasse. Kiriku allutamine riigile. Katariina II Peeter III abikaasa, tõusis troonile pärast seda kui kaardiväelased Peetri tagandasid. Valgustatud absolutismi ajastu. 1605- , 1613- Venemaal tõuseb troonile Romanovite dünastia, 1624- Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, 1640- parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I
Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on
Võib arvata, et uuemat moodi laulud ja uuem euroopalik muusikakultuur hakkas maarahva ellu tungima ajapikku, ehk kusagilt 17. sajandist mõisaelu vahendusel. See oli aeg, mil lihtrahva elus toimusid suured muudatused. Koos kõrtside ja viinapõletamisega tuli ka uus lõbutsemiskultuur, mis ei pidanud niiväga lugu enam vanadest rituaalidest. Tulid paaristants ja uued rahvapillid ning seda võikski lugeda ka maarahva muusikakultuuri moderniseerumise alguseks. Koostantsimine tahtis kindlamini rütmistatud muusikat ja ka valjemaid pille. Nii tulidki rahvusvahelised tantsud – polkad, valsid, reinlendrid ja muud, mis vahetasid ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest
Laatadel olid alati jutusvestjad, kõnelesid tavakeeles. Neid lugusid hakati kirja panema, tekkisid kogumikud ja nendest kasvas välja hiina romaan. Kõige kuulsamad hiina romaanid on ,,Veepiiril" (autor Shi Nai'an, 14. sajand), ,,Kolme valitsus" (Luo Guanzhong, 14 sajand), ,,Lääne retk" (Wu Cheng'en, 16. sajand), ,,Punase tormi unenägu" (Cao Xueqin, 18. sajand). Tavakeeles hakati kirjutama alles 20. sajandi algusest. Peale 1911 kirjanduses moderniseerumise protsessid; tekkis realistlik kirjandus lääne eeskujul. Autorite grupid, kes klassikalise kirjanduse vastu. Realistliku proosa autorid kirjutasid baihua keeles. 20. sajand Lao She ,,Kassilinna saatus". Nn ,,ulmeromaan" tegevus toimub teisel planeedil, tegelasteks kassid, kuid kõik muu Hiina tolle aja kirjeldus, kirjeldab kassilinna inimeste elusid. ,,Teemaja" vaadeldakse erinevaid ajastuid.
palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama. Kriis oli möödas. Külm Sõda ja Eesti Seotud sisu Katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aastal Kas sovetiseerimine tõi kaasa moderniseerumise? Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis
kokku. Frank O. Gehry- Dancing House, Bilbao Guggenheimi muuseum; Rem Koolhaas-Seattle raamatukogu, Bernard Tchumi-uus akropoli muuseum.; Zaha Hadid-Bergisel hüppetorn ; Daniel Leibeskind- juufi holokausti muuseum. Kriitiline regionalism ja selle suuna esindajad, objektid (5 näidet) põhieesmärk on olnud piiritletud kohalike kogukondade ja olude peegeldamine ja teenimine. Elujõulised kohalikud kultuuri vormid. Kohandada võõraid mõjutusi moderniseerumise suhtes kriitiline, kuid ei hülga moodsa arhitektuuri mõtteid. Soosib väikest mastaapi. Teadlikult piiratud arhitektuur. Rõhutab kohaspetsiifilisi asjaolusid. Valgust üks olulisemaid tegureid, mis toob esile objekti mahu ja tektoonilise olemuse. Näited: 1) J.A. Coderchi ISM-I korterelamu; 2) A.S Vieira Beirese elamu; 3) R. Abraham House with tree walls; 4) Luis Barragan ja Mathias Goeritz Ciudad Satelite; 5) Tadao Ando Koshino elamu. Metabolism arhitektuuris, too 3 näidet
Samas muutusi pereloomelises käitumises ei saa vaadelda eraldiseisva protsessina, vaid tegemist on kogu ühiskonda mõjutava laiema teisenemisega. Ühelt poolt perekonnaga toimunud muutused avaldavad mõju ühiskonnale, teisalt ühiskonna üldine transformatsioon mõjutab indiviidide isiklikke pereloomelisi otsuseid. Perekonna sündmuste muutuse dünaamikat ehk antud töös abielu kui institutsiooni nõrgenemist ei saa käsitleda isoleeritult. Pigem on tegemist üldise moderniseerumise tagajärjega. Lisaks üldisele moderniseerumisele on eesti ühiskond läbinud ka üleminekuperioodi ühest majanduslik-poliitilisest süsteemist teise, mistõttu on perekonnaga toimunud arengud mõjutatud mitmetest laiematest ühiskondlikest teguritest (Kasearu, K, Abielul põhineva perekonna deinstitutsionaliseerumine, URL (viimati kasutatud juuni 2010), http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/5/kairi_kasearu.htm ).
oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: traditsiooniline: harjumus karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Kodakondsuse mõiste Seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66) Avalikku isikut ...
1. Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. 2. Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) 3. Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukohad) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid) b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele.
Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik areng ehk säästev areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade omi. Teostumine eeldab üldsuse osalemist ning vajalike hoiakute (keskonnahoidliku nõudlus-ja tarbimiskultuuri) kujunemist Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut) Ökoloogilised moderniseerumise kaks lähenemist 1. Tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust ja stimuleerida neid uuendusi ja nende levitamist) 2. Sotsiokraatiline/sotsiokultuuriline (nt elustiil, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutumine) MAJANDUS ÜHISKONNAS Institutsioonide funktsioon majanduselus Institutsioonid teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu
Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid. Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini. Viimastel aastatel on tööealise elanikkonna suurus 2,02,1 miljoni juures stabiliseerunud. Naiste tööhõive suurenes 1980ndatel järk-järgult ja on püsinud kõrge sellest ajast peale. Märkimisväärne osa Norra tööjõust töötab poole kohaga: veidi alla poole kõigist naistest ja
Alastiilide järgijad Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus: Tarbimine ning keskkonnakahju Hüpertarbimine/ületarbimine Kasvu piirid ja jätkusuutlik areng Jätkusuutlik ühiskond Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine
90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab tähenduse alles kontekstis. (tekst saab tähenduse kontakstist lähtuvalt. Ka tõsielujutustused lähevad folkloori alla.) 6. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsituse põhimõtted. Mõiste rahvaluule faasid. Staatiline käsitus: omane 19.sajandi lõpu ja 20. sajandi I poole folkloristikale. Rahvaluule ajastu saab otsa nimelt kirjaoskuse tulekuga, moderniseerumise v linnastumise tulemsena. Dünaamiline käsitus: süveneb 20. sajandi II poolel, kuna folkloristika läheneb sotsiaalteadustele ja hakkab uurima ka tänapäevast folkloori. Sätestatakse, et rahvaluule mitte ei kao, vaid muutub linnastumise, moderniseerumise, kirjaoskuse tulekuga jne. Rahvaluule faasid: E. Laugaste: Rahvaluule läbib sünnist surmani 3 faasi: 1) tuntud aktuaalse kasutamise faas, kus vastav rahvaluuletekst on üldiselt tuttav ja käibel;
Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused
kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). • Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil Ökotarbimine Ökoloogiline moderniseerumine Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 10 Giddens, A. (2009) Sociology: vt
teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel Subkultuurisisene eristumine Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerimisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) Omavahel tihedalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili seotuse järgi) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 VII Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsioon – sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogilise tunnuse (rass) või sots. positsiooni alusel. Omane suletud ühiskondadele, kastiühiskond, orjanduslik
– Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. – Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). – Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. • Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil • Ökotarbimine • Ökoloogiline moderniseerumine
kuid samas tutvustas ka läänemaailma kunsti- ja kultuuriteooriat. Seega oli katkestus argikultuuris küll tuntav, aga mitte täielik, sest järjepidevus kandus edaasi suuresti hääletul moel- ,,vanade" (Eesti Vabariigi aegsete) elamute ja käitumismallide kaudu (Viires 1998). Eraelus tähistati endiselt traditsioonilisi tähtpäevi ja jälgiti rahvuslikke tavasid. 1960. aastail asuti jõuliselt juurutama nõukogulikku kombestikku. Usuvastase võitluse ja läänemaailma kultuurilise moderniseerumise mõjul kaotas kirik oma senise osa eestlaste mentaliteedis ja käitumises. Vastukaaluks leeriskäimisele hakati organiseerima noorte suvepäevi, laulatust püüti asendada komsomolipulmadega. Keelatud oli ka jõulude ja muude kirikupühade avalik tähistamine. Nende asemel tuli tähistada oktoobri- ja maipühi, naistepäeva ja Nõukogude armee aastapäeva. Suurte pühade 5
* baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18. Mis on "kodanikeühiskond"?
