kontinentide kasv vedel tuum vedel tuum tahke vedel tuum tuum nõrgad suurenenud tugevamad konvektsioonivool konvektsioonivool konvektsioonivool ud ud ud nõrk magnetväli nõrk magnetväli tugev magnetväli Maa jahtus Maa kiire jahtumine, kiirem jahtumine aeglasel rohkem maavärinaid, intensiivsem vulkaaniline tegevus Imeline Teadus nr 5/2011 tugev, stabiilne magnetväli, mis kaitseb maad
Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt. Ookeaniline maakoor on peenem, tiheduselt raskem ning noorem(u. 180 miljonit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid ja basalt. Konvektsioonivool-protsess, mille käigus suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole, väiksema tihedusega maapinna suunas, mistõttu tekibki ringvool e. konvektsioonivool. Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline element , mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim-mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimid-magma jahtumisel ja tardumisel tekkinud kivimid. Jagunevad süva- ja purskekivimiteks(nt. basalt, graniit).
suunas http://static.newworldencyclopedia.org/8/8e/Pangea_ animation_03.gif http://www.ualberta.ca/~dumberry/PlateTectonics.htm Mandrid triivivad, sest ... · Maa tuum on kõrgema tº-ga ja aine vahevöös plastiline · Vahevöös tekivad magma ringvoolud konvektsioonivoolu · Vahevöö ringvoolud kannavad endaga kaasa maakoort ja rebivad selle osadeks · Voolud lahknevad maakoort rebitakse, tekib riftilõhe · Voolud suunduvad konvektsioonivool kokku maakoore osad surutakse kokku, toimub kurrutus Maakoor jaguneb laamadeks ... ehk suurteks maakoorepangasteks, mis liiguvad vahevööl ja on tekkinud seoses vahevöö aine liikumisega Mäng http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/7/7f/Laa made_nimed.gif Laamad Laamad lahknevad eemaldu ... sest lahknev ringvool vad vahevöös rebib maakoort,
2) Piirete temp- tpiire (Toperatiivne= (Tõhk+TPiire)/2 ). 3) õhu liikumise kiirus-võhk. 4) õhu niiskus- õhk. (talv 45...25%; suvi 30...70%). 5) füüsiline aktiivsus (Met) (uni-0,8; audit.töö-1; sörk- 5,8). 6) rõivaste soojapidavus (Clo), (trikoo-0,1; toariietus-1; talvemunder-7). 2). Millega on seletatav soojavoolu ülemineku takistuste Rsi ja Rse olemasolu? On seletatav soojaülekandega, mille põhjustab ruumis olev konvektsioonivool ja soojuskiirgus. Kui ülekanne on suur, siis takistus puudub ja vastupidi. +joonis. 3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõver menisk (adhesioonijõud) (mikroprao korral kuni 10,3m), mis tõstab kiiresti vee pinda. Veeauru konvekt - sooja ülekandumine koos gaasi või vedelikuvooluga
Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu. Osooniaugud on Antarktikas aga on hakanud tekkima ka Euroopa, Põhja- Ameerika ja Arktika kohal. 4) Aasia kaart PILET 7 1) Millistes piirkondades tekib uus maakoor? Millised protsessid seal toimuvad ? Uus maakoor tekib laamade lahknemispiirkonnas, ookeanite keskahelikes. Kui vahevööst pärit konvektsioonivool surub maakoore katki ja väänab selle servad üles. Maa sügavikust pääseb magma välja, kui magma tardub, siis ta surub laamad lahku, aga sellele kohale, kus see maakoore purunemine toimus tekkis nüüd mägi/mäestik. 2) Võrrelge mulla teket tundras ja stepis. Tundras: kliima polaar- ja lähistroopiline vööde (külm veereziim, liigniiskus). Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei
veearuru. Konvektsioonivoolud tekivad päeval maapinnalähedaste õhukihtide soojenemisel. Kui konvektsioonivool on küllalt tugev ja õhk jõuab kõrgusele, kus veeaur madalama temperatuuri tõttu hakkab veepiiskadeks tihenema, tekivad pilved, mida nimetatakse tõusuvoolu e. konvektsioonipilvedeks. Pilvede tekkimise kõrgus oleneb õhu niiskusest ja temperatuurist. Pilvede suurus ja kuju sõltub tõusvate õhuvoolude tugevusest. Kui konvektsioonivool on tugev, ei jää pilv oma kujult ja suuruselt selliseks, nagu algselt oli, vaid muutub paksemaks ja suuremaks. Nõrga voolu puhul kujuneb lame rünkpilv. Ülemise kihi ehk kõrgpilved 1. Kiudpilved Cirrus Ci ( Üksikud õrnad kiulise või niitja struktuuriga pilved, varjuta, tavalised valged, tihti läikesed. Mõnikord on neil haakide ja komade kuju ning nad meenutavad sulgi. 2. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc ( Koosnevad väga väikestest varjudeta helvestest
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
