.III) kasvavad kuusikud ja segametsad. Sinika kkt-tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV...V. Eranditult männikud. Raba kkt-happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III...Va. Männi külv: Lapikülvi kasutatakse lappidena ettevalmistatud raiesmikel või kevadel vahetult enne külvi tehtavatele lappidele II...IV boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, kus raiejäätmed on korralikult koristatud või põletatud. Lappe tehakse viimasel juhul maakirve, kõpla või tugeva rehaga suurusega 30*30....50*50, kusjuures taimevarred kood metsakõdu pealmise kihiga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest, lagunenud metsakõdu segatakse liivaga segamini ja tallatakse kinni. Kui toorhuumuslik metsakõdu või turbakiht on tüse ja mineraalmuld on sügaval, tuleb külvatud seemnete katteks võtta labidaga kõrvalt või tuua kohale katteliiva
puud laasimata ja nende lõplik töötlemine toimub vahelaos. Arvestades peenpalgi ja paberipuu madalate hindadega viimastel aastatel, võib olla otstar- bekas töötlemisel eraldada vaid kaks sortimenti traditsiooniline küttepuit ja raiejäätmed Joonis 9. Ladustatud raiejäätmed hakkpuidu tootmiseks (Joonis 9). ja küttepuit, P. Muiste foto. Laasitud oksad on kuivamiseks otstarbekas ladustada ja hakkida pärast okaste ja leh- tede varisemist. Tehnoloogia sobib kasutamiseks talumetsades, sest kasutatakse odavaid seadmeid raieks mootorsaage ja puidu koondamiseks vintsiga varustatud põlluma- jandustraktoreid. Meetodi puuduseks on madal tootlikkus ja lohistamisel materjali saas- tumine mullaga, kui töid tehakse külmumata pinnasel. Tüvestehakke tehnoloogia
- Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed) - Olme- ja tööstusjäätmete biolagunev osa - Biogaas (prügilagaas, reoveegaas) 11. Biomassi kui biokütuste lähtematerjali peamised kategooriad 1. Puitmaterjal metsast (Forest products): •− Kogupuu (Wood) •− Raiejäätmed (Logging residues) •− Puud, põõsad ja puitjäätmed (Trees, shrubs and wood residues) •− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes): •− Põllumajandusjäätmed (Agricultural wastes) •− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues) •− Saeveski jäätmed (Mill wood wastes ) •− Aia ja pargijäätmed (Urban wood wastes ) •− orgaanilised olmejäätmed (Urban organic wastes) 3. Energiakultuurid (Energy crops):
valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni kasutamata energeetiliseks ressursiks on jäänud raiejäätmed, kuid nende kasutamist takistab soodsa maksusüsteemi puudumine. Hetkel on suurim kasutamata ressurss on hall-lepp, mida Statistiline metsade inventuuri andmetel on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 miljonit tihumeetrit, kuid saaks raiuda kuni 1,5-2 miljonit tihumeetrit (3). Väga vähesel määral kasutatakse ka raiejäätmeid, näiteks oksad ja kännud. Soomes ja Rootsis on raiejäätmete kasutamine tunduvalt enam arenenud. Kui arvestada kõiki küttepuidu
valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni kasutamata energeetiliseks ressursiks on jäänud raiejäätmed, kuid nende kasutamist takistab soodsa maksusüsteemi puudumine. [4] Hetkel on suurim kasutamata ressurss on hall-lepp, mida SMI6 andmetel on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 milj. tm, kuid saaks raiuda kuni 1,5-2 milj. tm. Väga vähesel määral kasutatakse ka raiejäätmeid (oksad, kännud). Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed), saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. [4]
1 majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Kattes ohtlike ainetega kodus kasvavad aiasaadused sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame. Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puhast, kuiva ja tükeldatud puitu (halupuit, saetööstuse jäägid, võsa, raiejäätmed, käbid, puitbrikett). Tule süütamiseks sobivad selleks mõeldud abivahendid (näit. vahaga immutatud puitvill) paremini kui ajalehed. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.(3) Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Kõige
Euroopa liidu riikides 35 kogu energiavajadusest kaetakse biomassi arvelt, mõnedes riikide ulatub see näitaja aga 23%-ni (Soome), 18% (Rootsi) ja 12% (Austria) 1,9 mln. ha ehk 44,4% Eesti pindalast on kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 280 mln.m3. Aastane prognoositud juurdekasv on 9,2....9,8 mln m3 ja vastavalt Eesti Põllumajandusülikooli andmetele võiks lubatav raiemaht ulatuda 8...9 mln. m3-ni. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel raiejäätmed, kui ka puidu töötlemisel puidutöötlemisjäätmed. Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Puidust saadava katelde ja ahjude kolletes kasutatava biokütuse liigid: · Halupuit tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud.