a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b) arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel;
c)tahab muuta mehi pehmemaks. 91.Max Weber kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli a)katolükliku kiriku hierarhiline süsteem; b) protestantlik tööeetika; c)katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 52.Mingi (tööstus) haru langusfaasi jõudmise põhjusena domineerib Euroopa Liidus a)tehnoloogilisest arengust tingitud asenduskaupade ilmumine; b) tootmise odavamatesse riikidesse ümberpaiknemine; c)tarbijate käitumise muutumine. 45.Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a)kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b)arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel;
Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 6) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. · Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil · Ökotarbimine · Ökoloogiline moderniseerumine Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja
2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN Jaapani tõusu põhjuseks on Meiji reformid alates aastast 1867. Jaapanit hakatakse moderniseerima ja nad suudavad säilitada ka oma traditsioonid. Nad saavutavad hästi töötava majanduse, reformivad sõjaväge. Ehitavad üles sellise ühiskonna, mida suudavad ise
vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu. Taheti kõiki uusi, moodsaid vidinaid. Palju detailseid soove muutis Aalto tööd üsna keeruliseks. Mitme skitsiga üritas ta naise
Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid. Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini. Sarnaselt teistelegi ühiskondadele iseloomustavad ka Norrat üha kiiremad muutused, suurenev kohanemisvajadus tööelus, muutuvad perekonnasuhted, suurem kultuuriline mitmekesisus ning üleilmastumine ja rahvusvahelistumine. Sotsiaalsed muutused on
Muudatuste tulemuseks on terviseüleminek kui demograafiline üleminek, kuna kontseptsioon käsitleb üksnes sünde ja surmi, ilma, et võtaks arvesse teisi rahvastikusündmusi ning elupaikade iseärasusi. Viimasel ajal on inimvõimuga manipuleerimine äratanud palju akadeemilist tähelepanu, kuid isikliku rände suurenemisele on liiga vähe tähelepanu pööratud, olenemata oma suurest potentsiaalist selgitada laialdast moderniseerumise fenomeni. Töö maht, mis käsitleb rännet on märkimisväärne, kuid see on suuresti varjutanud sündimuse ja sarnaste populaarsete teemade analüüsi. Saame loota suurima kergusega sündidele ja surmadele tänu efektiivsele registreerimissüsteemile. Kuid kes täpselt on migrant ja mida me mõtleme rände all? Ei ole üldist konsensust võimalik leida niipea, kuna oleme seismas silmitsi füüsilise sotsiaalse üleminekuga, mitte lihtsalt ühemõttelise bioloogilise sündmusega.
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid,
annihileerib kohtade ainulaadsuse. · Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. · Ökotarbimine Ökotarbimine on eelkõige elustiilivalik, mitte teiste ees poosetamine, ja kõige 'ökom' on võimalikult vähe tarbida. · Ökoloogiline moderniseerumine Ökoloogilise moderniseerumise teooria pärineb 1980ndatest aastatest ning arenes välja tööstussaaste, õhusaaste, jäätmekasutuse ja intensiivpõllumajandusest tulenevate keskkonnaprobleemide uurimise ja määratlemise kaudu. Võtmeküsimuseks selle teooria rajajatele (näiteks Joseph Huberile) oli see, kuidas jätkata majanduse arendamist ning samaaegselt vältida selle negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ehk kokkuvõtvalt: kuidas tekitada win-win- lahendusi, mille puhul majanduslikud eesmärgid langevad kokku nii
subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. - Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal). - Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 6) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. 7 o Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil o Ökotarbimine
uuenduslikkus, katsetamine ning mõistmine, et teadmine pole kunagi absoluutne. Moderniseerumine toimus ka tehnikas, filosoofias ja loodusteadustes. Üks olulisi mõisteid modernismi (ja ka moderniseerumisprotsessi) juures on tehnika areng ning inimeste liikumine maalt linnadesse. Moderniseerumisprotsessi juurde käib ka industrialiseerimine ning talupoegkonna vähenemine erinevates maades. Paigutaksin moderniseerumise juurde muidugi ka naiste õiguste kasvu ((millega kaasnes 20. sajandi alguses mitmetes maades (Kanada, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja mitmed muud), naistele valimisõiguse andmine)). Kindlasti andis naistele iseseisuvust juurde ka I. maailmasõda. Rääkides I. maailmasõjast, siis oli ka paljude kirjanike maailmavaatelise murrangu põhjuseks I. maailmasõda ning viimane pani aluse ka
