Osa neist on ilmunud ka varjunime Richard Bachman all. Paljudest kirjaniku teostest on tehtud filme ning lühisarju televisioonis. Esmakordselt ilmus ,, Udu" novellina 1980.aastal Stephen Kingi õuduslühijuttude kogumikus ,,Dark Forces." Täispikas mahus avaldati raamat 2007. aastal. Samal aastal vändati sellest ka menukas film. Teose tegevus toimub Ameerika väikelinnas Bridgtonis. Ühtäkki mattub linn paksu udusse. Udu varjab endas aga hirmuäratavaid ebamaiseid koletisi. Loo peategelasteks on David Drayton ning tema poeg Billy. Koos paarikümne inimesega varjuvad nad paksu udu eest põgenedes linna supermarke- tisse. Ei lähegi kaua aega, kui supermarketissegi hakkavad tungima ebamaised olendid, kellega võideldes aina rohkem inimesi oma elu kaotavad. Peagi jagunevad paanikas inimesed kahte leeri - ühed kogunevad proua Carmody ümber, uskudes tema hullu juttu piiblist ja jumala vihast ning sellest,
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Veetede ohutuse korraldamine ja haldamine Udu ja selle mõju meresõidule Referaat Õppejõud Valeria Galushkina Tallinn 2012 Sisukord: Sissejuhatus 3 Udu areng 4 Udu liigid 5
Riinu Ansper, 12 A Loominguline töö vene luulest ,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei
,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud...
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi. Hüdrosfäär koosneb maailma merest,jõgedest,järvedest,liustikutest,põhjaveest ja õhus olevast veest.
sadedusalaks. Astmed 4..12 on raadiosagedused. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikk, pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineks. Soojuskiirguseks nim sellsit kirigust mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest. Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380..760nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus Kuidas tekib udu ja tema liigid- udu on pilv, mis puutub vastu maapinda. Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustavad, kui veeosakesed kondenseeruvad kondensatsioonituumakestele. Kiirguslik e radiatsiooniline udu- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jaheneb nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb keskpunktini, siis lagab kondenseerumine ehk udu tekkimine. esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes
väiksem on õhuosakeste hõõrdumine. Ka vee voolamisel veekogudes näeme vee kaldumist parmale, sellepärast ongi parempoolsed kaldad vasakutest kõrgemad, kuna vesi surub Maa pöörlemise mõjul rohkem paremale kaldale ja uhub seda tugevamalt. Maa lõunapoolkeral kaldub tuul gradiendist vasakule. Kindel seadus õhk voolab kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale ja kaldub seejuures gradiendist paremale. 5.Auramine, niisukus, udu. Õhus toimub pidev vee ringlemine. Looduses ei leidu kusagil täiesti kuiva õhku. Vesi ringleb tõuseb maalt õhku, ja langeb sademetena jälle maapinnale. Selles ringes on auramisel suur tähtsus, sest auramine varustab õhku veega. Veeauru hulk õhus selgub õhu niiskuse mõõtmisel. Vee auramine Õhus on alati meile nähtamatut veeauru, mis koosneb üksikutest vee molekulidest. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada.
Klassikalise füüsika seisukohast, tekib valguse hajumine sellest, et ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma.Homogeenses keskkonnas sekundaarlained kustutavad üksteist täielikult kõikides suundades, väljaarvatud primaarlaine levimise suund.Seepärast valguse hajumist ei esine. Valguse hajumine tekib ainult heterogeenses keskkonnas. Selliseid keskkondi nimetatakse sogasteks keskkondadeks: - suits s.o. gaas, kus hõljuvad tahke aine väikesed osakesed; - udu s.o. gaas, kus on väikesed vedeliku piisad; - suspensioon s.o. vedelik, kus hõljuvad tahke aine väikesed osad; - emulsioon s.o. vedelik, kus hõljuvad teise vedeliku väikesed osakesed (mis ei lahustu selles vedelikus); - tahked ained , nagu piimklaas, pärlmutter, opaal jt. 5.Elektrolüüs (Faraday seadused)- Molekulide lagunemine lahustes. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nimetatakse teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad. Difuusne udukogu • Difuusne udukogu kiirgab või peegeldab valgust • Nende helendust võib põhjustada mitu tähte. Massiivsed hajusad udud on piirkonnad, kus tekivad täheassotsiatsioonid. Mõned neist noortest tähtedest on nii massiivsed ja kuumad, et nende suur kiirgusenergia paneb udu gaasi • Kui tähed ei ole nii kuumad, siis peegeldub nende valgus tolmul, nii et tekib peegeldav udu, mis paistab valge või sinisena. • Hajusa udu mass võib moodustada kuni 100 000 Päikese massi. PEEGELDAV UDU • Peegeldavad udud "peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust • Ei ole tähed piisavalt kuumad, et ainet ioniseerida, seetõttu puudub peegeldaval udul omahelendus. Tähtede valguse hajutavad udu mikroskoopilised
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved
00 Pilvkatte arengut ei jälgitud/ei olnud võimalik jälgida 01 Pilvisus väheneb 02 Pilvkattes muutusi pole 03 Pilved tekivad või tihenevad 04 Suits 05 Põuasomp 06 Ulatuslik tolm õhus 07 Veepritsmed laeval või laeva lähedalt õhku tõusnud tolm, liiv 08 Tuulepööris ilma tolmu- või liivatormita 09 Liiva- või tolmutorm 10 Somp (nähtavus > 1000m) 11 Paiguti hõre udu (viirgudena mitte üle 10 m kõrguselt merepinnal) 12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m) 13 Põuavälk e. pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine)
A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad U veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik S kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest. M Udu A Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab A lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi T suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, E siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. A Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates D niisketes kohtades
Lugu On varajane hommikupoolik. Vähemalt nii ma arvan, täiesti kindel olla ei saa aga kellaaeg on praegu viimane asi mille pärast muretseda. See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest,
mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved äikesevimade ajal esinevad 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. 8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate
negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk
1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5.Millest sõltub vedeliku aurustumise kiirus? Õhu liikumisest. 6.Miks sõltub aurumise kiirus õhu liikumisest? Korrapäratult liikudes põrkavad molekulid üksteisega kokku ja selle tagajärjel omandab osa neist keskmisest suurema kiiruse ja kineetilise energia. 7.Miks sõltub aurumise kiirus õhu niiskusest? Liikuv õhk veepinna kohalt eemaldab vee molekule. 8.Miks sõltub aurumise kiirus vedeliku temperatuurist? Aineosakesed mõjutavad üksteist.
kui veeaur kondenseerub kondens atsioonituumakestele. Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Eeskujuks sellise sõna leiutamisele on ingliskeelne termin "smog" (smoke + fog). Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn Londoni-tüüpi sudu – võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. Virmalise d Virmalised ehk põhjavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis ( ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Härmatis
• jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk Kõige väiksema näeme udu. tahkub. ruumalaga on vesi Jääl on kindel kuju. ’ temperatuuril 4 Jää on veest kergem kraadi. Mida on sademete tekkeks vaja? Sadama hakkab siis, kui veepiisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi. Milline seos on õhuniiskusel ja sademetel? Mida rohkem on sademeid, seda rohkem on õhuniiskust
· Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. · Sinakas-violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem. Seepärast ongi vikerkaare alumine osa sinakas-violetne ja ülemine punane. · Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. · Vikerkaart võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. · Kui Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. · Tihti näeme korraga mitut vikerkaart. Kahekordne vikerkaar tekib siis kui valguskiir peegeldub vihmatilgas kaks korda ja alles selle järel tilgast väljub. · Selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. · Kiirte mitmekordse peegeldumise puhul tilgas näeme mitmekordseid vikerkaari .
Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuurAbsoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Suhteline niiskus ehk relatiivne niiskus on õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhe, mis on väljendatud protsentides- sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes
★ 1610. aastal esimene dokumenteeritud Orioni udukogu vaatlus Nicolas-Claude Fabri de Peiresc’i pool ★ 1864. aastal inglise astronoom William Huggins udukogudel vahet tegema nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides ○ peegeldav udu - “peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust ○ “tume udu” - varjutab/blokeerib teiste udukogude või tähtede valguse ★ eredad infrapuna allikad Omega Nebula Messier 78 Horsehead Nebula Carina Nebula Planetaarudu ★ taevakeha ★ nimetus eksitav - ei ole planeetidega midagi pistmist ★ galaktikate keemilises evolutsioonis otsustav osa ○ rikastab tähtedevahelist ainet raskete elementidega
ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks. SÜGISE LAUL Hall on taevas ja must on maa. Sajab ja sajab lõpmata. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öögi nii otsatu poleks? Kurb luuletus sügisesest päevast, mil kõik on hall ning vihma sajab lõputult. Vihmasadu masendab. Ka udu pimestab kõiki oma teel ega taha kaduda. Kaoks vihm, kaoks udu, kuid seda ei juhtu. Inimene loodab, et kord saab see öö otsa, kuid öö aina venib
Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma vihmapiisad on pisikesed ja nende langemissuunda ei saa määrata. Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. Kaste (tekib temperatuuri suurest kõikumisest suvel) tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Tavaliselt tekib kaste öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele.
