Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria meteoroloogia ja klimatoloogia alused - 6 õppematerjali

Maateadus >> Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrguse...

Meteoroloogia ja klimatoloogia... - Tartu Ülikool
73 allalaadimist
2
docx

Meteoroloogia I kontrolltöö c-variant

Nähtavuseks nimetatakse kaugust, mille puhul esemete piirjooned on selgelt eristatavad. VALE 2. Üldjuhul on vertikaalsed liikumised atmosfääris enam intensiivsemad kui horisontaalsed. VALE 3. Süsihappegaasi kontsentratsioonil on põhjapoolkera suurtel laiustel tugev aastane käik. ÕIGE 4. 1,5-2km kõrgusel on veeauru 10 korda vähem kui maapinnal. VALE 5. Isotermiaks nimetatakse situatsiooni, kui õhutemperatuur kõrgusega ei muutu. ÕIGE 6. Kõik kehad, mille temp on kõrgem kui O K kiirgavad elektromagnetlaineid. ÕIGE 7. Otseseks päikesekiirguseks nimetatakse kiirgust, mis jõuab maapinnale otse Päikeselt. ÕIGE 8. Atmosfääri vastukiirguse spekter on pidevspekter. VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene ki...

Meteoroloogia ja klimatoloogia... - Tartu Ülikool
44 allalaadimist
6
docx

Pilveliigid

PILVELIIGID CIRRUS ­ KIUD, NIIDID CUMULI ­ RÜNGAD STRATA ­ KIHT NIMBO ­ SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km ­ kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km ­ kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 ­ 1,5 km ­ kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides ­ 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved ­ väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved ­ vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved ­ 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved ­ 2-3km, paksus 200-700m,...

Meteoroloogia ja klimatoloogia... - Tartu Ülikool
19 allalaadimist
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

9 4.1. Klimaatilised aastaajad..........................................................................................................9 4.2. Õhutemperatuur...................................................................................................................11 4.3. Sademed..............................................................................................................................12 4.4. Tuul.....................................................................................................................................13 4.5. Lumikate.............................................................................................................................14 5. Sõrve rannikujaama ja Võru meteoroloogiajaama analüüs.......................................................15 5.2. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................15 5.2. Õhutemperatuuri andmed....................................................................................................16 5.3. Sademete hulga andmed......................................................................................................16 5.4. Tuule andmed......................................................................................................................17 Kokkuvõte......................................................................................................................................19 Kasutatud allikad...........................................................................................................................20...

Meteoroloogia ja klimatoloogia... - Tartu Ülikool
9 allalaadimist
44
docx

Optilised nähtused atmosfääris

Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod...

Meteoroloogia ja klimatoloogia... - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
2
pdf

2015a kliimaandmete võrdlus

​ ​ ​ ​Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e​ ​summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i ​ ​Kliimaerinevuste​ ​põhjendus 1)​ ​Juuli​ ​keskmine​ ​õhut...

Meteoroloogia ja klimatoloogia... - Tartu Ülikool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun