50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raam1
Õppematerjali autor
Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema
Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Inimõigusi on võimalik kategoriseerida ka generatsioonide kaupa. Laias mõttes räägitakse I, II ja III generatsiooni inimõigustest, kuid tänapäeval võib öelda, et on ka juba IV generatsioon olemas. Esimese põlvkonna õigused jaotuvad kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, neid võib pidada ka kõige laialdasemalt tunnustatuks. Teine inimõiguste põlvkond koosneb sotsiaalsetest
kuludega kui kohtumenetlus. Kahjuhüvitise nõudmisel vastaspoolelt tuleks aga siiski minna kohtusse. Kohtusse minnes tuleb aga selgeks teha seaduste rägastik või palgata spetsialist, kes seda maailma tunneb, sest tegemist on väga keerulise valdkonnaga, kus on olulised tõlgendused ja kus on palju subjektiivsust. Seetõttu teen kiire sissevaate teemat puudutavatesse regulatsioonidesse. Laiemalt vaadates mõjutab meid enim Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ja sellele tuginev Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (Nõmper & Tikk 2007: 38). Näiteks sätestab EIÕKi 8. artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust” ja “võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted- tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin- mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK JA EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmr). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui lkmr kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid 1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. 2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. 3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted. Põhisedaduse § 26 vasteks Euroopa inimõiguste konvensioonis (EIÕK) on artikkel 8, mille kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Eraelu puutumatusega on lahutamatult seotud isikuandmete kaitse. (Annus 2006, lk 280-281) Andmeid üksikisikute kohta ehk isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse paljudes igapäevaelu valdkondades. Üksikisik annab isikuandmeid siis, kui ta näiteks registreerib end raamatukogu lugejakaardi saamiseks, astub spordiklubi liikmeks, avab pangakonto jne. Isikuandmeid
Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega. Toimib teistmoodi, põhinedes vastastikuse ja konsensuse pm-tel. Õiguslikult siduv. Rv eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rv avalik õigus e rv õ moodustab iseseisva õigussüst. Rv eraõigus ei kujuta endast rv avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid