Meretransport - küsimused vastused (0)

Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tšarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement.
Prahilepingu ja konossemendi vahe??
Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama . Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist.
„reeder“ – isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse.
Prahiraha – lepinguga määratud veotasu
Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed.
Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tšarterveoleping 2. Liinikonossement ehk meresaatekiri.
Ajutised, asendusveolepingud: 1. Tellimuskiri (liinivedudel) 2. Kaikiri (liini ja tramp)
3. Kinnituskiri (tramplaevandus)
Kaikirja saadab vedaja - Kaikiri kujutab endast dokumenti, kus on kirjeldatud pakutava veo tingimused, mis saadetakse laiali lähiümbruses asuvatele potentsiaalsetele kaubasaatjatele.
Kinnituskiri - prahimaakler, kes vahendab laeva prahtimist, fikseerib lõplikult edukalt lõppenud läbirääkimiste tulemused ehk tulevase prahilepingu põhitingimused ja saadab teisele poolele elektrooniliste sidevahendite (teleks, faks, tänapäeval reeglina e-mail) abil.
Tellimuskirja saadab alati kaubasaatja või tema esindaja. Kui veotingimused sobivad kaubasaatjale, saavutatakse eelkokkulepe veo sooritamise kohta, mis võib olla vormistatud nn. Tellimuskirja kujul.
Lepingu jõustumiseks, pärast lepingutingimiste kooskõlastamist, peab üks lepingupooltest (tavaliselt laevaomaniku prahimaakler) koostama prahilepingu kahes eksemplaris ja saatma need teisele poolele allkirjastamiseks.
Hetkel, kui prahilepingu allkirjastatud eksemplarid on mõlema pooleni jõudnud, kaotab kinnituskiri oma kehtivuse.
Eristatakse laias laastus kahte prahtimise ja vastavalt prahilepingute liiki:
reisiprahtimine ehk laeva prahtimine kindla kaubapartii veo tarvis (ingl voyage chartering); Prahtija peab tasuma vaid prahiraha (vastavalt kokkuleppele laadimis- ja lossimistasud, kauba kinnitamine jms). Muud tasud jäävad laevaomaniku kanda.
ajaprahtimine ehk laeva prahtimine kindlaks ajaperioodiks (ingl time chartering).

kokkulepitud aeg + laevapere laevaomaniku palgal. Laeva püsikulud katab laevaomanik . Laeva kommertstegevusega seotud kulud katab prahtija.

kokkulepitud aeg + laevapere prahtija palgal.

Kokkulepitud aeg – laevapere

Osatšarter – prahib laeva mingi osa (tihti kasutatakse konteinerlaevade puhul kindla konteinerit arvu)
Üldprahtimislepingus ei ole märgitud konkreetse laeva. Vedajal on õigus valida, millist laeva ta kasutab kauba veoks. Leping sõlmitakse tavaliselt eriti suurte või pika aja peale ühtlast jaotust vajavate kaubapartiide puhul.
Prahituru peategijad: laeva- ja kaubaomanikud või nende esindajad. Vahendajaks on prahimaakler.
Laycan – laeva saabumine laadimissadamasse. Laycan perioodi lõpukuupäev on viimane võimalik laeva sadamasse saabumise päev.
Layday – esimene lubatud laeva laadimiseks etteandmise kuupäev
Laydays e kaipäevad – laadimine /lossimine peab olema lõpetatud ettenähtud kaipäevade jooksul
Cancellation date – esimene võimalik lepingu tühistamise kuupäev
Demurrage e üleseisuraha
Dispatch e kiirtööraha – enamikul juhtudel on see pool üleseisurahast
Prahiraha arvutatakse 1. Meretonnide eest 2. Kindel summa // või mõni muu kokkuleppeline viis
BBB – before break bulk – näeb ette, et prahiraha on makstud täies mahus selleks hetkeks, kui esimene lossimisprotseduur algab.
Kauba saatedokument ehk konossement ehk meresaatekiri – väljastab vedaja (või tema agent ) kaubasaatja nõudmisel.
Konossement trampveos: 1. Kauba saatedokument, mis õestab, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud 2. On läbirääkimiste dokument BILL OF LANDING
Konossement liiniveos: peamine kauba andmeid sisaldav dokument 1. On kauba veoks vastuvõtmise kviitung 2. Võib olla läbirääkimiste dokument 3. Dokument, mis kinnitab eelnevaid saavutatud kokkuleppeid ehk täidab sisuliselt mereveolepingu rolli LINER BILL OF LANDING
Konossemendis tramplaevanduses ei pea põhimõtteliselt kirjas olema mereveolepingu tingimusi, kuna need on olemas prahilepingus. Mõned klauslid on, kuna kaubasaaja saaks konossementi kasutada juriidilise dokumendina. Nii liini- kui tramplaevanduse konossemendis on klausel , mis viitab vedaja vastutusele.

Nimeline konossement – konkreetne füüsiline või juriidiline isik

Orderkonossement – juriidiline või füüsiline isik kelle korraldusel väljastatakse kaup

Esitaja ehk ettenäitaja konossement – ei ole ära märgitud kedagi konkreetset
Laadimiskorraldus (max 6 originaaleksemplari) on üks tähtsamaid dokumente trapmereveo korraldamise aletapil.
STB – said to be
STW – said to weigh
STC – said to contain  vedaja vabastab end vastutusest, et kaup ei pruugi vastata veodokumentides olevale, kuna tal ei olnud võimalust seda kontrollida.
Talman – kauba loendaja , tavaliselt on neid 2 (kaubasaatja ja vedaja poolt). Täidavad talilehte, milles kajastuvad kauba kogused ja seisund.
Garantiikiri – väljastatakse puhta konossemendi vastu. 1. Kaubasaatja garantiikiri 2. Finantsasutusepoolne garantiikiri
Tramplaevanduses määratakse reisiprahilepingus kõik eeloleva tšarterveo olulisemad
tingimused (laeva ja kauba kirjeldus, laadimise ja lossimise sadamad, laeva etteandmise ja
lepingu täitmise tähtajad, prahiraha suurus ning maksmise viis jpm.)
Peale reisiprahilepingu peab olemas olema ka kauba saatedokument ehk konossement ehk meresaatekiri (üks olulisemaid). Liinilaevanduses ongi see põhidokument kuna liinilaevanduses tavaliselt ei koostata konossementi.
Konossementi kaks põhiülesannet:
konossement on kauba saatedokument, mis tõestab, et vedaja on kauba veoks
vastu võtnud;
konossemendil on ainulaadne funktsioon asendada konossemendis nimetatud
kaupa selle edasimüümise, kinkimise, üleandmise jne. tehingutes ajal, kui kaup on
merel, ehk konossement on läbirääkimiste dokument (ingl negotiation document ).
Liinikonossement täidab üldjuhul kolme ülesannet:
on kauba veoks vastuvõtmise kviitung;
võib olla läbirääkimiste dokument;
on eelnevalt saavutatud kokkulepet kaubaveo kohta kinnitav dokument ehk täidab
sisuliselt mereveolepingu rolli.
Laadimiskorralduse annab kaubasaatja stividorfirma (oluline dokument!), nim ka tüürimehekviitung. Tollikauba puhul on vaja ka tolliametniku allkirja, et kaup on laadimiseks lubatud. Tüürimehekviitungis on märgitud kauba tegelik kogus ja seisund, mis laevale laaditi.
Nagu juba öeldud, ei erine liinikonossement vormi poolest eriti tramplaevanduses
kasutatavast. Sisulised erinevused on üldjuhul alljärgnevad:

• üldpealkiri LINER BILL OF LADING ja info puudumine selle kohta, et konossementi tuleb kasutada koos kindla prahilepinguga, määrab kindlaks, et konossementi kasutatakse liinilaevanduses;
  
• kuna liinikonossementi võidakse kasutada nn. läbiva konossemendina (ingl through bill of lading) ehk selles kajastub kaubapartii vedu mitme järjestikuse laevaga , siis kõnesoleva veoga seotud infole (laeva nimi, laadimis- ja lossimissadamad) lisandub info eelmise vedaja nime (ingl pre-carriage by ...) ja eelmiselt vedajalt kauba vastuvõtmise koha (ingl place of receipt by pre- carrier ), samuti järgmisele vedajale kauba üleandmise koha (ingl place of delivery by on-carrier) kohta; erinevalt tramplaevandusest, kus kauba kirjeldus ja kogus sisalduvad prahilepingus, on liinikonossement peamine kauba andmeid sisaldav dokument, mille alusel määratakse kindlaks veotasu; seetõttu võib kauba kirjeldusele pühendatud osas olla rohkem erinevaid lahtreid ja info ise olla üksikasjalikum, nt. kauba mark ja identifitseerimisnumber (ingl marks and nos.), kaubaühikute liik ja arv, kauba kirjeldus (ingl number and kind of packages; description of goods ), kauba brutokaal (ingl gross weight ) ning mõõtmed (ingl measurement);
  
• liinikonossemendis võib puududa märge tekile laaditava kauba ja selle eest vedaja vastutusest vabastamise kohta; tänapäeva liinilaevanduses, kus sageli on kasutusel ilmatingimustest mittesõltuvad pakendiliigid (nt. konteinerid), on vedajal õigus paigutada kaup ülatekile kaubasaatjalt luba küsimata (v.a. kui laadimistingimustes sisaldub keelav märge selle kohta);
  
• info prahiraha (veotasu) ja muude lisanduvate tasude kohta on üksikasjalikum kui tramplaevanduse konossemendis (ingl freight details , charges etc.);
  
• liinilaevanduses ei kasutata kaipäevade mõistet, laevadel on kindel graafikuga määratud seisuaeg sadamates, kuid siiski võib konossemendis olla üleseisuraha (ingl demurrage) suurust ja maksetingimusi sisaldav lahter ; sealjuures võib kohustus üleseisuraha teisele poolele maksta olla nii vedajal kui ka kaubasaatjal olenevalt sellest, kes on süüdi planeeritud seisuaja ületamises.
  
• liinikonossemendil on reeglina liiniagendi, mitte laeva kapteni (või laevaagendi) allkiri , sest liinilaevanduses on vedajaks laevaliin , mitte üksik liinil töötav laev.
  

Stividorifirma??
Sürveiorfirma??
Laadimisleht on detailsem broneerimislehest.
Laadimiskorralduste eksemplar = mõõdukviitung?