Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste laevade töökorralduse vormi puhul kasutatakse tsarterit kui mereveolepingut?
  • Mis on "Fixture recap"?
  • Kuidas võiksite prahilepinguid tsartereid liigitada ja milliste tunnuste järgi?
  • Mida tähendavad terminid "Disponent owner" ja "Ships husband"?
  • Mida tähendab prahilepingu termin "Margin"?
  • Mis on selle mõiste tähendus?
  • Kas tšarter on prahileping või kaupade mereveo leping? Miks? Millal?
    Kõiki tšartereid on õiguslikult korrektne nimetada prahilepinguteks.
    Tšarteri kasutamine mereveoveolepinguna on ainult üks kasutusala.
    Teine, mitte vähema tähtsusega tšarteri kasutusala on ajaprahing ehk tähtajalise prahtimise leping.
    Ühed teadlased ja spetsialistid nimetavad tšarterit kauba mereveolepinguks, teised prahtimis(prahi)lepinguks. Ja mõlematel on õigus, erinevus on aga selles, et esimene seisukoht on oma sisult kitsam ja kehtib ainult teatud tingimustes, teine on aga tunduvalt laiem.
  • Milliste laevade töökorralduse vormi puhul kasutatakse tšarterit kui mereveolepingut?
    Tšarterid kaupade veoks/Reisitšarter (Voyage- Charter ) – on sisuliselt kaupade mereveolepinguks.
    Tsarterit kui mereveolepingut kasutatakse liinilaevanduses, kuna liinilaeval on väga palju erinevaid lastiomanikke ja igaühega eraldi prahilepingut sõlmida pole võimalik Liinilaevanduses moodustavad mereveolepingu rida erinevaid dokumente üheskoos: tellimiskiri ja selle kinnitus , laevaliini üldised veotingimused, konossement või mereveokiri, hinnakiri ( tariifid ) ning sõiduplaan (- graafik ).
  • Mis on “Fixture recap”?
    Prahilepingu lühikokkuvõte (fixture recap) – edukate prahtimisläbirääkimiste kokkuvõtlik tulemus, mis eelneb prahilepingu sõlmimisele.
  • Kuidas võiksite prahilepinguid (tšartereid) liigitada ja milliste tunnuste järgi?
    • Tšarter üheks reisiks (Voyage Charter) – tšarter sõlmitakse üheks reisiks. Kasutatakse juhul, kui veod ei oma reisidel mitte mingit regulaarsust. Omab olulisi puuduseid vedaja kulude, esmajärjekorras sadamatasude formeerumisel.
    • Tšarter järjestikuteks reisideks (Consequtive voyages) – tšarter sõlmitakse teatud arvuks järjestikusteks reisideks mingi kindla kauba veol kokkulepitud sadamate vahel. Vedajale kulude kokkuhoiu seisukohast kasulikum variant.
    • Generaaltšarterid (General Charter- party ) omavad sõltuvalt nende kasutamisest mõlema liigi tunnuseid. Need tšarterid kehtivad tavaliselt pikema aja (aasta, kvartal) jooksul või isegi tähtajatult. Tšarterid sõlmitakse konkreetsete kaupade (kaubagruppide) veoks kindlatel veosuundadel. Laevatüübid, prahihinnad ja muud kommertstingimused võivad olla lülitatud kas tšarteri põhiteksti või kuuluvad täpsustamisele lisade (adendumite) vormis. Seega võidakse konkreetsel juhul teostada generaaltšarteri tingimusel teostada nii üksik- kui ka järjestikkusi reise.
    • Hooaja leping ( Season contract) – kehtib analoogselt generaaltšarteriga kas teatud aja jooksul või sõlmitakse kokkulepitud veomahu peale. Võrreldes generaaltšarteriga sisulist erinevust ei ole.
    • Prahilepingute sõlmimisel kasutatakse tavaliselt tšarterite tüüpvorme, mis võimaldab lihtsustada ja unifitseerida prahilepingute sõlmimist. Tüüpvormid on kas unifitseeritud või mitteunifitseeritud.
    • Unifitseeritud – põhiline kasutatav vorm, võimaldab rakendada elektroonilist teabeedastust ja lihtsustab kasutamist. Unifitseeritud vormid on välja töötatud ja/või heaks kiidetud autoriteetsete merendusorganisatsioonide ( BIMCO , ASBA, SMF jt) poolt.
    • Mitteunifitseeritud – vähekasutatavad vormid, kasutatakse ainult üksikute kaupade jaoks mõningates regioonides.
    • Tšarterite tüüpvormid võivad olla universaalsed (näiteks, GENCON 94) või spetsialiseeritud põhiliste kaubagruppide jaoks (teravili - GRAINCON, metsalast - NubaltWood, süsi ja maagidCOALOREVOY, vedellastTankervoy-87 jne.) või täiendavalt ka tähtsamate lähte- ja sihtsadamate lõikes (näiteks, viljaveotšarterid Austraaliast, apatiidivedu Murmanskist jne).

