salvestu. Viimistlev kordamine sügavam töötlustasand. Materjali korrastatakse, laiendatakse. Seoste loomine. Salvestamine pikaajalisse mällu. 8. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad? Pole sõltumatut töötluse sügavuse määra. Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 9. Töötlustasemete teooria täiendused/erijuhtumid, mis seletavad oodatust erinevat meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria) Täiendused: · Viimistlemine ühel sügavustasandil toimunud töötluse hulk (sh assotsiatsioonide loomine; ka semantiline töötlus erineva keerukusega lausetes mõjutab. · Töötluse eristuvus mälutrasside sarnasuse määr. Mida sarnasemad on meeldejäetavate
Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida
olen kindel, et need on olemas. Eeldan ka, et teised inimesed mõtlevad nagu minagi ning usun ka nende reaalsesse olemasolusse. Ka kaasasündinud “ideede” seletus ja tõestus on veidi puudulik. Kuidas saaks inimene juba sündides omada teadmisi? Uurimuste kohaselt ei saa laps teadmisi vanematelt sünniga kaasa, sest DNA ei sisalda endas sellist informatsiooni. DNA kaudu võib inimene saada vaid omandamis võime. Kui “ideed” peksidki olema kaasa sündinud, siis kus tõmmata piir nende meeldetuletamise ja õppimise vahel? Ei saa ju olla kindle, et tegemist on asjade meenutamisega kui võib olla tegemist andekusega teatud asja õppimisel. Ehk on anne see kaasasündinud idee? Teiseks annaksin parema ülevaate empirismist, mille vaated samuti on küllalt hästi tõestatud, et neid uskuda. Siin kohal tooksin esile filosoofi John Locke, kes panustas palju empiristlikusse teadmisteooriase. Viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, sõltub sellest, kuidas me maailma kogeme
Hiljem meelde tuletades mäletan ma piltlikult vihiku lehekülge, kus oli näiteks punasega värviga kirjutatud mulle vajalik informatsioon. Väga tähtis on ka mälu valmisolek. Kui ma näiteks loen ajaloolisi romaane, siis ma seostan fakte nendega, mida ma juba tean. Ma esitan endale ise küsimusi ja vastan nendele. Kõik see aitab mind hiljem, kui ma pean vastama küsimustele või arutama ajaloolistel teemadel. Mul on ammu kujunenud välja oma isiklik meeldejätmise, meeldetuletamise ja unustamise süsteem, mis on väga efektiivne, kuid mida on raske seletada kellelegi teisele. Unustamine on mäletamise vastand. Vahel on see vajalik ja vahel tahtmatu protsess, mida me lihtsalt ei suuda kontrollida. Me tahame mäletada aga unustame. Tahame unustada aga mäletame. Arenenud mälu aitab meil neid protsesse paremini kontrollida. Mittevajaliku informatsiooni unustamine on oluline, mitte sellepärast, et mälus oleks vähe ruumi, vaid pigem selleks, et oleks
Selline unustamine leiab aset eelkõige lühimälus. 3. Interferents e vastastikune häirumine erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada üksteise salvestumist mällu. (Nt õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini. 4. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. Et ei meenu, ei tähenda, et on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole ta kättesaadav. (varaste lapsepõlve mälestuste unustamine) 5. Kontektsi mõju kalduvus jätta meelde ja seletada asju lähtudes oma eelnevast kogemusest ja keskkonnast. 6. Motiveeritud unustamine puudutab eelkõige episoodilist e elusündmuste mälu.
