Euroopa Nõukogu (0)

Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu ajalugu

Euroopa Nõukogu on vanim Euroopa  institutsioon . Selle asutasid 5. mail 1949 
Londonis 10 riiki, kelle eesmärk oli tagada, et 20. sajandi maailmasõdade 
õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. Väljavalitud rahvaste teooriale 
vastandati vabaduse ja võrdsuse idee. Sooviti luua ühest küljest klassikaline 
valitsuste esindajatest koosnev rahvusvaheline organisatsioon ja teisest küljest 
parlamendisaadikute poliitiline  foorum . Need kaks lähenemist põimusid ja ENi 
põhikirja alusel tegutsevadki nii ministrite komitee kui ka parlamentaarne 
assamblee. Võimalusest ühendada valitsuste- ja parlamentidevaheline koostöö 
võtsid hiljem eeskuju nii EL,  OSCE  kui ka  NATO . Alates organisatsiooni 
loomisest on kümne asutajaliikmega (Belgia, Taani, Prantsusmaa,  Iirimaa , 
Itaalia,  Luksemburg , Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik) ühinenud 
peaaegu kõik Euroopa riigid. EN oli üks esimesi rahvusvahelisi institutsioone, 
kes avas pärast Berliini müüri langemist oma uksed Kesk- ja Ida-Euroopa 
riikidele. Olles muutunud poliitilisest üha enam õigusorganisatsiooniks, on EN 
siiani eesrinnas uute rahvusvaheliste lepingute koostamisel, et võidelda 
nüüdisühiskonna probleemidega, nagu küberkuritegevus,  tervishoiuteenuste  
kuritegevus, rahvusvaheline terrorism ja  inimkaubandus . Seni viimane ENi 
riigipeade  ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimus 2005. aastal Varssavis.
Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta 
inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole 
Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi  segamini  ajada Euroopa Liidu 
Nõukoguga (Council of the European Union).

ENi juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. 
Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär, kelleks 
on alates 1. oktoobrist 2009 Norra endine peaminister Thorbjørn Jagland. ENi 
ametlikud  keeled on inglise ja prantsuse keel.
Euroopa Nõukogu liikmesriigid. 

EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks 
praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist 
Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on Albaania,  Andorra ,  Armeenia , 
Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria,  Horvaatia , 
Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, 
Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, 
Luksemburg, Malta,  Moldova , Monaco,  Montenegro , Madalmaad, Norra, 
Poola,  Portugal ,  Rumeenia , Venemaa, San  Marino , Serbia,  Slovakkia , 
Sloveenia,  Hispaania , Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi,  Ukraina  ja 
Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). 
Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA,  Kanada , 
Jaapan ja  Mehhiko . Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn 
erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja 
demokraatia põhimõtteid).
Euroopa Nõukogu liikmesriigid. 
Peamised konventsioonid:

Euroopa Nõukogus on vastu võetud üle 200 rahvusvahelise lepingu ehk 
konventsiooni. Konventsioonid on liikmesriikidele õiguslikult  siduvad , st 
riik on kohustatud konventsiooni järgima, kui ta on selle allkirjastanud ja 
ratifitseerinud. Peale inimõiguste on EN oma väärtuste kaitseks ja 
inimeste elu kergendamiseks kehtestanud standardeid paljudes 
eluvaldkondades: kultuur,  haridus , sport, kriminaalkoostöö, 
kuritegevusvastane võitlus, bioeetika jm. Eraldi võib välja tuua ENi 
arvutikuritegevusvastase konventsiooni, mis on maailma ainus 
kübervaldkonda reguleeriv leping.
Euroopa Nõukogu eesmärgid ja tegevuspõhimõtted:

kaitsta inimõigusi, pluralistlikku demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid;

tõsta teadlikkust Euroopa kultuurilisest identiteedist ja mitmekesisusest 
ning seda soodustada;

leida ühiseid lahendusi väljakutsetele Euroopa ühiskonnas;

tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil 
demokraatlikku stabiilsust Euroopas.
Inimõigused Euroopa Nõukogus
Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et 
konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi 
või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste 
täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja 
põhivabaduste kaitse  konventsioon  ja selle  protokollid  tagavad õiguse:

elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele;

õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades;

valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud;

südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele;

sõnavabadusele (sh  ajakirjandusvabadus );

omandile.
Konventsioon keelab:

piinamise  ja ebainimliku või alandava kohtlemise või  karistamise ;

surmanuhtluse;

oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise;

välismaalaste kollektiivse väljasaatmise.
Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad 
Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise 
Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi 
nimetatutega on Eesti ühinenud. Muud inimõigustega tegelevad ENi  institutsioonid :

rassismi ja sallimatuse tõkestamise Euroopa komitee ( ECRI );

piinamisvastane komitee (CPT);

inimõiguste  volinik .
Eesti Euroopa Nõukogus
Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993.
Eesti  prioriteedid  Euroopa Nõukogu liikmesriigina:

Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste 
autoriteedi kindlustamine;

Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja 
väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele 
võrdõiguslikkusele ning naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seonduvale.
Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud:

1995–1999 suursaadik Karin Jaani;

1999–2003 suursaadik Ants Frosch;

2003–2006 suursaadik  Alar  Streimann;

2007–2011 suursaadik Sulev  Kannike ;

2011–2015 suursaadik Gea Rennel;

alates 2015 suursaadik Katrin Kivi.

Document Outline

• Slide 1
• Euroopa Nõukogu ajalugu
• Slide 3
• Euroopa Nõukogu liikmesriigid.
• Euroopa Nõukogu liikmesriigid.
• Peamised konventsioonid:
• Euroopa Nõukogu eesmärgid ja tegevuspõhimõtted:
• Inimõigused Euroopa Nõukogus
• Slide 9
• Eesti Euroopa Nõukogus