3. KLASSI MATEMAATIKA TASEMETÖÖ (2)

3. KLASSI MATEMAATIKA TASEMETÖÖ
Alus: haridus - ja teadusministri määrus nr 59 § 7, vastu võetud 17. septembril 2010.
TASEMETÖÖ EESMÄRK
Tasemetööga kogutakse informatsiooni põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemise, läbivate teemade ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatuse ning kooliastme õpitulemuste omandatuse kohta.
TASEMETÖÖ VORM JA AEG

• Tasemetöö on kirjalik.
  
• Tasemetöö koostatakse ühes variandis .
  
• Tasemetöö korraldatakse neljandal õppeveerandil.
  

TASEMETÖÖ KORRALDAMINE

• Õpetaja tutvub tasemetöö ning selle korraldamise juhendiga üks tund enne tasemetöö algust.
  
• Tasemetöö kestab ühe õppetunni ehk 45 minutit. Selle aja hulka ei arvestata õpilaste juhendamist, st õpilasele peab ülesannete lahendamiseks jääma vähemalt 45 minutit.
  
• Tasemetöö on ühes variandis, s.t. valimisse kuuluvad õpilased peavad istuma pingis üksinda ( soovitav eraldi ruumis) ja neil peab olema võimalus segamatult töötada.
  
• Õpilane kirjutab õpetaja juhenda­misel tiitellehele enda ja oma kooli andmed. Puudujäävad õpilase andmed kirjutab õpetaja tööde parandamisel juurde.
  
• Ühiselt tutvutakse tasemetööga.
  
• Õpetaja teavitab õpilasi, et lisaülesannet võib hakata lahendama siis, kui kohustuslikud ülesanded on tehtud.
  
• Õpetajal on õigus vajadusel selgitada õpilastele ülesannete tööjuhendeid.
  
• Kui töö on alanud, ei tohi õpetaja õpilasi sisulistes küsimustes aidata.
  
• Õpilane võib tasemetöö kirjutamiseks kasutada musta või sinist pasta- või tindipliiatsit.
  
• Õpilasel on vaja järgmisi täiendavaid töövahendeid: harilik pliiats, kustutuskumm, mõõtejoonlaud ja värvi- või viltpliiats. Korrektuurivedeliku või – pliiatsi kasutamine ei ole lubatud.
  

KOOLIASTME ÕPITULEMUSED
Üld- ja valdkonnapädevuste, läbivate teemade ning õppe- ja kasvatuseesmärkide kohta vaata põhikooli riiklikust õppekavast (Vabariigi Valitsuse määrus nr 1, vastu võetud 06.01.2011).
I kooliastme lõpuks õpilane:

• saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid täita;
  
• loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste ;
  
• näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste
  
• kujundite abil;
  
• loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühe–kahe tunnuse
  
• järgi;
  
• kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid;
  
• kasutab digitaalseid õppematerjale (sh õpiprogramme, elektroonilisi töölehti);
  
• tunnetab soovi ja vajaduse erinevust;
  
• tunneb huvi ümbritseva vastu; tahab õppida;
  
• hoiab korras oma töökohta, tegutseb klassis ja rühmas teisi arvestavalt, mõistes, et see on oluline osa töökultuurist;
  
• oskab ohuolukordi analüüsida ning jõuab olemasolevatest faktidest arutluse kaudu järeldusteni.
  

Arvutamine

• loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0 – 10 000;
  
• esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;
  
• loeb ja kirjutab järgarve;
  
• liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires;
  
• valdab korrutustabelit; korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires;
  
• tunneb nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi;
  
• leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal;
  
• määrab õige tehete järjekorra avaldises ( sulud ; korrutamine /jagamine; liitmine /lahutamine).
  

Mõõtmine ja tekstülesanded

• selgitab murdude , , ja tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust ning osa järgi arvu;
  
• kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu;
  
• hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutuse ülesandeid;
  
• tunneb kella ja kalendrit ning seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega;
  
• teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid);
  
• arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud);
  
• analüüsib ja lahendab iseseisvalt erinevat tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  
• koostab ühetehtelisi tekstülesandeid.
  

Geomeetrilised kujundid

• eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk , nelinurk , ruut, ristkülik, viisnurk , kuusnurk, kera, kuup , risttahukas , püramiid, silinder , koonus) ning nende põhilisi elemente;
  
• leiab ümbritsevast ainekavaga määratud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
  
• rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel;
  
• joonestab tasandilisi kujundeid; konstrueerib võrdkülgse kolmnurga ning etteantud raadiusega ringjoone;
  
• mõõdab õpitud geomeetriliste kujundite küljed ning arvutab ümbermõõdu.
  