Selle käigus säilitava infomatsiooniga muutused: 1. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2. Kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" 3. Tekuvad teatud lüngad( midagi jääb meelde, midagi asendub) 4. Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad 5. Info muutub isikupärasemaks 6. Loogikavastane info ununeb 7. Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolud 8. Mõni teema muutub valdavaks[3] Äratundmine- meeldetuletamise ajendist on ülesandes meeldetuletava koopia antud. Konversioonis on üleandes tarvis hinnata tuttavlikkust [2]. Objekt millega oleme varem kokku puutunud [3]. Meenumine- Materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed [3]. Meenutamine- Eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida [3]
seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine · Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud loomanimed) · Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip · Seob omavahel salvestamise · Millises kontekstis jätsime ja meeldetuletamise edukuse meelde? · Meenutada saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud · See, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud · Tähtis on kontekst, mis peaks materjali salvestamisel ja meenutamisel olema sama Unustamine · Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (~50%) · Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt Pole erilist vahet kuus
Sellega sarnasused piirduvad. Ilmselt on mälu puhul tõsi see, et õigesse kohta võib viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenuda meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumist erinevam) on see, et suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, st et see pole kunagi meie mälus olnud. Meenutamise edukus ei näita alati seda, kui palju materjali on mälus säilunud. Meeldetuletamise edukus sõltub sellest, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (järjestikune või vaba meenutamine). Tulving kasutas veel ajendatud meenutamist. Võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul
15. Reklaam kui kommunikatsioon. Reklaami funktsioonid: Ettevalmistamine peab aitama inimestel avastada oma realiseerimata soovid ja vajadused, mida reklaamitavaga saaks rahuldada. Tutvustatakse tundmatut või uut toodet, kaupa või kaubamärki. Veenmist kasutatakse margieelistuse loomisel, näiteks kui soovitakse konkurentskaupade tarbijaid enda poole võita. Meeldetuletamise eesmärk on kujundada ostuharjumusi. 16. Sponsorlus. Sponsorlus annab hea võimaluse saavutada laialdasemat tuntust, tutvustada ettevõtte sümboolikat, teadvustada ettevõtteideid ja eesmärke. Sponsorluse viisid: · ürituste korraldamise toetamine (spordivõistlus, kultuurialane üritus jne.); · heategevus; · näit. kultuuritegelaste, sportlaste toetamine; · raadio- ja televisioonisaadete toetamine;
kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist
Suhtleb vastasugupoolega; teistega vahel harva. ülekohtule reageerimine. Prosotsiaalsed oskused Sotsiaalse käitumise baasoskused Oskab paluda, tänada ja Oskab küsida luba asjade Meie rühmas on kombeks Kuulamisoskus; tervitada, siiski enamasti kasutamiseks. hommikuti tervitada ja vestlemise oskus; meeldetuletamise peale. Areng võimaldab söögiajal tänada. Sellega kehtestav käitumine; arusaamatusi lahendada saavad hakkama enamus tänamine; enese verbaalselt. lapsed, mõnele peab veel tunnustamine; abi Oskab avalikus kohas meelde tuletama, aga üks
põhilisi elemente; · leiab ümbritsevast ainekavaga määratud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid; · mõõdab õpitud geomeetriliste kujundite küljed ning arvutab ümbermõõdu. Ülesannete abil kontrollitakse järgmisi oskustasemeid: · Teadmine näitab faktide teadmise, leidmise, meeldetuletamise oskust. Seda taset iseloomustavad märksõnad: sõnastama, otsima, nimetama, sobitama, ära tundma jne. Iseloomustavad küsimused: Mis on ...?; Kuidas on ...?; Kuidas seda selgitada, et ...? jms. · Mõistmine, arusaamine näitab (ülesande, olukorra) sisulist mõistmist. Seda taset iseloomustavad märksõnad: kõrvutama; vastandama; tõlgendama; selgitama; järeldama; ümber sõnastama; klassifitseerima jms. Iseloomustavad küsimused: Võrdle ...; Leia antud jooniselt ...
