Õigusalane Kirjutamine - Konspekt (0)

Õigusaktide keele põhinõuded
Ametlik stiil – üks kirjakeele sõnastusstiil
Tõsine ja autoriteetene stiil – ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju.
Väljenduslik neutraalsus – puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid.
Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni.
Isikupäratu kirjutamislaad – puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut.
Arusaadavus – tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt
Adekvaatsus – lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav.
Üldarusaadavus – sätted tuleb sõnastada selliselt , et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus.
Lühidus (lakoonilisus) – säte peab olema täpne ja täielik, kuid seejuures võimalikult napisõnaline. See tagab selgema arusaadavuse.
Samasus (trafaretsus) – samu mõtteid esitatakse samas sõnastuses, et vältida erinevaid tõlgendusi ja kahtlusi, et akti andja võis mõelda erinevat sõnastust kasutades erinevaid eesmärke või eeldada erinevat käitumist.
Terminoloogiline järjepidevus – ühe ja sama mõiste kohta kasutatakse ühte terminit järjepidevalt kõikides õigusdokumentides.
Ülesehituse kindlaksmääratus ja ühesus – ühte liiki õigusdokumentides kasutatakse samasugust ülesehitust. See võimaldab nii teksti kirjutajatel ja adresaatidel erinevatest tekstidest lihtsamalt aru saada ja neid samade põhimõtete alusel tõlgendada.
Teksti üldarusaadavuse saavutamiseks tuleb:

• Eelistada lühemaid lauseid.
  
• Seotud sõnad paigutada teineteise lähedusse.
  
• Eelistada võimalusel tegusõnu tegevust nimetavatele nimisõnadele.
  
• Kasutada tuntud üldkeele sõnu. Mitte kasutada erialakeelt.
  
• Vältida võõrsõnu.
  
• Ühes sättes esitada üks ettekirjutus või mõte.
  
• Õigustloovates aktides mitte kasutada käskivat ega möönvat kõneviisi. Tava kohaselt kasutatakse kindlat kõneviisi ja sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses.
  
• Üksikaktis (indiviudaalses käitumiseeskirjas) sisalduvas ettekirjutuses kasutatakse käskivat, lubavat või keelevat sõnastust.
  
• Käändsõnad üldjuhul ainsuses.
  
• Vältida lühendite kasutamist.
  
• Vältida nominaalstiili.
  

Seaduskeele terminoloogia
Õigusaktis kasutatakse:

• Üldkeelesõnu
  

• ei võimalda alati mõtet ebamäärasuse või mitmetähenduslikkuse tõttu edasi anda,
  
• ei saa kasutada stiililise sobimatuse tõttu,
  
• võivad erineda tavatähenduses õigusaktis antavast tähendusest.
  

• oskuskeelesõnu – valdkonnatermineid
  
• õigustermineid
  

Terminid
Termin ehk oskussõna on mõiste märk, mis võib olla väljendatud sõna, sünaühendi või fraasiga.
Õigustermin on selline sõna, sõnaühend või fraas, mis tähistab õigusteaduses kasutatavat mõistet ehk õigusmõistet.

• Kokkulepitud ühetähenduslike terminite puhul saadakse tekstist ühtemoodi aru.
  
• Terminite abil on võimalik piiritleda mõisteid ja neid tekstis täpselt tähistada.
  
• Terministe kasutamine võimaldab saavutada nii teksti täpsuse kui ka lühiduse.
  
• Õigustermin võib erineda seda tähistava mõiste tavatähendusest, et saavutada üheselt mõistetavus.
  

Legaaldefinitsioon
Määratlus ehk definitsioon on mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu.
Legaaldefinitsioon on seaduse tekstis termini expressis verbis määratlemine selle põhitunnuste (sisutunnuste) või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu (mahudefinitsioon) kaudu või vähelevinud sõna selgitusena.
Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav.
Legaaldefinitsioon esitatakse:

• eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus;
  
• terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses;
  
• terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust;
  
• termin ei ole eesti keeles üldlevinud.
  

Legaaldefinitsioonid jagunevad:

• reaaldefinitsioonid – antakse kogu õiguskorra suhtes üheselt mõistetavas tähenduses;
  
• nominaaldefinitsioonid – kokkuleppelised, võidakse anda piiritletud õigusintstituute hõlmavatena.
  

Terminoloogia põhimõtted:
Täpsus, Ühesus, Üldtuntus, Iseseisvus , Püsivus ja järjepidevus, Läbivus
Õigustekstide liigid
Dokument ja õigusakt
Dokument – on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks.
Õigusakt – on avaliku võimu volitusega antud kohutuslikke käitumiseeskirju ehk õigusnorme sisaldav dokument.
Õigusaktid:

• Õigustloovad aktid ehk õiguse üldaktid ehk normatiivaktid.
  

• Põhiseadus
  
• Vabariigi Presidendi seadlus
  
• Seadlus
  
• Määrus
  

• Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme.
  
• Suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele.
  
• Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras.
  
• Ülesehitus paragrahvsüsteemis.
  

• Õiguse üksikaktid ehk indiviudaalsed käitumiseeskirjad.
  

• Haldusakt
  
• Üldkorraldus
  
• Haldusleping
  
• Teenistusalane korraldus
  
• Haldusorganisatsiooni sisesed aktid
  

• On suunatud konkreetsele normiadressaadile.
  
• Vaidlustatav vaide või kaebemenetluse korras.
  
• Ülesehitus vaba, vorminõuete ja tavadega määratud.
  

Avalikõiguslikud toimingud

• Teatamistoimingud
  
• Tõestamistoimingud
  
• Faktilised toimingud
  

• Ei too kaasa õiguslike tagajärgi.
  
• Võivad omada õiguslikku tähendust.
  
• Kui tegemist ei ole menetlustoimingutega mida saab vaidlustada koos menetluse tulemusega, siis saab vaidlustada vaide või kaebemenetluse korras.
  
• Ülesehitus vaba, vorminõuete või tavadega määratud.
  

Halduse sisesed dokumendid

• Protokollid
  
• Stenogrammid
  
• Memod
  
• Arvamused
  
• Õiendid
  
• Aktid
  

Eraõiguslikud õigusdokumendid

• Leping
  
• Volikiri
  
• Testament
  
• Pangadokumendid
  

Isiku pöördumine avaliku võimu poole

• Selgitustaotlus
  
• Märgukiri
  
• Teabenõue
  
• Taotlus
  
• Vaie
  

Õigustekstide ülesehitus
Õigustloov akt (seadus, määrus):

• Paragrahvsüsteem
  
• Paragrahvid jagunevad lõigedeks ja lõiked võivad jaguneda punktideks (loetelude korral)
  
• Lisaks paragrahvile võib õigustloova akti struktuuriosaks olla preambul, osa, peatükk, jagu, jaotis , alljaotis ja.
  
• Peale preambuli õigustloov akt ja kõik struktuuriosad pealkirjastatakse.
  
• Paragrahvid, peatükid ja osad nummerdatakse õigusakti läbivalt araabia numbritega.
  
• Jaod , jaotised, alljaotised, lõiked ja punktid nummerdatakse kõrgemat jaotusüksuse piirides läbivalt araabia numbritega.
  
• Normitehniline märkus
  
• Lisad
  
• Läbiv põhimõte üldiselt üksikule
  

Üksikakt:

• Pealkiri ja preambul
  
• Number ja kuupäev
  
• Alapunktid loetelude puhul
  
• Punktid võivad olla pealkirjastatud
  
• Võib jagada osadeks rooma numbritega
  
• Üldjuhul nummerdatakse läbivalt
  
• Kasutatakse ka detsimaalsüsteemi
  
• Kaalutlusõigusega, materiaalselt jurisdiktsioonilised ja koormavad haldusaktid põhjendatakse
  
• Vaidlustamisviide
  
• Allkiri ja kui nõutav, siis kaasallkiri
  

Kiri:

• Viited, numbrid, kuupäev
  
• Adressaat
  
• Pealkiri
  
• Pöördumine
  
• Tekst liigendatud vastavalt eesmärgile
  
• Vajadusel kokkuvõte
  
• Tervitus
  
• Allkirjad
  
• Vaidlustamisviide ?
  

Protokoll :

• Organi nimetus
  
• Kuupäev, vajadusel number
  
• Toimumise aeg kellaajaliselt
  
• Kes osalesid, kes puudusid
  
• Kes juhatas, kes protokollis
  
• Päeavakord
  
• Sisu vastavalt koosoleku liigile
  
• Arutelu kokkuvõte päevakorrapunktide kaupa
  
• Vajadusel osalejate eriarvamused
  
• Otsused iga päevakorra punkti osas või protokolli lõpus kokkuvõttena, kui päevakorrapunkte vähe ja seisukohad selged.
  

Õiguslik arvamus, õiend:

• Adressaat
  
• Pealkiri (mille kohta)
  
• Sissejuhatus, asjaolud
  
• Õiguslikud argumendid
  
• Järeldused, ettepanekud
  
• Autor ja allkiri
  

Memo :

• Kellele/kellelt
  
• Kuupäev
  
• Teema/pealkiri
  
• Eesmärk
  
• Asjaolud
  
• Põhjendused ja argumendid
  
• Soovitused ja ettepanekud
  
• Allkiri
  

Leping:

• Pooled
  
• Viited volitustele leping sõlmida
  
• Objekt
  
• Tähtaeg
  
• Hind ja arveldamise kord
  
• Täitmise kord
  
• Pangarekvisiidid
  
• Poolte allkirjad
  

Kohtuotsus:

• Kohus
  
• Kohtu koosseis
  
• Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
  
• Menetlusliik
  
• Asja liik
  
• Kohtuasja number
  
• Menetlusosalised ja nende esindajad
  
• Resolutsioon
  
• Asjaolud
  
• Menetlusosaliste põhjendused
  
• Kohtu põhjendused