TASEMETÖÖ ÜLESEHITUS

• Tasemetöös on kohustuslikud ülesanded ja kuni kaks lisaülesannet. Lisaülesanded on mõeldud kiirematele õpilastele. Lisaülesannete lahendusi ei analüüsita.
  
• Ülesannete teemade, tüüpide ja raskusastme valikul lähtutakse allpool toodud tabelist ja oskustasemetest.
  

I kooliastme lõpuks õpilane

• saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid täita;
  
• loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste;
  
• näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste kujundite abil;
  
• loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühe–kahe tunnuse järgi;
  
• kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid;
  

Arvutamine (ca 45%)

• loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0 – 10 000;
  
• liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires;
  
• valdab korrutustabelit; korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires;
  
• tunneb nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi;
  
• määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud; korrutamine/ jagamine; liitmine/lahutamine).
  

Mõõtmine ja tekst­üles­anded (ca 40%)

• selgitab murdude , , ja tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust ning osa järgi arvu;
  
• tunneb kella ja kalendrit ning seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega;
  
• teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaber­ühikuid);
  
• arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud);
  
• analüüsib ja lahendab iseseisvalt erinevat tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  
• koostab ühetehtelisi tekstülesandeid.
  

Geomeetrilised kujundid (ca 15%)

• eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ning nende põhilisi elemente;
  
• leiab ümbritsevast ainekavaga määratud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
  
• mõõdab õpitud geomeetriliste kujundite küljed ning arvutab ümbermõõdu.
  

Ülesannete abil kontrollitakse järgmisi oskustasemeid:

• Teadmine – näitab faktide teadmise, leidmise, meeldetuletamise oskust.
  

Seda taset iseloomustavad märksõnad: sõnastama, otsima , nimetama, sobitama, ära tundma jne.
Iseloomustavad küsimused: Mis on …?; Kuidas on ...?; Kuidas seda selgitada, et …? jms.

• Mõistmine, arusaamine – näitab (ülesande, olukorra) sisulist mõistmist.
  

Seda taset iseloomustavad märksõnad: kõrvutama; vastandama; tõlgendama; selgitama; järeldama; ümber sõnastama; klassifitseerima jms.
Iseloomustavad küsimused: Võrdle …; Leia antud jooniselt ….; Milline järgmistest väidetest on … jms.

• Rakendamine – näitab arusaamist praktilise kasutamise võimalustest (näit info kasutamine teistes/ uutes situatsioonides ).
  

Seda taset iseloomustavad märksõnad: valima , arendama, kasutama, planeerima, ära kasutama, tuvastama jms.
Iseloomustavad küsimused: Näita, kuidas saab…kasutada…; Kuidas saab seletada…?; Milliseid vahendeid võib kasutada…?

• Analüüs – ülesande (materjali) koostisosadeks lahutamise oskus; näitab arusaamist üksikute komponentide omavahelistest seostest.
  

Seda taset iseloomustavad märksõnad: analüüsima; liigitama; võrdlema; avastama uurima ; loetlema; tuletama järeldama jms.
Iseloomustavad küsimused: Milline oleks parim…?; Millised on .... tähtsamad omadused? Tee üldistusi … põhjal; Leia … ühiseid omadusi ja tee nende põhjal järeldusi.

• Süntees – osade kokkupanek terviku saamise eesmärgil; näitab oskust ühendada osad loogiliselt üheks tervikuks.
  

Seda taset iseloomustavad märksõnad: kombineerima, koostama, looma, kujundama, arvamust/ hinnangut andma; lahendama, katsetama jms.
Iseloomustavad küsimused: Kuidas sa kontrolliksid, et …; Mida võib saadud tulemustest järeldada?

• Hindamine – otsuste ja järelduste tegemine.
  

Seda taset iseloomustavad märksõnad: otsustama, võrdlema, tõlgendama, hinnangut andma, arvamust avaldama, ümber lükkama, väärtustama, mõjutama.
Iseloomustavad küsimused: Otsusta, kas …; Kuidas sa selle tulemuseni jõudsid?; Põhjenda oma vastust.
Tasemetöö ettevalmistamine hõlmab ülesannete komplekti ning läbiviimis- ja hindamis -juhendi koostamist, ülesannete katsetamist ning vajaduse korral tõlkimist.
Matemaatika tasemetöö hindamisjuhendit üldjuhul ei tõlgita.
TASEMETÖÖ PARANDAMINE

• Tasemetööd parandab õpetaja vastava juhendi alusel, märkides iga üksiku vastuse eest saadud punktid selleks ette nähtud lahtrisse nn õpetajaveerus.
  
• Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta matemaatika kokkuvõtvad hinded, tasemetöö punktisumma ja täiendavad teabe (saab õpiabi, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest).
  
• Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase poolt märkimata jäänud andmed (õpilase andmed, kooli andmed, tasemetöö kood).