100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
huckjam
Õppematerjali autor
poolt põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon, mille eesmärk on vältida ja minimaliseerida nii juhuslikku kui operatiivset merereostust: naftareostust, lahtiselt pakendavate mürgiste vedelate ainetega reostust, pakendatud kujul veetavate kahjulike ainetega reostust, laevade reovee reostust, laevade tekitatud prügiga reostust, laevade põhjustatud õhusaastet. MARPOL konventsiooni lisades I-IV on toodud üksikasjaliselt mereveostega seonduvate kahjulike ainete mere- ja õhusaaste vältimise nõuded ja reeglid. 19. Sadamariigi kontrolli (Port State Control) teostamine sadamates. Esmakontroll ja detailsem inspektsioon (more detailed inspection). Sadamariigi meetmed mittestandardsete laevade (sub-standard ship) suhtes. Sadamariigi kontrolli teostab kvalifitseeritud ametnik PSCO (Port State Control Officer). Laevade kontrolli sadamates teostab sadamariigikontrolli ametnik, kellel ei tohi olla kommertshuvisid nii
(1) Kohustusliku lootsimise piirkonnas on lootsimisest vabastatud: 1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, laevad sadamateenuse osutamisel ning sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad; 2) kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500; 3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba; 4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad; 5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel; 6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada; 7) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
1924. a-l sõlmiti Brüsselis mõningate konossomendi alusel kaupade veo reeglite ühtlustamise konventsioon (The International Convention of Unification of Certain Regulations...). Selle konventsiooni puhul räägitakse aga millegipärast Haagi reeglitest. 1968. a protokoll Visby's - Haag Visby reeglid. Haag Visby reeglite sisu: 1) puudutab vastutuse sisu: vedaja kohustusi vt kaubandusliku meresõidu seadusest! §§ 16-17 § 16: vedaja hoolsus (due diligence) § 17: mere- ja lastiveo kõlbulikkus Kohustus on seda teha REISI ALGUSEKS! Laev peab olema merekõlbulik reisi alustramisel. Merekõlbulik s.t ta peab olema terve, tal ei tohi olla klassifikatsiooniühingu ettekirjutusi jms. Haag Visby reeglite järgi vedaja paljuski ei vastuta - tuleb tõendada, et vedaja ei ole oma kohustust täitnud. Millal vedaja vabaneb vastutusest: (Haag Visby reeglite järgi) KMS § 26. Vedaja vabanemine vastutusest
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t
Kordamisküsimused 1. Missugused laevad liigitatakse veolaevade hulka? Too näiteid 1) Kuivlastilaevad Tükilastilaevad: konteinerilaevad,ro-ro laevad ehk veeremilaevad, raskelastilaevad, külmutuslaev, loomaveolaevad puistlastilaevad: puistlastilaevad, maagilaevad, 2) Laevad vedelate lastide jaoks (tankerid): toornaftatankerid, tankerid õliproduktide veoks, kemikaalitankerid, gaasitankerid 3) Reisijaid vedavad laevad: reisilaevad (liinilaevad), parvlaevad, matkelaevad (kruiisilaevad) 2. Mis on reisiparvlaev? – Autodekiga reisijate veoks mõeldud liinilaev 3. Mis on veesõiduk, laev, väikelaev? Veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend Laev- veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud väikelaev. Laevana käsitletakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaev- veesõiduk
TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS......................................................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE T?
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumääraga ei oma tähtsust, kas veoteen
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid