Uusaeg (0)

Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda,
kellega on tegemist
Jean Bodin , Louis XIII, kardinal Richelieu , Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert ,
Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell , Charles
II, James II, William III, George I, Robert Walpole , Thomas Hobbes , John Locke , Charles-
Louis de Secondat Montesquieu , Francois -Marie Arouet Voltaire , Jean- Jacques Rousseau,
Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria
Theresia , Joseph II, Peeter I, Katariina II.
1605, 1613 , 1624 , 1640, 1642, 30.01. 1649 , 19.05.1649, 1660, 1679 , 1682, 1689, 1707
Merkantilism , absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid , restauratsioon, habeas
corpus act, toorid , viigid, parlamentaarne monarhia , kuulus revolutsioon , Õiguste bill ,
valgustus , võimude lahusus , suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda,
merkantilism, manufaktuur
Rahvastik , perekond, seisused , majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal.
Jean Bodin – Prantsuse jurist , absolutismi teoreetiline põhjendaja „Kuus raamatut riigist“
Louis XIII – absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu
Kardinal Richelieu – Prantsusmaa peaminister , tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim
Louis XIV – Prantsusmaa päikesekuningas, loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas.
Jules Mazarin – Louis XIV minister, pärit Itaaliast , kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse
Jean Baptiste Colbert – rahanduse peakontrolör Louis XIV ajal, loetakse merkantilistliku majanduspoliitika silmapaistvamaks esindajaks, koostas 1. riigieelarve , manufaktuurid , kolonisatsioon
Louis XV – Louis XIV pojapoeg. „Pärast mind tulgu või veeuputus “. Tema ajal kritiseeriti absolutismi üha teravamalt
markii de Pompadour – Louis XV armuke, suure võimuga
James I – Šotimaa kuningas, kes asus Inglismaa troonile pärsat Elisabeth I
Guy Fawkes – paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta
Charles I- James I poeg, läks maksude kogumisel parlamendist mööda, saatis laiali parlamendi (hiljem kutsus uuesti kokku), taaselustas vanad maksud
Oliver Cromwell- Inglismaa lordprotektor , sõjaline diktatuur, juhtis ratsaväge – äärmuspuritaanlike vaadetega raudkülgsed
Charles II – Charles I poeg, tema ajal taastati kuningavõim, kuulutas välja usuvabaduse ning üldise amnestia. 1679 „Habeas Corpus Act“
James II – astus võimule pärast Charles II, ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Pages Prantsusmaale kui William III ja Mary II võimule olid kutsutud.
William III – parlamendi kutsel Inglismaa troonil. allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust.
George I – 1714. Hannoveri dünastia esimene esindaja
Robert Walpole – peaminister, tema võimu ajal kindlustusid parlamentlikud traditsioonid
Thomas Hobbes – inglise filosoof , kes väitis et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. „ Leviathan “
John Locke- Inglise filosoof, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat „Kaks traktaati valitsemisest“ esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik .
Montesquieu – Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat „Seaduste vaimust“, milles ta eristas kahe liiki seadusi 1) ühiskonnast sõltumatuid 2) kirjutatuid seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Võimude lahususe põhimõte.
Voltaire- Prantsuse ajaloolane , kirjanik, valgustusliikumise võtmekujudest. Ideaalne valitsusviis monarhia. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t.
Rousseau- prantsuse filosoof ja kirjanik. Arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses. „Tagasi loodusesse!“
Christian Wolff –saksa filosoof, püstitas filosoofi-valitseja ideaali.
Francois Quesnay- Louis XV ihuarst, füsiokraat, tema sõnul kehtisid majanduses püsivate ja muutumatute seaduste kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Füsiokraatide meelest oli riigi sekkumine majandusellu lubamatu.
Friedrich I- (Friedrich III) Ta sai end kuningaks kuulutada seetõttu, et tema Preisimaa - valdused asusid väljaspool Saksa- Rooma riigi piire ja esialgu pidigi ta saama kasutada kuninga tiitlit vaid Preisimaa kohta, kuid vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile ning niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsaimaid riike.
Friedrich Wilhelm I – Preisimaa kuningas, kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, äärmusliku merkantilismi esindaja. Berliini tänavatel võidi naistel rõivad katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest.
Friedrich II Suur – Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi – Sanssouci loss.
Maria Theresia – Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis . Rõhutas kõlblust ja kombelisust.
Joseph II – Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse. Juutidel lubati abielluda kristlastega. Kaotas piinamised ja kaotas surmanuhtluse .
Peeter I – venemaa tsaar, valitses 1682-1725. Seadis sihiks euroopalike kommete juurutamise, eriti aga tehnilise moderniseerumise, korraldas 1697- 1698 pikema tutvusreisi Euroopasse. Kiriku allutamine riigile.
Katariina II – Peeter III abikaasa, tõusis troonile pärast seda kui kaardiväelased Peetri tagandasid. Valgustatud absolutismi ajastu.
1605- , 1613- Venemaal tõuseb troonile Romanovite dünastia, 1624- Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, 1640- parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris selle esinduskogu laialisaatmisega, 1642- Inglise kodusõja algus, Charles I põgenes Londonist ., 30.01.1649- hukatakse Charles I, 19.05.1649- Inglismaa kuulutati vabariigiks, 1660- Charles II valitsuse algus, 1679- „Habeas Coprus Act“- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada,sätestades ühtlasi. kohtumenetluse nõuded , 1682- Louis XIV õukond kolis Pariisist Versailesse. , 1689- „Õiguste bill“ – Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks., 1707- personaalunioon muutus reaaluniooniks.