– Spordi subkultuurid – Klassikalised vaatemängulised subkultuurid) – Klassikalised vaatemängulised subkultuurid) 12. Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise 6. Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? raames? • Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud • Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku
Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus... · toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud sissetulekuga: nt üksikema sõltub kellestki teisest) Sotsiaalne risk: inimene ei julge midagi teha. Riskiühiskond: tekkinud hiljuti ühiskonna pideva muutumise ja moderniseerumise tagajärjel; raske on aru saada, kes on süüdi, et meil on nii palju riske; kes on süüdi et inimesel on raske elada. 1 4. Kes (institutsioonid/organisatsioonid) tagab meile heaolu? Mida tähendab heaolu tagamise süsteem? Kes tagab heaolu?(organisatsioon ja ülesanne)- riik, valitsus (ümberjaotus), sotsiaalne keskkond: pere (sotsialiseerida), ettevõte (tootmine), kirik (vaimne areng), leibkond (vahetus)
lääneriigid hakkasid otsustama, 2. honkongi rentimine inglismaale. 3. iseseisvast riigist hiina muutus poolkoloniaalseks perefeeriaks. Kiire muutus kaasaegse hiina poole. 8. Taipingi ülestõusu idee ja juhid (miks toimus, milline oli taga idee, kes olid juhid?) hakka - muulased. Idee - luua paradiis maapeale, jumalik riik, kus kehtiksid teised seadused. 9. 100 päeva reformide sisu ja miks reformid kukkusid läbi? Millal, kes oli võimul ( keisrinna quan xu), eesmärk ( viia hiina moderniseerumise teele, reformida valitsusaparaadi, ning selle taga olid konstitutsioonilise monarhia pooldajad) kukkus läbi kuna selleks polnud valmis. Miks valiti esimeseks presidendiks? Sest qingi dünastia toetajaid päris palju, Shikailt? otsisid abi, kes ametlikult toetas qingi dünastia õukonda. Ülejooksik, meeldis pooli vahetada. Alguses keisrinna Sici 100 päeva reformid samuti, viimasel hetkel vahetas pooli, kukkusid läbi. 1912 1
sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks Autoriteedi ideaaltüübid Weberil Domineerimine e autoriteet: ® traditsiooniline: harjumus ® karismaatiline: juhi isikuomadused ® ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused n Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks n Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus ® Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine ® Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: ® rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Maksustamine 1 n Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt makstavad sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid sissetulekuid
domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – geograafilised ja ökoloogilised aspektid (nt kliima), mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud-tehnoloogilised – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Moderniseerumise avaldumine (ca 18.saj – 20.saj II pool) Tehnoloogia (tootmine, transport, IT – „tehnologiseeritus“) Institutsioonid (rahvusriik, turumajandus) Sotsiaalsed suhted Elulaadid (linnastumine, sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku tasandi kogukonnasuhetest) Ühiskonna sisemise keerukuse ja dünaamilisuse kasv SOTSIAALSED SUHTED Ferdinand Tönnies (1855-1936, Gemeinschaft und Gesellschaft 1887)
Fundamentalism püüab laieneda. 1962-1965: II Vatikani kirikukogu katse moodsale maailmale avaneda. Sest ajast on katoliku kirikust palju fundamentalistlikke liikumisi tekkinud. Islamifundamentalism: 1979. aastast alates, kui Iraanis kehtestati ajatolla Khomeini poolt teokraatlik riigikord. Igasuguste sotsiaalsete probleemide lahendusena nähakse algse, puhta usu juurde tagasi pöördumist. Lääne ülemvõimu vastu võitlemine. Reaktsioon moderniseerumise ja läänestumise vastu. (1979. a sai paavstiks Johannes Paulus II). Fundamentalismi uurimine tänapäeval: kui fundamentalistid poliitikasse jõudsid (1980. aastatel!), hakati neid tähele panema ja tõdeti, et religioon polegi ühiskonnast kadumas. 1980. a lõpus hakati Chicago ülikoolis fundamentalismi globaalsel tasandil uurima. Tunnused, mille alusel fundamentalismi määrata. a) Fundamentalism maailmavaade, mis tõstab esile traditsionaalse usu spetsiifilised
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel.
euroopa kuulsaks. Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste. Möönis loomulikku aeglast arengut. 1818 ajakiri ,,Le Conservateur" by F-R de Chateaubriand, kes oli ise romantik. Konservatism on iseloomustatav: 1. mõtlemine on ajalooline, inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel. 2. Ühiskond on tervik, inimene selles ainult üks osa. 3. konvservatiivne mõtlemine on hierarhiline. Monarhia printsiip. 4. religioosne mõtlemine 5. moderniseerumise suhtes skeptiline Liberalismi märksõnadeks eraomand ja indiviid. Indiviidil peab olema tegevusvabadus, kuid see ei tähenda, et liberaalid toetasid äärmist tegevusvabadust nagu anarhid. Põhiõigused, õigusriik ja võimu jagamine. Liberales 1818 a termin, kui hispaania põhiseaduse toetajad, kes vastandasid end hispaania kunginale. Poliitilised ja majanduslikud nõudmised konstitutsiooni ja vabariiklik idee. Liberalistide võiduks ameerika ja pr revolutsioon
Kaasab kogu ühiskonna (tõuge prantsuse revolutsioon) see kestis käbi 19 saj. Ja jätkus 20.saj. alguses. Eestlased-feodaalne põllumajandusoli ennemalt - see teisenes industriaalseks ühiskonnast – teoorjus suurenes,sest maa oli mõisniku oma ja pidi maksma maa eest renti, seega teoorjus aga kellel maad polnud, lahkusid lihtsalt linna ja seal hakkas arenemagi tööstus. Algas talude päriseks ostmine. Oli pikaajaline protsess: see oli eestlane arust moderniseerumise kõige suurem osa- seoses sellega väheneb aga peredes lastearv väiksemaks. Rahvus kihistub. Rahvusliku liikumise 3 faasi oli omane euroopa idapoolsele osale. A faas – üksikute ärkamine rahvuskonnas patriootilise agitatsiooni periood (18 B faas – rahvuse tunnustamine läheb hulkadesse (uus põlvkond, kellel hea haridus. Rahvuslus nimetatakse ka Ärkamisaeg (1857-1883) Venestusaeg (1883-1905)- taust on moderniseerumine- väikerahvus on end teadvustanud ja peab
Mõju Tugev, väljakujunenud Mitmekesine, prognoosimatu, ühiskondlikku elukorraldust otsene mõju võib ka puududa kinnitav 19. Meedia ja ühiskonna integratsioon Meedialt oodatakse tuge vähemusidentiteetide arengule või sotsiaalsete konfliktide lahendamisele. Suur osa varasemast kirjandusest moderniseerumise ja rahvusluse moodustamise kohta rõhutas meedia osalust uue rahvusliku identiteedi loomisel. Tänapäeval vastupidine efekt, sest järjest rahvusvahelisemaks muutuv meedia ähvardab kahjustada rahvuslikku ja kultuurilist autonoomiat. Massimeedia võimalik positiivne roll nt sisserändajate sulamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. (lk 67) Meedia ja ühiskonna seoste teooriad: 1) Massiühiskond 2) Marksistlik käsitlus 3) Funktsionalism 4) Kriitiline poliitökonoomia
on need standardid mida püütakse saavutada? Seletas sellise kultuuri omadusega seda, et kui levinud on ettevõtlus ja kas võib eeldada ühiskonna kiiret majanduskasvu. Võrdles riike ja leidis seose * nt. deviantsed subkultuurid: seletatakse nt. noorsookuritegevust, uimastite kasutamist sellega, et inimesed sotsialiseeruvad teatud subkultuurisse, mille normid ja väärtused on teistsugused kui ühiskonnas üldiselt valitsevad. * nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni # emotsionaalsus => ratsionaalsus (=> refleksiivsus); partikularism => universalism (=>partikularism