ruumalasse veeauru juurde. 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 43. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? tähtsaim protsess on õhu adiabaatiline jahtumine tõusmisel konvektsiooni puhul õhk tõuseb püstsuunas õhk võib tõusta ka piki tuulepoolset mäekülge tõusmist esineb ka frontidel segunemine külmega õhuga (kui seejuures on mõlemad õhuhulgad küllastumisolukorra lähedal, võib kujuneda udu ja pilvi. Sellistest pilvedest tekib ainult nõrku sademeid.). Aluspinna jahtumisel võib tugeva efektiivse kiirguse tõttu jahtuda ka alumine õhukiht (tekib kaste, hall või nn kiirgusudu). õhk võib jahtuda otsese väljakiirgamise teel (seda soodustavad õhus olev veeaur ja tolmuosakesed; tekib udu). soe õhuvool võib puutuda kokku külmade pindade või esemetega (tekib vedel või tahke kirme, või nn advektiivne udu). 44. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal.
Difraktsioon nagu interferentski on omane kõigile lainetele. Mida väiksemad on tõkked, seda paremini lained (ka valguslained) nende taha levivad. Difraktsiooni kasutamine Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved Spektrite saamine spektraalaparaatides Erineva lainepikkusega valguslained annavad valguse maksimume erinevates suundades. Seda võre omadust kasutatakse spektrite saamiseks spektraalaparaatides. Difraktsioon mere ääres Sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon
Praegu tuntakse Jupiteri Pildil on Jupiter. 16 kuud. Saturn Saturni teatakse eelkõige tema rõngaste järgi. Need on õhukesed ja laiad ning paiknevad Saturni ekvaatori tasandis. Saturni kuude koguarv on ametlikel andmetel kaheksateist. Pildil on Saturn. 4 Uraan Uraani katab paks valge udu, mis tõttu planeedi piirjooned on hägusad. Uraani rõngad avastati 1977. aastal, kui Maalt vaadate liikus Uraan ühe tähe eest läbi. Selle rõngad on peenikesed ja kokku on neid kümmekond. Uraani kuude arv ametlikel andmetel Pildil on Uraan. on seitseteist. Neptuun Neptuuni atmosfääris hõljuvad kõrged heledad pilved. Neptuunilavastas rõngad Voyager
1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis 1914 sureb tema vanim poeg, alustab ülisuurte vesiroosipiltide maalimist 1918 valmib kaheksa vesiroosimaali 1926 Monet sureb, olles 86aastane Vesiroositiik (1899) Vesiroosid. Hommik (1916-1926)
lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega. Radioaktiivne kiirgus põhjustab inimesele, aga ka kõigi teistel organismidel vere koostise muutust, kiiritushaigust ja kasvajaid. Radioaktiivse kiirguse mõjul suureneb mutatsioonide sagedus organismides, mis põhjutab kasvajate sagenemist. Ökoloogiliselt kõige otstarbekam oleks vältida radioaktiivset
elumajadeni, on teede ääres püstitavad müratõkkeid. · Pika tugeva müra keskkonnas viibinud või liiga valjut muusikat kuulanud inimene võib mõne aja jooksul kurdistuda. Tagajärjed · Happesademed muudavad elutingimusi mullas ja vees · Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) · Taimed muutuvad mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks · Inimesele tervise häired · Mürgise udu ehk sudu tekke · Augud osoonikihis Kasv nõrgeneb Okkad surevad Haigestumise oht suurene Taimes tekkib vee puudus Juurestik kahjustub Taime varustamine Muld hapestub vee ja toitainetega Toitaineid uhutakse halveneb mullast välja See hall "udu" on tegelikult õhusaaste ehk
,, .. võitluses põlevaid südameid sööb. Loomises loidab, kumades kustub." Elu tule tuhaase on püha, kuid püham veel on punane elu tuli. Tuleb olla tänulik kõige eest, mis meil on ning tuleb osata hinnata elu. ,,Tuulemaa" 1913 1. Sügise luuletus: ,,Sügise laul" Kurb luuletus sügisesest päevast, mil kõik on hall ning vihma sajab lõputult, hoolimata sellest, et loodetakse, et see lõppeks. Vihmasadu ei anna lootust. ,,Hall on taevas ja must on maa. Sajab ja sajab lõpmata." Ka udu pimestab kõiki oma teel ega taha kaduda. Kaoks vihm, kaoks udu. Kuid ei, ei kao. Nad justkui pilkavalt inimeste vastu koostööd teevad. Inimeste kõik lootused ja eesmärgid udusse upuvad. ,,Udusse upuvad sihid kõik eel, Haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, Tuul selle udu kord laiali ajaks. 2. Kevade luuletus: ,,Ühele lapsele" Luuletuse peategelaseks oli rõõmsameelne laps, kes lustis ja tantsis kergemeelselt ringi,
ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. · Võimalik lahendus Kasutada rohkem tastuvenergiat, et ei tekiks põlemisjääke mis alla sajavad. Sudu · Probleemi olemus Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest nn Londoni-tüüpi sudu võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. · Põhjus Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb
Sest sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus, mis kulutab energiat. Miks aine tahkumisel vabaneb energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastasikuse asendi, seejuures vabaneb soojushulk. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojuseks nimetatakse aine sulamiseks kuluvat soojushulka, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Mis on sulamistemperatuur? Temperatuur, mille juures aine sulab. Aurumine ja kondenseerumine Mille poolest udu erineb veeaurust? Udu on väga väikeste veepiskade kogum. Veearus on nähtamatu, puutub kokku jahedama õhuga ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veearusut piiskadesse ehk kondenseerub. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Õhu liikmisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist. Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed, siis jäävad vedelikku alles aeglasemad ningi keskmine osakeste kiirus väheneb.
mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2 sfäär 0-11km (Eesti) veepiisad, pilved, sademed, tolm, udu, suits, sudu 0-18 km (ekv.) linnade kohal saasteained kuni 3 km kõrguseni; Maapind ja mäed, veekogud ja liustikud; helikopterid ja lennukid; Vaheldub ja vahetub soe ja külm õhk (looduvööndid ja kliima) Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid Leia vastused:
Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul -
Kui kõik muu oleks sama, siis madalaim õhutemperatuur talveööl oleks: Lumikattega aluspinna kohal Sügavaim kiirguslik inversioon leiaks aset: talvel polaaraladel Missugune järgnevatest pole põhjuseks, miks vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui pinnas? Kulub enam soojust, et tõsta pinnase massiühiku temperatuuri 1 kraadi C võrra kui tõsta massiühiku vee temperatuuri 1 kraadi C võrra. 4 Kondensatsioon, udu, pilved: Veeauru tihedust õhuosakeses näitab: absoluutne niiskus [suhteline - veeauru sisalduse ja antud tingimustel (sama temperatuur ja rõhk) maksimaalse võimaliku veeauru sisalduse suhe; segusuhe - Veeauru mass ühe massiühiku kuiva õhu kohta; eriniiskus - veeauru mass grammides ühes kilogrammis õhus; näitab tegelikku veeauru hulka absoluutväärtuses] Antud ruumalas oleva veeauru massi suhet samas ruumalas oleva kuiva
Uv kiirgus tekitab vähki. Mesosfäär- Kuni 80km. -90 kraadi. 5.Õhurõhk Normaalõhk 750 mm/hg ehk 1013 mb 6.Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000 m (1km) kohta 100mm 7. Kuidas liigub õhk? Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate väga peenikesre veepiiskade kogum. Kaste- Taimedele ja esemetele piiskadena kondenseerunud veeaur. Hall- Valge kristalliline sade, mis tekib rohule, põõsastele ja puulehtedele õhus oleva veeauru tahkeks muutumisel, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 kraadi 12. Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine lk 12 joonis 1 13. Päikesekiirguse jaotumine + seniit + erinevad laiuskraadid 14. Miks on ekvaatoril soojem, kui poolustel?
