MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

docx

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON XI kodutöö

1. Laevade agenteerimise mõiste ­ definitsioon ja sisu Agenteerimine = laevade teenindamine; seisneb laevade sisse- ja väljaklaarimises, laadimise ja lossimise korraldamises, maksude/lõivude tasumises, prahiraha kasseerimises jne. Agenteerimisega tegelevad erifirmad, kelle esindajaid nimetatakse agendiks, neid tasustatakse agendilepingu alusel. Agendid täidavad tihti ka brokeri funktsioone. 2. Kuidas liigitatakse agenteerimisfirmasid tema omaniku alusel? · Eelpool nimetatud teenuseid osutavaid agenteerimisfirmasid nimetatakse tavaliselt universaalagentideks (Universal Agent), sageli ­ ka sadamaagentideks (Port Agent) Põhiliselt (kuigi mitte ainult) teenindavad sadamaagendid tramplaevu. · Liiniagent (Liner Agent) · Generaalagent (General Agent). · Kaitseagent (Protecting Agent) Poolte kokkuleppel võib tsarterisse olla sisse viidud igaüks võimalikest variantidest: - laevaomaniku agent laadimis-lossimissadamas (Owners Agent Both Ends ­ l�

Meretranspordi ökonoomika

4

docx

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON XIII kodutöö

1) Ülevaade (1-2 lehekülge oma teksti) YAR 2016 (New York) peamistest erisustest võrreldes eelmise YAR 2004 (Vancouver) versiooniga. Miks YAR 2004 ei leidnud populaarsust/kasutamist meresõitjate juures? When the YARs were last updated in 2004 at Vancouver there was, for the first time, a lack of consensus between the main commercial stakeholders regarding many of the changes, with shipowning interests also taking the view that the proposed changes were premature, given that the 1994 rules were only a decade old. The 2004 YARs were therefore incorporated in relatively few contracts of carriage. The YAR 2016 largely reflect the YAR 1994, which BIMCO has to date recommended as the basis for general average adjustments, while containing some useful clarifications and additions such as on low value cargoes. Importantly, it has been agreed that an annual interest rate of LIBOR plus 4 percentage points applies according to the new rules, whil

Meretranspordi ökonoomika

11

docx

Mereõiguse eksami kordamisküsimused

1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel. Mereõiguse allikad: 1) Eesti kaubandusliku meresõidu seadus KMS. 2) rahvusvahelised merekonventsioonid, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Merekonventsioonidega ettevalmistamise, väljaandmise ja arendamisega tegeleb IMO 3) Mittelepingulised IMO instrumendid on: koode

Kategoriseerimata

25

docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent väljastab veetavale kaubale laevafirma konossemendi, mille ta allkirjastab laevafirma nimel klausliga „as agents only“. Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, samuti klientide ees kaupade eest laevafirma konossemendis märgitud tingimustel. Mereveo ekspedeerimisfirma (forwarding agent, forwarder) on meretranspordi organiseerija, kes tegutseb transporditurul, valides vedudeks kliendi jaoks soodsaima variandi ja esindades klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo  kliendi nimel ja edastades temale tegeliku vedaja konossemendi. Sellisel juhul vastutab veetava kauba eest mereveo osaline, kelle nimel on välja antud konossement ja ekspedeerija peab kahju tekkimise korral vastutama ainult kliendi pretensioonide korrektse ja õigeaegse edastamise eest.

Baaslogistika

5

docx

Meretransport - küsimused vastused

Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tsarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" ­ isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha ­ lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonossement ehk meresaatekiri. Ajutised

Logistika

4

docx

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö

1. Kas tsarter on prahileping või kaupade mereveo leping? Miks? Millal? Kõiki tsartereid on õiguslikult korrektne nimetada prahilepinguteks. Tsarteri kasutamine mereveoveolepinguna on ainult üks kasutusala. Teine, mitte vähema tähtsusega tsarteri kasutusala on ajaprahing ehk tähtajalise prahtimise leping. Ühed teadlased ja spetsialistid nimetavad tsarterit kauba mereveolepinguks, teised prahtimis(prahi)lepinguks. Ja mõlematel on õigus, erinevus on aga selles, et esimene seisukoht on oma sisult kitsam ja kehtib ainult teatud tingimustes, teine on aga tunduvalt laiem. 2. Milliste laevade töökorralduse vormi puhul kasutatakse tsarterit kui mereveolepingut? Tsarterid kaupade veoks/Reisitsarter (Voyage-Charter) ­ on sisuliselt kaupade mereveolepinguks. Tsarterit kui mereveolepingut kasutatakse liinilaevanduses, kuna liinilaeval on väga palju erinevaid lastiomanikke ja igaühega eraldi prahilepingut sõlmida pole võimali

Ainetöö

398

ppt

ELEA Organisatsioon

aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) ­ IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) ­ Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm  Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus ­ Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu ­ Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend

Logistika

6

docx

Mere- ja transpordiõiguse Eksami kordamisküsimused

Antwerpeni reeglitele. (4) Üldavariist tulenevatele suhetele kohaldatakse selle maa õigust, kus on väljastatud dispass (§ 124), kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8. Reederi mõiste, reederi vastutuse liigid (Kaubandusliku meresõidu seadus). https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 7 peatükk Reederi mõiste - Reeder on isik, kes kasutab laeva oma nimel majandustegevuses ja kellele on väljastatud meretranspordi korraldamise tegevusluba. Reederi vastutus (1) Reeder vastutab laeva nõuetekohase käitamise eest. (2) Kui reeder ei ole vedaja, siis vastutab ta veolepingu järgse saatja, saaja või reisija ees samas ulatuses, milles ta vastutaks juhul, kui ta oleks vedaja. 9. Reederi vastutuse piiramine merinõude korral. https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 7 peatükk (1) Reeder võib piirata oma vastutust vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise 1976

Mere- ja transpordiõigus

Kommentaarid (0)