...kompleksne protsess, mis sisaldab tööstuslikustamist, linnastumist, sotsiaalsed mobiliseerumist, sekulariseerumist ehk religiooni kõrvale jäämine, tööjaotuse arenemist, poliitilise osaluse levikut, meedia laenemist, suurenevat kirjaoskuse ja hariduse levikut. ...süsteemne protsess: majanduslik areng, kultuuriline muutus ja poliitiline muutus peavad käima käsikäes koherentsel ja võrdsel, teatud piirini ennustataval viisil. Moderniseerumise eeldused Produktiivsue suurenemine Ressursside (toit, toormaterjal ja tööjõud) ülekandmine agraarsektorist teistesse ühiskonnasektoritesse. Põllumajandustsivilisatsiooni asendamine linnastunud tööstusühiskonnaga. Tööstus on edu sümbol. Tööstuslikuks muutumine on oluline poliitilise legitiimsuse saamiseks. W.W. Rostow. Stages of Economic Growth: A Non-Communist Naifesto (1960), C. Geertz Agricultural Involution (1963)
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata
vana seisusliku ühiskonna. Tsensuuriukaas (1850) piiras ajutiselt soome keele kasutamisvõimalusi 3) Põhiseaduslik periood (1863-99) Uuendusmeelse Aleksander II valitsemisperiood oli Soomele väga soodne: pöördepunkt 1863: keelemanifest (soome keel sai ametliku staatuse ja riigipäeva kokku kutsumine. Keelevõitluse algus Riigipäeva regulaarne töö 1863.a. alates (rahva esinduskogu katkematu töö kuni tänapäevani) Põhiseaduslik periood (1863-1899) Moderniseerumise algus sise-, majandus- ja kultuuripoliitika alal, ühiskondlikud uuendused. Fennofiilia politiseerumine fennomaaniaks. Vaidlused hm riigipäeval ja ajakirjanduses soome-ja rootsimeelsete vahel. Oluline soomekeelsete (riigi)keskkoolide rajamise küsimus (1858---) 18 Soomluse kultuuri kiire areng. Ka Aleksander III valitsusperioodil jätkub Soome kiire areng. Põhiseadusliku perioodi uuendused:
; Zaha Hadid-Bergisel hüppetorn ; Daniel Leibeskind- juufi holokausti muuseum. Alvar Aalto- Town Hall Kriitiline regionalism ja selle suuna esindajad, objektid (5 näidet) põhieesmärk on olnud piiritletud kohalike kogukondade ja olude peegeldamine ja teenimine. Elujõulised kohalikud kultuuri vormid. Kohandada võõraid mõjutusi moderniseerumise suhtes kriitiline, kuid ei hülga moodsa arhitektuuri mõtteid. Soosib väikest mastaapi. Teadlikult piiratud arhitektuur. Rõhutab kohaspetsiifilisi asjaolusid. Valgust üks olulisemaid tegureid, mis toob esile objekti mahu ja tektoonilise olemuse. Näited: 1) J.A. Coderchi ISM-I korterelamu; 2) A.S Vieira Beirese elamu; 3) R. Abraham House with tree
paljude jaoks järjest atraktiivsemaks. 23. Tööliste olukord, töölisliikumine. Tööliskond ja töösuhete reguleerimine. Töölisliikumine. Tööliste elu-olu Tööliskond ja töösuhete reguleerimine- Tööstusliku pöördega kaasnes tööliste arvu kasv, töölised mutuuvad uueks oluliseks rahavstiku kihiks. Selle uue rahavstiku kihi ilmumine tähendas ühiskonna üldises arengus olulist muduatust. Kogu Euroopa uusaja ajaloos töölisklassi teket peetud moderniseerumise märgiks. 19 sajandi lõpul kõige suurem rahavstikurühm on talupojad, suuruselt järgmine on juba töölised. Tööliskond kujunes eelkõige 2st allikast- vabrikualadele siirdunud talupojad ning linnade alamkihid. Balti kubermangudes 1836 aastal kehtestati Vabrikuseadus. Esmakordselt hakatiriiklikul tasandil reguleerima suhteid vabriku omaniku ja töölise vahel. See seaduse sätetest tulenevalt
Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline rahvuslik eesmärk ja kõik mis oli varem, pole tähtis. Tõmbavad võrdusmärgi poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust. Rahvus sai võimalikuks alles siis, kui ühiskond moderniseerus. Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv modernsuse tunnused tegi võimalikuks, et leivisd rahvuse ideed ja propaganada. 18.saj lõpus, 19.saj alguses ttekkis rahvus identiteedina teiste kõrvae(usuline identiteet, klassikuuluvus)
annaabi.ee 