Ulmekirjandus 1.Adams Douglas ,,Nägemiseni, aitäh kala eest" Kaheksa aastat pärast Maa hävitamist Vogonite poolt pöördub Arthur sinna tagasi ja leiab, et möödunud on vaid kuus kuud. Kõik on nagu vanasti, kui välja arvata kummalised ja kohutavad ebakõlad reaalsuses. Just siis, kui Arthur üritab neid kõigest väest eirata, kohtub ta kellegagi, kes üritab teha just vastupidist ning armub. Kahekesi asuvad nad otsima Jumala Viimast Sõnumit Oma Loodule ja kõigi traditsioonide vastaselt leiavad selle. 2.Asimov Isaac ,,Koidu robotid" Raamat räägib robottest ja nende maailmast. 3.Atwood Margaret ,,Orüks ja Ruik" Selles raamatus on kirjeldatud maailma pärast geneetilist katastroofi. Ringi hulguvad kummalised ristandid ja vähesed ellujäänud inimesed püüavad kuidagi hinge sees hoida. Raamatu peategelane Lumemees, kes elab enamasti puu otsas, meenutab, kuidas asi katastroofini läks ning mida oleks saanud tei...
2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 31. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? - Adiabaatilise jahtumise tõusmisel - Segunemisel külmema õhuga - Aluspinna jahtumisel - Otsese väljakiirguse teel - Sooja õhuvoolu kokkupuutel külmade pindadega 32. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal - kaste - hall - härm - jäide - tahke ning vedel kirme. 33. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? Nimetaja Udu Hägu Somp Koostis Koosneb kondensatsiooni- Koosneb kondensatsiooni- Koosneb tahketest produktidest. produktidest. mineraalosakestest (tahm, suits). Nähtavus alla 1 km. 1-10 km. Hõredam kui udu. Tavaliselt üle 1 km, kuid tiheda
,,Liges teid ära liguni, märjäs teid ära mädani." Paistu. H II 68, 370/2 (24). 1902. See motiiv oli selgelt leitav antoloogiast. Kuuludes siis teema laulud loodusest ja loomadest alakategooriasse vihm, vesi, udu. Tüübi number on 158 A1 Vihm üle ole ei kotu, kun ma kuiva, vaeselapsest. Tsiteerin read, millele tare aset, kun tahene. tugineb minu otsus: ,,Mul pole kodo, kun ma kuiva, mul pole tare, kun tahene." Tarvastu. H II 55, 306/7 (39). 1896. Ka siin on tegemist ,,Vihmaloitsuga", tsiteerin miks:
· Pilvede klassifikatsioon- KÕRGPILVEDE RÜHM Keskmiselt 6-12 km korgusel Kiudpilved Kiudrunkpilved, Kiudkihtpilved KESKMISPILVEDE RÜHM Keskmiselt 2-6 km korgusel Korgkihtpilved, Korgrunkpilved MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km korguseni maapinnast Kihtpilved Kihtsajupilved, Kihtrunkpilved VERTIKAALARENGUGA PILVEDE RÜHM Voib areneda 0.5-12 km korgusvahemikus Runkpilved Runksajupilved (e. aikesepilved) · Udu liigid ja nende tekkimise pohjused- Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajarjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad ohukihid. Kui maapinnalahedase ohukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti monest monesaja meetrini ja haihtub kiiresti ohutemperatuuri tousmisel.
põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela hoovuse tõttu kõigest 5-10mm aastas. Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb
Emulsioonid Pihustunud aine on vedelik ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Rasvad, valgud + vesi = piim - Piimasaadused või ja koor - Margariin, majonees, kastmed - Mõned kehakaalu vähendavad ravimid 12.02.2006 10 Aerosoolid Pihustunud aine on tahke või vedelik ja pihuskeskkond on gaas Näiteid igapäevaelust: - Muld või liiv + õhk = tolm - Vesi + õhk = udu - Pilved, tubakasuits - Sudu (suits + tolm + udu) - Sissehingatav õhk (tolmuosakesed) - Lakid, värvid, deodorandid, aerosoolid - Mürkkemikaalid, väetised 12.02.2006 11 Vahud Pihustunud aine on gaas ja pihuskeskkond on vedelik või tahke aine Näiteid igapäevaelust: - Õhk + seebivesi = seebivaht - Õhk + plast = vahtplast (poroloon) - Vahukoor, mannavaht, "lumepallid"
Lombardia madalik Lombardia madalik ehk Po madalik on tasandik PõhjaItaalias, mis asub Alpide ja Apenniinide vahel. Varem asus selle tasandiku kohal Aadria mere laht. Valdav kõrgus on 100m, äärealadel 200500m. Tasandikku veestab Po jõestik, millepärast esineb seal sageli üleujutusi ja udu. Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi (riis, nisu ja mais). Suurimad linnad: Milano, Torino, Bologna ja Padova.
