Maailma mitmepalgelisus (0)

riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte , mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia ).
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul.
arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga.
neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate vähearenenud maade majandulikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest, tunnuseks on arengumaade tohutu välisvõlg arenenud riikidele
integratsioon e. lõiming- kooskõlastamine, ühiskonna või regiooni kujundamine tervikuks arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisust
identiteet - samastumine. ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda ideoloogilistel, rahvuslikel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.
bumerangiefekt – jõukad riigid paigutasid keskonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, lootes vabaneda probleemidest, kuid rohkete kemikaalidega ja odava tööjõuga toodetud toodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse
kultuuriliselt ühtlane riik (N:Soome, Leedu, Norra)- räägitakse ühte keelt, tunnistatakse sama usku, pärinetakse samalt maalt. Siin pole väikesearvuliste vähemuste kaasamine probleem
kahekultuuriline riik (N: Läti, Belgia, Iisrael)- elab kaks arvukat kogukonda , kes eristuvad keele ja usu poolest.
multikultuurne ühiskond (N: USA)- domineeriv grupp omab kontrolli ühiskonna üle, on palju vähemusgruppe
vähemusgrupp- erineb nähtavalt domineerivast e. põhigrupist, nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi , seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest
kosmopoliit - maailmakodanik, kes ei seo ennast kindlalt mõne rahvuse või riigiga, väärtustab mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa.
rahvuslik ksenofoobia- teiste rahvuste umbusaldamine
G7 (ka Seitsme grupp) on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. liikmesriigid- Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada , Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia
G-8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa.
G-20 on 1999. aastal asutatud mitteametlik foorum , mis toob kokku maailma olulisemaid tööstusriigid ning areneva majandusega riigid ja arutab maailmamajanduse stabiilsuse küsimusi. G-20 loodi 1990. aastate lõpus aset leidnud rahanduskriiside lahendamiseks, ajendiks asjaolu, et tähtsamad arenevad majandused polnud üleilmsetesse majanduskõnelustesse piisavalt kaasatud.
tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud.
Ametlikud tuumariigid on USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa, India, Pakistan ja Põhja-Korea. Arvatakse, et tuumapomm võib olla ka Iraanil, Iisraelil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil.
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur IAEA on rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel , selle asutasid 1957. aastal iseseisva organisatsioonina ÜRO egiidi all 56 riiki.. Peadirektor on Yukiya Amano.
valitsus võib olla ametis de jure, olles kehtiva õiguse kohaselt ametisse astunud . Seevastu de facto valitsusel puudub õiguslik tunnustus, mis väljendub temaga läbikäimise piiramisel hädavajalikuni ning selgel deklareerimisel, et tegu pole de jure tunnustamisega.
diplomaatilised suhted on kahe riigi vahel sõlmitud rahvusvahelisest õigusest lähtuvad ametlikud suhted, mille eesmärk on sõbralik läbikäimine.
arenguabi on doonorite (st. arenenud riigid või OPECi liikmesriigid ning rahvusvahelised organisatsioonid .) poolt arengu- ja üleminekumajandusega riikidele antav majandusabi ja oskusteabe edasiandmine (tehniline abi) tagastamatu abi
humanitaarabi - abitööd laiemas tähenduses. Kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid , eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, nt looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärede leevendamiseks või likvideerimiseks
interventsioon ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse
bilateraalne- kahepoolne , multilateraalne- mitme osapoolega
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus , põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Kaitseliit on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Eesti riigikaitseorganisatsioon
Kaitsevägi- sõjavägi, mis on mõeldud ainult kaitsmiseks riigi ründamise korral välisvaenlase poolt
Ühinenud Rahvaste Orgaisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO peasekretär: Ban Ki- Moon . Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Eesti ühines 1991.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (UNICEF) on aastal 1946 ÜRO Peaassamblee loodud hädaabifond, mille eesmärgiks oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga. Aastal 1953 sai algsest ajutisest missioonist ÜRO iseseisev allasutus ja ta nimi muudeti ÜRO Lastefondiks
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ( UNESCO ) on loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone). Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda. Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa)
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ( NATO ) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. Rasmussen . NATO põhilisteks eesmärkideks on: kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus 2004, Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja hertsegoviina; Kosovo , Afganistan, Iraak
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal. OSCE eesmärgid –
konfliktide ennetamine, kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll
kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Eesti liitus 2010
Euroopa Nõukogu – CE asutatud 1949, Eesti alates 1993. aastast, EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.
EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga
ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a.
Amnesty International (AI) loodi 1961, mille eesmärgid on: meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; surmanuhtluse , kinnipeetavate piinamise ja muu julma kohtlemise keelustamine; pantvangide võtmise, vangide piinamise, tapmise ja terroriaktide vastu võitlemine
põhilised inmõigused on õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja inimvääsele kohtlemisele.
poliitilised õigused- õigus elule ja vabadusele; võrdsusele ja isikupuutumatusele; oma õigussubjektsuse tunnustamisele; kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest; kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest; mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus, ühinemisvabadus, õigus eraelu kaitsele.
majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused õigus toidule; inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele; tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus , vara kaitsele ja perekonnale.
inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 resolutsiooniga
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on 1950. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond . Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole
Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961
Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused on: majutus , tervis, haridus , töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ja diskrimineerimatus.
Pagulane on inimene, kes kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.