  • Mida tähendavad terminid “Disponent owner ” ja “Ships husband?
    Laevaomaniku nimi (Owner/Disponent owner, Ship ’s husband) – laevaomaniku all mõeldakse siin laeva tegelikku kasutajat (operaatorit), kelleks võib olla või mitte olla laeva valdaja omandiõiguse alusel. Tuuakse ka laevaomaniku pangaarve (Owner’s bank account ) – omab tähtsust vastastike maksearvelduste korraldamisel. Terminite “Disponent owner” või “Ship’s husbandkasutamine näitab aga, et tegemist on just operaatoriga. Reeglina, kuigi mitte alati, näidatakse laevaomaniku juriidiline aadress. Üks ja sama firma võib ühes tšarteris olla prahtijaks (tähtajalise prahtimise lepingus), teises aga omanikuks (võttes laeva tähtajalise prahtimise lepingusse ja sõlmides reisitšarteri kauba veoks).
  • Mida tähendab prahilepingu termin “ Margin ”? Selgitage lühendit 5% MLOO.
    Margin (Margin) – näitab prahilepingu poolte õigust nõuda (vedaja poolt) või esitada ( kaubasaatja poolt) kaupa veoks mitte täpses koguses, vaid teatud piirides (nn. “pluss- miinus …%). On tihedalt seotud mõistega “surnud prahiraha(Dead freight). Mõningatel juhtudel kaubakogust ei määrata täpselt, vaid kasutatakse mõistet “täislast” (full and complete cargo ) kas vedaja või kaubasaatja valikul .
    Reeglina on margini kasutamise õigus antud laevale (MLOO), kuna prahilepingu sõlmimise momendil ei ole võimalik laeva puhast kandevõimet reisi tegelikuks alguseks ette näha.
  • Terminid “Laydays” ja “Cancelling”, kui kasutatakse koos ja ühtekirjutatuna – Laydays-Cancelling, LayCan. L/C – mis on selle mõiste tähendus?
    Näiteks 25 märts/2 aprill. See tähendab, et prahtija ei tohi laadima laevale enne seda kuupäeva, kui laev jõuab sadamasse varem ja saab lobuda seda tegemist kui laev jõuab hiljem kui teine kuupäev.
  • Mida tähendab termin “kaipäevad” ehk „Laydays“ Kuidas määratakse selle arvulist väärtust (algust ja pikkust)?
    Prahilepinguga kaupade laadimiseks/lossimiseks määratud aeg.
    Kaipäevade arvestus (Laydays, Laytime) – prahilepingu või muu õigusnormiga sätestatud aeg kaupade laadimiseks-lossimiseks. Sõltub nii laadimis- või lossimisnormide absoluutväärtustest kui ka selliste rakendamise korrast, samuti töödeldavast kaubakogusest ja selle paiknemisest kaubaruumides. Mõiste “päevad” võib kaipäevade arvestusel olla erinev. Näiteks: “järjestikused päevad” (running days ) – tähendab järjestikuseid kalendripäevi, kuhu kuuluvad nii töö- kui ka puhkepäevad ja pühad. termin “tööpäevad” ( working days) – tähendab päevi, millal selles sadamas toimub tavaline laadimis-lossimistöö. Sõltuvalt sadamast võib termini sisu olla väga erinev. termin “kontoritunnid” (official office hours) – tähendab juhtimisstruktuuride ametlikku tööaega, milliseks tavaliselt on tööpäevade 08.00 – 17.00.
  • Selgitage mõistete Weather working day” ja “Weather permitting” erinevust.
    WWD – (tööks kõlblik ilm) kaipäevade arvestusest lülitatakse välja kogu halva ilma aeg sõltumata sellest, kas see segas konkreetse lasti käitlemist või mitte. Vedaja seisukohast ebasoodsam.
    Weather working day. This expression means a working day or pan of a working day during which it is possible (if the vessel is loading or discharging) or would be possible (if the vessel is not loading or discharging) to load or discharge the cargo without interference due to the weather. If such interference occurs, or would have occurred if cargo operations had been in progress, there shall be excluded from the laytime a period calculated by reference to the ratio between the duration of the interference and the time, which would have or could have been worked if the interference had not occurred.
    WP – (konkreetse kauba käitlemiseks sobiv ilm) Välja arvestatakse ainult see ilma periood, millal ilm takistas just selle konkreetse lasti käitlemist.
  • Himalaya clause – üldtunnustatud uuemaste prahilepingute standartne klausel , selle ajalooline päritolu ja sisu.
    Himalaya clause- klausel transpordilepingus, mille eesmärk on kohustuste piiramisega aidata vedajale. Tavaliselt Himalaya clause on lisatud konossementi või muu veolepingusse. Nimetus “Himalaya clause” pärineb Inglismaa apellatsioonikohtu lahendist, mis puudutab Adler v Dickson (The Himalaya) kohtuasja. Hageja proua Adler oli reisiparvlaeva SS Himalaya reisija .Trieste sadamas proua Adler sai vigastuse.
    Näidis: Kõik sätted, piirangud, erandid, tingimused ja õigused, mis on antud vedajale, antakse ka vedaja töötajatele ja esindajatele. Vedaja on tegutsev esindaja kõikidele tema töötajatele ja agentidele.
  • MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö #1 MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö #2 MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö #3 MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor piirn Õppematerjali autor
    1. Kas tšarter on prahileping või kaupade mereveo leping? Miks? Millal?
    2. Milliste laevade töökorralduse vormi puhul kasutatakse tšarterit kui mereveolepingut?
    3. Mis on “Fixture recap”?

    Sarnased õppematerjalid

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun