Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002) Dirk J. Van de Kaa 1. Põhiidee 19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste ,,demograafiline revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika teadlased võtsid juhtrolli
rahvastikukoosseis vanus- individuaalne ja rahvastiku vanus- kulgeb vananemise poole; kronoloogiline vanus ühiselt mõõdetav vanus, kalendriaastad; elutsükli etapp koosseis, järeltulijad, vaheldused Põlvkond suhestumine teiste samal ajal sündinutega; homofiilia- samastumine; sotsialiseerumine ja väärtushinnangud; võimalused, mida ühiskond pakub erineval ajal sündinud inimestele, kokku seotud inimeste kogu. Demograafilise ülemineku teooria Demograafilise ülemineku kulgemine: ülemineku algus üleminek ja ühiskonna muutused ülemineku sotsiaalne levik Suremus demograafilisel üleminekul: oodatava eluea muutus suremuse languse põhjused ühiskonnamõjud suremusele kiiremad kui sündimusele epideemiline üleminek (välistekkelised, sisetekkelised surmapõhjused, eluea kasv, surmade nihkumine vanematesse vanuserühmadesse ehk vananemine) Sündimus demograafilisel üleminekul:
edasilükkamine jne. · Sõjad, nälg, haigused. Mõlemad seisukohad on inimlikust seisukohast kritiseeritavad. Rahvastiku dünaamika on tsükliline, kusjuures omavahel seotud on rahvastiku dünaamika ja majanduse areng. Majanduskasvu perioodil on noortel paremad võimalused alustada varem iseseisvat elu ja sünnitada lapsi. Majanduslanguse perioodil sünnitatakse lapsed hiljem (tendentsid võivad ilmneda väikese nihkega). Demograafilise ülemineku teooria ... on keskne rahvastikuteooria. Suuremad muutused demograafiliste protsessides on toimunud 19. sajandist ehk industrialiseerimisajastust alates Muutused seisnevad sündimus-, suremus-, rände- ja abiellumiskäitumises. Demograafilise ülemineku teooria · Traditsioonilisel etapil on sündimus ja suremus kõrged · Modernsel etapil on sündimus ja suremus madalad · Nende kahe etapi vahelist perioodi nimetatakse demograafiliseks üleminekuks.
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsi
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine.
Meeste ja naiste suhe Sündimuse, suremuse erinevates muutusi viimaste aastakümnete jooksul vanuserühmades Sisse ja väljarände Meeste ja naiste mõju riigi rahvastiku keskmist eluiga koosseisule 23 24 Võrdle kahe riigi rahvas- tikku ! 25 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Demograafilise ülemineku 1.etapp: demograafiline plahvatus Demograafilise ülemineku 2. etapp Kaasaegne rahvastiku vananemine 26 1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Iseloomulik agraarühiskonnale Kõrge sündimus 40-45 o/oo Kõrge suremus 30-35 o/oo Keskmine eluiga on 40-45 aastat Madal või negatiivne loomulik iive
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafiline kriis--sündimus on ma
Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani. XVI sajandi akguses elas maailmas umbes 500 mln inimest. XIX sajandi esimese veerandi lõpus 1 mlr inimest. Aastal 1900 1,59 mlr inimest. Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori.
Kõik kommentaarid