tagavarast). Hooldusraie intensiivsus näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud ,,metsahunt" puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Raiejäätmed oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Hooldusraiete bioloogilised alused. Ehk põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse välja teatud hulk puid, allesjäänud
3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks. Raiekraad e. harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse. Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod - välja raiutakse loodusliku arengu käigus allajäänud puud. “Metsahunt” - puu, mis on teistest puudest suurem, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Ülameetod - välja raiutakse I-II kasvuklassi puud. Raiejäätmed - oksad, ladvad, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena suureneb nende juurdekasv. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Liigilise koosseisu kujundamisel tuleb otsustada, kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja valida puuliik või -liigid puistus.
Vöönd peaks olema vähemalt 20-30 m lai. Kasutada saab ka kase looduslikku uuendust. Juba keskealise või vanema puistu korral niimoodi tuletõkestusvööndit rajada ei saa. Siin on võimalik luua tingimused tõkestustule süütamiseks, et see ei läheks latva. Selleks raiutakse 25-50 m laiuselt metsa servast okaspuu järelkasv ja alusmets, laasitakse okaspuude alumised oksad1,5-2 m kõrguselt, koristatakse risu ja raiejäätmed. Nõuded tuletakistusribadele ja tuletõkestusvöönditele on kirjeldatud järgmises peatükis ,,Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded". Metsaomanik peab korras hoidma teeservad, rajama suitsetamis- ja lõkkekohti. Suitsetamiskohaks piisab metsakõdust puhtaks riisutud platsist, istmest, vastavast sildist ja suitsuotste jaoks maasse kaevatud august või prügikastist. Käidavates metsades peaks olema suitsetamis- ja istekohti piisava tihedusega.
tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel, tormimurd, lumekahjustused). Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid, kuid kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine (tuleohtlikul
Soomes, 18% Rootsis ja 12% Austrias. Maaülikooli andmetel on 2,27 mln ha ehk 51,5% Eesti pindalast kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 449 mln m3. Vastavalt metsanduse arengukavale (20012010) võiks lubatav raiemaht ulatuda 13,1 mln m3-ni. Sellest võiks kütusena kasutada 5 mln m3, statistikaameti andmetel on küttepuude kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid: ·Halupuit ·Hakkpuit ·Puidubrikett ·Puidupelletid ehk graanulid ·Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg)
metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 2.Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja loomine. Rohelised taimed sh. ka puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei alusmets. Lubatud on järgmised raielankide saavad kasvada ja areneda tänu võimele kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti
· Võivad sisaldada ohtlikke aineid · Lammutamine ja kõlblike osade eraldamine · Sisaldavad värvilisi ja väärismetalle · Materjalide ümbertöötlemine Puidujäätmed · Autokerede peenestamine (veskid) · Raiejäätmed Vanarehvid · Puidutöötlemisjäätmed · Ei lagune ning loodust otseselt ei reosta, kuid · Puidurikas ehitus-lammutuspraht on tuleohtlikud ning raskendavad jäätmete (immutatud, värvitud, lakitud) ladestamist. · Saab purustada ning kasutada teedeehituses,