Anaximenes Anaximenes • umbes 588 eKr – umbes 524 eKr. • vanakreeka filosoof Mileetosest. • Anaximandrose õpilane. • „aine“, „jõud“ ja „elu“. • hülosoistlik. Anaximenese väide • Anaximenes väitis, et kõigi asjade algaineks on õhk või udu. Veel väitis ta, et vesi on tihenenud õhk, muld tihenenud vesi ning tuli hõrenenud õhk. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav, elustav ja säilitav. • Kujutlus maailma algelemendist - jõuga varutud, liikumapanev ja elusakstegev „hing“. Aitäh Kuulamast !
Taevas oli pilvine. Päev 5 17.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilvine. Päev 6 18.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 13,5°C. Sadas nõrka vihma. Päev 7 19.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 13.1°C. Taevas oli pilves. Päev 8 20.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilves. Päev 9 21.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,1°C. Õues oli udu. Päev 10 22.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 8,4°C. Taevas oli väheselt pilves. Päev 11 23.09 – Tegin pilti kell 09:21. Õhutemperatuur oli siis 10,3°C. Taevas oli pilves. Päev 12 24.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 8,3°C. Sadas vihma. Päev 13 25.09 – Tegin pilti kell 07:31. Õhutemperatuur oli siis 5,6°C. Taevas oli pilves. Päev 14 26.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 4,6°C. Taevas oli poolpilves.
3* hotelli standardtoa täisvarustus: Mööbel ja sisustus: - 1 lai voodi (antud juhul, muidu võimalik ka twin) - 2 öökappi - seinakapp - kirjutuslaud +tool - 2 öökapivalgustit - laualamp - 1 laelamp - prügikorv - seinapilt - täispikkuses peegel Olmetehnika: - konditsioneer - satelliit + lameekraaniga TV - telefon - seif Muu sisustus: - märkmepaberid+ pliiats - brožüüride hoidik - 8x varguskindlat riidepuud - kingalusikas plastikust - uksesilt - Mitte segada / Koristage tuba - uksepiiramisnupp - mitte suitsetada lauasilt Tekstiilid ja magamistarbed: - kardinad (udu- ja kattekardinad) – sisustussalongist http://www.muster.ee/ - voodikate (harmoneerub kardinatega) –sisustussalongist http://www.muster.ee/ - kaheinimese tekk 200*200 cm - 2 patja 50*60 cm - madratsikaitse frotee+ved. kindel põhi 160*200 cm - valge voodipesu (http://www.hotellitarbed.ee/ee/voodipes...
Pilves päevi on saja ringis (alla selle, ainult Tallinnas on rohkem). Seega üldpilvisus on näiteks 10 ja madalpilvisuse järgi selge (null). Selgeid päevi on rohkem, 70-85 (rannikul rohkem). Ööpäevane tsükkel on olemas suvisel ajal. Külmal ei sõltu ööpäevast. Udu Liigid: need on radiatsiooniudu (kohalik teke, jahtumine aluspinna tõttu); advektsiooniudu ei ole kohaliku tekkega, sisserännanud õhumass hakkab jahtuma, talvel suladega; frontaalne udu on haruldane, siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine. Precipitation fog frontaalne udu. Mais ja juunis on vähe udu, ööd lühikesed, vähe niiskust. Aasta keskmine udupäevade arv. Kagu-eestis ja rannikualadel on vähe, vahe-eestis, lääne-eestis palju. Jäide. Jäitepukk, ladestuse diameeter ilma traadita
Pilved madalpilved(- 2km) - kihtpilved - kihtsajupilved - kihtrünkpilved Keskmispilved(2-6km) - kõrgkihtpilved - kõrgrünkpilved kõrgpilved(6-12km) - kiudrünkpilved - kiudkihtpilved vertikaalarenguga pilved(0.5-12km) - rünksajupilved(äikesepilved) pilvede koostis - veepiiskadest koosnevad pilved(madalpilved kõrgrünkpilved) - veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved - jääkristallidest koosnevad pilved(kiudpilved) UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemp
stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[ Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest nn Londoni-tüüpi sudu võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