Meenutamine Õppides kanname uue info pikaajalisse mällu ja konsolideerime selle. Pärast seda sammu, kui on tarvis infot uuesti kasutada, tuleb mängu meenutamine. Meenutamine on mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. Osaline meenutamine Mõnikord suudame meenutada osa vajaminevast infost, osa ei tulegi meelde. ,,Keele peal" tähendab olukorda, kui mäletame selle sõna kõla või sellele sõnale sarnaseid sõnu, kuid sõna ise ei tule meelde. Tõhusad meeldetuletamise ajendid Meeldetuletaja abil suudame meenutada otsitavat infot. See on vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. Näiteks vanemate koju tagasi pöördudes meenuvad asjad, mida pidasime juba ammu unustatuks. Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel õppimisel. Näiteks vee all õpitu meenub sukeldujatel paremini, kui nad uuesti vee alla viia. Seda mustrit nimetatakse konteksti taastamiseks. Kodeerimise spetsiifilisus
Nt jada 3,4,9,2 = 3minutit 49,2 s mis miilijooksutulemus mnemoonika läbimõeldud tehnikad uute materjalide meeldejätmiseks Nt kuude v vikerkaare värvide õppimiseks luuletuste v lausete mõtlemised. mälujälg mälestust säilitav füüsikaline märge närvisüsteemis mälu konsolideerimine-bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse seisundisse retrograadne amneesia mälupuudulikkus, sageli pärast peavigastusi. Meeldetuletamise ajend vihje, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Interferents mäluvead, mille puhul segunevad meenutatava infoga elemendid, mis polnud sellega tegelikult seotud. Väärinformatsiooni efekt sündmuse läbielanud inimesele esitatakse eksitavaid küsimusi, peavad väärinfot osaks oma mälestustes. Skeem inimese vaimne representatsioon, mis võtab kokku tema
Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist Interferents- info läheb segamini Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine Kontekst- samasse olukorda tagasiminek Motiveeritud unustamine- nt: piinlike olukordade teadlik unustamine o Mäletamine e reprodutseerimine- vaba emissiooni katse, esmasuse või värskuse efekt; liigne pingutamine, Meenutamine- mälestuse otsimise ja leidmise protsess; aktiivne tegevus, nt eksam, kus on avatud küsimused
Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. - Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat varasemale infole (varasem infu ununeb uue mõjul). 1.3 Meenutamine Meenutamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjesda meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni ostmise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnustab, siis ei suudetagi asja mälus taastada.
omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. · Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul). Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. · Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida. · Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest
· ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei
tähendab "surnuks lööma"). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada ksteise salvestumist mällu. 4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud ksitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav.Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia).(Teine põhjus, ajuteadlased seletavad aju küpsemisega, mistõttu ei ole limbiline süsteem kui uue info varasemaga sidumist korraldav organ nt 1-2 aastaselt veel küps püsivamate seoste tagamiseks)
paremat, kiiremat meenutamist. b.) Materjali organiseeritus ehk materjal, mida asutakse õppima peab olema esitatud korrastatud kujul. c.) Interferentsi nähtus ehk täheldatakse kahesugust vastastiku mõju. Proaktiivne interferent, mis tähendab seda, et varem omandatud materjal hakkb takistama hiljem omandatava materjali salvestamist. Retroaktiivne interferent avaldub esmalt õpitu meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine. Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil
Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu. 4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav.Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia).(Teine põhjus, ajuteadlased seletavad aju küpsemisega, mistõttu ei ole limbiline süsteem kui uue info varasemaga sidumist korraldav organ nt 1-2 aastaselt veel küps püsivamate seoste tagamiseks)
põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimisest erinevam) on juhtum, kus me suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus olnud. Kui varasemas mälupsühholoogias tunti huvi eelkõige selle vastu, millised on tulemusrikkad mällu salvestamise võtted ja strateegiad, siis alates 1960. aastate keskpaigast on teadlaste huvi keskendunud meeldetuletamise seaduspärasustele. Kas meenutamise edukus näitab tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud? Mitte alati. On tähtis tähele panna, et meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (kusjuures meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul ei ole tähtis reprodutseerimise järjekord).