Latv, oksad 23 16 45 27 Känd, juured 22 15 24 14 Kokku 145 100 169 100 Joonis 3.22. Puu biomassi jaotus Tabel 3.5. Puidu saak okasmetsadest Soomes Raie liik Puistu Saak, m3/ha Raiejäätmed vanus m3/ha toe/ha Valgustusraie 10 20 15 50 39 1.harvendusraie 25 40 30 80 30 50 69 2.harvendusraie 40 60 50 90 20 40 48 3.harvendusraie 50 70 60 100 20 40 48
Suurimad küttepuu tootjad on India 306 millionit m3 ja Hiina 191 miljonit m3. Arenenud riikidest kasutatakse küttepuud rohkem USA- s, Soomes, Rootsis ja Austrias . Puiduenergia kasutamine suureneb Euroopas praegu 3,5 % võrra aastas. Väga vähesel määral kasutatakse enamuses riikides seni veel raiejäätmeid (oksad, kännud). Soomes ja Rootsis on raiejäätmete kasutamine juba kõrgelt arenenud. Kui arvestada kõiki küttepuidu allikaid (puit, raiejäätmed, metsatööstuse jäätmed), saaks bioenergeetikas puitu kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. Taastuvenergia ja biokütused Eestis Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Näiteks on Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist rahastatavad toetused, mis
Seemnepuud on soovitav välja valida 5-10 aastat enne lageraiet ja nende ümbrust harvendada (kohanevad paremini hõreda seisuga, kasvatavad suurema juurestiku ja on raiesmikul tuultele vastupidavamad). Seemnepuid jäetakse 20 - 70 tk ha-le (Ks vähem Mä rohkem) ja tähistatakse enne raiet värviga või paelaga. Raiesmikule võib kasvama jätta ka vanad haavad, selliselt väldime massiliselt haava juurevõsude arengut raiesmikul. LR säilitada I rinnet moodustada suutvate puude järelkasv. Raiejäätmed (oksad, ladvad, kasutamist mitte leidnud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets) tuleb koristada ja raielank puhastada. Kände ja juuri raiejäätmete hulka ei loeta. Raiejäätmeid tekib mahuliselt ca 30-50 tm/ha-l. Lankide puhastamisega: a) loome paremad tingimused raiesmike kultiveerimiseks ja LU tekkeks; b) piirame putukkahjurite arengut ja levikut; c)tagame tuleohutuse.
Uute koostootmisjaamade ehitust on alustatud Tõrvas ja Kuresaares ning kavandamisel on Kehras, Paides, Põlvas ja mujal. Võimalus lisada põlevkivile biomassi (isegi kuni 50%) on ette nähtud ka Eesti Energia poolt Narva lähistele ehitatavas uues keevkihttehnoloogiat kasutavas elektrijaamas. Võib teha järelduse, et nõudluse rahuldamiseks küttepuiduga tuleb kasutusele võtta kõik kodumaised puiduressursid, sealhulgas seni vähekasutatud raiejäätmed ja kännud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata erametsadele, kus paikneb potentsiaalsest küttepuidu ressursist enam kui pool. Puitkütuste defitsiidile leevenduseks võiks tulevikus olla Venemaalt saabuv toore, kuid kaubavahetust takistavad tollimaksud kaovad alles pärast Venemaa liitumist WTO-ga. Kirjandus: 1. http://www.mkm.ee 2. http://www.metsad.ee 3. http://www.stat
(varis, kõdu, mullaorgaanika) lagunemise käigus eralduv süsinik (mullahingamine). Kui üldiselt talitlevad metsad süsiniku sidujatena, siis teatud juhtudel võib aastane CO2 emissioon osutuda suuremaks, kui puude poolt seotu. Eesti tingimustes võib selline olukord tekkida näiteks lageraiejärgselt, kui maapinnale jääb palju lagunevat orgaanilist materjali (raiejäätmed), mille lagunemisel eraldub CO2, kuid raiesmikul kasvavad puittaimed on veel väga väikese biomassiga ja nende poolt seotud CO2 kogus väheoluline. Näiteks kui 2 a. halli lepa kultuuri aastane bioproduktsioon (puitunud osad) oli 150 kg ha-1 ja selles seoti ca 75 kg C ha-1, siis sama puistu 14-aastasena produtseeris puitunud biomassi 14,3 t ha-1 milles seoti süsinikku ligikaudu 7 t ha-1.
annaabi.ee 