Esimene samm unenägude impulsiivseks kütkestaval viisil meenutamiseks võiks olla elav vestlus sõbraga selle üle, mida nägite unes. Ehk märkate peagi, et unenäod hakkavad aeglaselt teie juurde naasma, ja kui see on toimunud, ei pruugi te enam muretseda: te olete alustanud hästi ja jätkate, mõeldes järele, mida võiksid unenägude sümbolid teie jaoks tegelikult tähendada. See ei pruugi minna sugugi nii libedalt, aga igal juhul peaksie unenägude meeldetuletamise ja meelespidamise jaoks koostama endale süstemaatilise plaani. Unenägude selge ja üksikasjalik meeldetuletamine aitab teid olenemata sellest, kas tahate üksnes huvi tõttu heita neile pilku või püüate lahendada praktilist või suhtlusprobleemi. Kui teile tundub, et elate või töötate erilise stressi all, kui teil on muresid või peate tegema tähtsa otsuse, tahaksite kindlasti unenägude tegevust tõhustada.
probleemiga. Me teame: selleks et toimuks edukas meeldejätmine, on tarvis informatsioon kodeerida ja see kodeeritud informatsioon tuleb siis kuidagi salvestada, mälus alal hoida ja seejärel kuidagi taastada. Kuni kuuekümnendate lõpuni, seega esimesed 80 aastat mälu uurimist, tegeles suurem osa teooriaid sellega, kuidas me saame tugeva mälujälje ja mis tegurid seda mõjutavad. Tähendab, kogu fookus oli suunatud meeldejätmise-meeldetuletamise esimese osa peale. Ja keegi ei osanud õieti vahet teha ühelt poolt meeldejätmise ja teiselt poolt meeldetuletamise (retrieval) vahel. Ei olnud niisugust eksperimentaalset paradigmat. Esimene asi, mis me tegime (pärast seda kui nüüd on kõik läbimõeldud, tundub see lihtlabane) oli katse, milles me hoidsime kõik mõjurid- tegurid konstantsena kuni mälust väljatoomise momendini ja siis lihtsalt hea eksperimentaalse
KOOLIASJAD onenote Page 6 1. Militaarne valdkond - Heidutamine Proovitakse potentsiaalsele agressorile selgeks teha, et ründamine võib ohtlikuks osutuda temale endale. - Kaitse Et tunda ennast kindlalt, tuleb investeerida kaitsesse. Eesti panustab igal aastal kaitsesse 2% SKTst. - Sund Proovitakse diplomaatilisel teel sundida teist mitte ründama. Sanktsioonide ja tagantjärgi meeldetuletamise teel. Väikeriikide trumbiks rahvusvahelisele õigusele toetumine, eetika küsimus, majanduslik läbipõimitus ning liitlaste loomine. 2. Poliitiline valdkond Riiki ei saa hävitada ainult sõjas, võib hävitada ka poliitiliselt (valitsus vahetub surve all ning tekib sisekriis) 3. Ühiskondlik valdkond Mingisugusel põhjusel muutub riigi sotsiaalne struktuur ja kui see muutub tundmatuseni, on oht, et riik kaob. 4
Määratakse osapoolte kohustused ja jagatakse vastutus kes teeb mida ja mis ajaks. Pannakse paika kriteeriumid olukorra paranemise hindamiseks. Kõige konstruktiivsem on teist poolt usaldada ning mitte tõstatada küsimust, mida võtta ette, kui partner lubadust ei täida. Kui teine osapool kokkuleppest kinni ei pea, ära lase tal vastutusest kõrvale hiilida. Ära lükka küsimuse tõstatamist liiga kaugele edasi. Ära lange ka pideva meeldetuletamise lõksu. Kui sa pidevalt meenutad teistele nende ülesandeid, ei hakka nad oma käitumise eest ise vastutust võtma. 6. Hilisem lahenduse hindamine Mitte kõik lahendused ei osutu parimaiks võimalikest. Kui keegi osapooltest avastab, et lahendus ei tööta, tuleb lahendamise protsessi juurde tagasi pöörduda. Lahendusi võib alati üle vaadata, kuid otsust ühepoolselt ei muudeta - ka muudatuste osas tuleb vastastikku kokku leppida. Probleemi lahendamisel tuleb kasuks:
Töötlustasemete kontseptsiooni tautoloogia – kui materjal on hästi meeles, siis printsiip töötab, kui ei siis ei. Töötlustasemete teooria täiendused/erijuhtumid, mis seletavad oodatust erinevat meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria). Ülekande sobivuse hüpotees – orienteerumisülesanne ja testimisolukord peaks kokku langema: - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. (semantiline töötlus õppimisel ei prandanud tulemust testis, kus oli vaja äratundmisel leida riimuvaid sõnu esialgsetele sõnadele) Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti – mälutrass ei pruugi ola püsivam sügavama õppimis korral; töötlussügavus võib mõjutada õppimise kiirust. - Pinnapealne õppimine ei tähenda kiiret unustamist
Positiivne (hoidlamudeli kohta) Üldtunnstatud on STSi ja LTSi omaduste erinevuse tõendid, mis puudutavad: - Mahtu - Unustamise mehhanismi - Vaba meenutamise seriaalseid efekte - Ajalist kestvust - Kodeerimist - Ajukahjustuste uurimisest leitud fakte Kokkuvõttes: hoidlamudel lihtsustatud, vaatab struktuuri lahus mäluprotsessidest ja alastruktuuridest (nt Tulving on tõendanud et LTMis on vähemalt 2 tüüpi unustamist: mälutrassi kadumine või meeldetuletamise tunnuse unustamine) Töömälu - Töömällu võib üsna erineval viisil salvestada ja töötlus on ka erinev (visuaalse ja auditoorse info puhul) - Kognitiivne süsteem mille ülesanne on info ajutine säilitamine ja kasutamine keerukate kognitiivsete ülesannete täitmiseks - Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa - Töömälu peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine Töömälu uuem mudel, milles tähtis koht on ka episoodilisel vahehoidlal
Arvas, et hing koosneb tuleaatomitest. Heraklietos arvas, et on tule- vee kombinatsioon. Mida kuivem hing, seda targem. Kaks kreeka filosoofi, 4. saj eKr, Platon ja Aristoteles. Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas inimene maailma tunnetab?". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel
Teisel juhul me mäletame midagi erinevat sellest, mida mäletasime varasemal korral. Igal konkreetsel juhul võib tõeks osutuda üks neist kahest võimalusest või ka mõlemad võimalused korraga. Omandatud informatsiooni kadumist uuritakse unustamiskõverate muutumiste põhjal. Unustamise kiirus sõltub suurest hulgast teguritest ja ajaoludest: varasem kogemus, kodeerimise tingimused, sündmuste hulk, mis jääb meeldejätmise ja meeldetuletamise vahel, ning meetod, mille abil meelespidamist kontrollitakse. Unustamise kiirust iseloomustab unustamise kõver. Kõver näitab, et ühe pilgu jooksul nähtud informatsioon kaob mälust väga kiiresti. Pool sekundit peale nähtut pole enam olulist vahet osalise ja täieliku reprodutseerimise meetodi vahel. Sageli ei lähe omandatud teadmised mitte kaduma, vaid nad moonduvad. Väärteadmine tuleb õige ettekujutuse asemele. Tulemuseks on ikkagi unustamine, kuid erilist tüüpi. Me
Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Mälestuste säilitamine: mälujäljed. Retrograadne amneesia – mälukaotus, mis ilmneb tihti pärast peavigastuse saamist; inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi. Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist. Meenutamine. Mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. ● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. ● Meenutamise rajad – seosed ideede vahel, mis viivad teed soovitava infoni. ● Kõik, mis mälus on ei vasta 100% reaalsusele – see on ka see, miks kaks inimest võivad sama sündmust täiesti erinevalt mäletada. ● Kodeerimise spetsiifilisus – info salvestamisel originaal kodeeritakse sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaama. Unustamine ja mäluvead.
2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить. Objektiivne organiseeritus - õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud. Subjektiivne organiseeritus - ise leiame mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida. - Kodeerimise spetsiifiline printsiip - printsiip, mis seod omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukutse. - Eksplitsiitne mälu - see, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus. Unustamise põhjused: 1) mitte kordamine 2) interferents - vastastikune häirumine 3) velade taastamistunnuste olemasolu (неверное инфо, ненужное) 4) konteksti mõju (чтобы запомнить, человек откладывает инфо в памяти в своем понимании). 5) motiveeritu unustamine Kokkuvõtte:
pikaajalise mällu salvestamiseks on kahtlemata efektiivseim mõtestatud kordamine ja jaotatud õppimine ja kordamine. Tähtsad tegurid meeldejätmisel on känkimine ja materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Kasutatakse ka mnemoonilisi ehk mälu abistavaid tehnikaid. 7.4.2. Meenutamine ehk reprodutseerimine Taastamistunnus on meenutuse ajend. Näiteks üks sõna tuletab meelde teise. Kodeeremise spetsiifilisuse printsiib- Seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud. 7.4.3. Meelespidamine ja unustamine Meelespidamise kohapealt on inimese mälu sarnane arvutile, kuid erinevaks teeb need kaks unustamine. Unustamine on vajalik. Unustamise viis kõige sagedamat põhjust: 1) Ei korrata piisavalt. 2) Interferentsehk vastastikune häirumine. Nt. õppides pool tundi
negatiivne kogemus. (nt kui leiad veebilehelt kiiresti vajamineva info ülesse, ei mõtle eriti kasutatavuse peale, samas kui pead vajaminevat infot otsima väga kaua, siis hakkad juba vaikselt mõtlema, et veebileht on halvasti ülesse ehitatud) Kasutajasõbralikkust saab mõõta läbi järgnevate mõõdikute: Intuitiivsus ehk esmakasutamise lihtsus Eesmärgi saavutamise kiirus Meeldejäävus: taaskasutamisel vajalike võtete meeldetuletamise kiirus Vead: kui palju ja millise tõsidusastmega vigu kasutamisel tehakse ja kui kiiresti need lahendatakse Rahulolu: kui meeldivaks peab kasutaja keskkonna kasutamise kogemust 6 Kasutatavuse teste on soovituslik teha juba prototüüpimise faasis: sel juhul saadakse probleemidele jälile enne, kui süsteem arendusse läheb
mälust uuesti välja. Toodud on välja selle ajendid, sest täpne olukorra selgitus puudub, selle taga on aga varasemad seosed või taastuvad mälupildid hetke olukorras. 18. Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine materjali organiseerimine ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. NT 17 kohalise koodi jaotamine seostuvatateks numbriteks. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. 19. Erinevad lähenemised õppimisele. Mehhaaniline e. Mõtestamata kordamine tavaline lühimällu salvestamine mõtestatud kordamine pikaajalisse mällu salvestamine jaotatud õppimine ja kordamine- kui õppida osade kaupa on asi efektiivsem
Tegelikult sellisel viisil küsitlemine kujutab endast psühholoogilise surve avaldamist ning muudab paljuski küsitavaks saadud informatsiooni. Teoreetiline alus. CI teoreetilise aluse moodustavad kaks psühholoogia haru: kognitiivne psühholoogia ja sotsiaalpsühholoogia. Kognitiivne alus baseerub eelkõige teadmistel, mis on psühholoogias kogutud inimese mälu töötamise seaduspärasuste kohta. Kaks teoreetilist kognitiivset printsiipi. Mälu taastav juhis, meeldetuletamise ajend (cue) on kasutamisel efektiivne sel määral, millisel määral on kattuvad, ühtivad kodeeritud informatsioon ja taastav juhis, märguanne. Algse kodeerimise konteksti taastamine suurendab säilitatava informatsiooni kättesaadavust (Tulving, Thomson- kodeerimise, meeldetuletamise paradigma, 1970, 1973). Teiseks jälgede mitmesuse hüpotees (Bower, 1967), mille järgi säilivad mälus omavahel seostumata sündmustest paremini niisugused sündmused, millega midagi assotsieerub
omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. · Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul). Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. · Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida. · Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest
Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav. Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia). (Teine seletus on aju küpsemine - limbiline süsteem kui uue info varasemaga sidumist korraldav organ ei ole 1-2-aastaselt veel küps püsivamate seoste tagamiseks)
arenemise järgi. Õpitakse tähelepanu teadlikult kontsentreerima. MÄLU E.Tulving- elusorganismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Lühiajaline mälu- tajutud materjal püsib lühikest aega, mõnest sekundist poole minutini. Pikaajalina mälu- peale ajalise kestvuse iseloomustab ka suur maht. Miller 1920- mälu maagiline arv. 9-10 ühikut ehk 7+-2 - Imikuiga- tahtmatu mälu, taastumise (meeldetuletamise) periood 8-9kuusel laspsel 2-3 nädalat - Väikelaps- tahtmatu mälu - Koolieelik- hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu. Kkujundimälu võib väga hea olla. - Kooliiga (8-9)- tahteline omandamine peaks juhtivaks vormiks muutuma. Oht mehhaanilise mälu ületähtsustamine (päheõppimine algklassides). - Murdeiga (11,12- 15,16)-tahab aru saada ja tahab vähem mehaanilist mälu kasutada. Samas on see hiilgeaeg päheõppimiseks.
või tsenseerimine (sotsiaalse soovitavuse või mainekujunduse efektid) Konteksti mõju vastustele- mõjutab enim väidetest arusaamist. Vastused esimestele küsimustele on vähem reliaablid kui viimastele Väidetest arusaamine- tähelepanu, tõlgendamine, eesmärgi aimamine Meeldetuletamine- oleneb mälujäljest, küsimuses sisal infost. Hinnang- kuidas mälust ammutatud infot kasutatakse küsimusele vastamisel. Võib põhineda meeldetuletamise protsessil, taustinformatsioonil Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu
harjumusi (E.Tulving). Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Unustamine on tavaliselt pikaaegne protsess mida enam aega möödub õppimises, seda enam unustatakse. Mälu liigid: Lühiajaline mälu - tajutud materjal püsib mälus lühikest aega, mõnest sekundist poole minutini Pikaajalina mälu - ajaliselt kestev ja suuremahuline Mälu areng: Imikuiga tahtmatu mälu, taastumise (meeldetuletamise) periood 8- 9kuusel lapsel on 2-3 nädalat Väikelaps - tahtmatu mälu Koolieelik - hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu; kujundimälu võib olla väga hea Kooliiga (8-9)- tahteline omandamine peaks muutuma juhtivaks vormiks; oht mehhaanilise mälu ületähtsustamine (päheõppimine algklassides) Murdeiga (11,12- 15,16) inimene tahab aru saada ja ning vähem kasutada mehaanilist mälu; samas on see hiilgeaeg päheõppimiseks
ja kõige kestvam on tulemus nägemise ja kuulmise koosmõjul. Seepärast tuleks müügisõnumi edastamisel kasutades lisaks rääkimisele ka näitlikke materjale (pildid, joonised, graafikud) ja kas toote või mudeli demonstreerimist. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) seisneb mälus talletatud info hilisemas taastamises. Meeldetuletamine võib toimuda kas äratundmise või meenutamisena. Äratundmine on meeldetuletamise lihtsaim variant, mis väljendub sarnasuste tuvas- tamises. Äratundmist on kasulik arvestada reklaamisõnumite koostamisel, valides edastatavasse sõnumisse mitmeid kauba juures äratuntavaid tunnuseid (pakend, marginimi, väliskuju jms.). Meenutamine võib toimuda iseeneslikult või tahtlikult. Võrreldes äratundmisega on mõlemad suuremat pingutust nõudvad protsessid. Meenutamise hõlbustamiseks on soovitav tarbijatele suunatud informatsioon loogiliselt süstematiseerida ja rühmitada.
Tulvig ja Thomson 1973 kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline unustatakse lõplikult või muudetakse suuremateks üldistatud ühikuteks. Meeldetuletamise ebaõnnestumine=unustamine Mäluhäired: Amneesiat saab liigitada mitmel alusel: suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta
Tulvig ja Thomson 1973 – kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline unustatakse lõplikult või muudetakse suuremateks üldistatud ühikuteks. Meeldetuletamise ebaõnnestumine=unustamine Mäluhäired: Amneesiat saab liigitada mitmel alusel: suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta
5. Oimusagara keskmise kääru piirkonnas asub keskus, mille ülesandeks on esiteks säilitada operatiivmälus ütlus selle mõistmiseni ning teiseks kujutluste põhjal valida ütlusesse sõnu. Kahjustuse puhul ei suudeta ütlust selle mõistmiseks mälus säilitada, järelikult ei suudeta ka ütlust korrata. Kõnelemisel avaldub pidev sõnaotsing {Noh, see asi, millega suppi süüa ...), mis põhjustab ütluse liiasuse. Sõnade puuduliku meeldetuletamise põhjuseks peetakse nägemiskujutluste ebatäpsust, aga samuti semantiliste seoste nõrkust sõnade vahel. Selle tulemusel ei aktualiseeru mälus vajalikud sõnad ning sõnavalik võib toimuda akustiliste, morfoloogiliste ja muude seoste alusel. 6. Kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni ülesandeks on tajutava ütluse simultaanne (üheaegne) analüüs. See on vajalik, kui ütluse mõistmiseks ei piisa sõnade
austaja, arvates, et kui teda enam ei ole, laguneb perekond seestpoolt ülemäärase lusti ja muretuse tõttu. Vanaema ei saanud läbi isaga, kuna ta polnud pooldanud, et tema tütar abielluks lihtlabase ehitajaga66.[Kirjanik kujutab sugestiivselt Dusani kujunemist: kuidas laps vaimustub algul akna, ukse jälgimisest, salapärasest nööbikarbist, avastab, et inimesel on veel salanimi (mida tarvitatakse teiste inimeste eest salaja)67, imestab pühapäevase esivanemate mälestamise/meeldetuletamise traditsiooni üle68, saab vanaemalt algteadmised saatana ja tema teatud vajalikkusegi kohta 69, kogeb vanaema tervise jätkuvat halvenemist ja hiljem surma70, avastab, et elu ei piirdu vaid koduga, võõrdudes hiljem oma maja täiskasvanutest, hakates üha enam jälgima inimesi tänaval71, arutleb, miks tantsijanna ilu tegi inimesed arutuks. Dusan on sissepoole pöördunud laps, ta ei seltsi nii hästi kui tema vend Amon, keda isa nimetas ,,elu peremeheks"
See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Teadvustatud mälupilt tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujäljekokkulangemisel või ühildumisel. Meenutamine on subjektiivne elamus. Meenutamise ajend - meenutamiseks antakse ette kategooria nimetus. Sellisel juhul on testi tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel (Tulving) • Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Konteksti sarnasus salvestamise ja meenutamise ajal. Meeldetuletamine - äratundmine lühimälus. Värskuse efekt – esimesena esitatud materjali äratundmine on kõige madalam, ja kõige parem on viimati esitatud materjali äratundmine. Esmasuse efekt – esimesena esitatud pildi äratundmise protsent kõrgem ja viimasena esitatu oma madalaim (Wright et al., 1985) Kuidas muuta meeldetuletamist efektiivsemaks? Oma vihjetest süsteemi loomine
annaabi.ee 
