Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine (0)

5
Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine
Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist.
Sotsiaalse oskuse liik
Eeldatavad oskused
Eeldatavad oskused
Minu rühm
Positiivsed käitumisviisid
3 aastased
5 aastased
3-5 aastased
Suhtlemine eakaaslastega

• Oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine ; osalemine ühises tegevuses, osalemine vestluses ; juhtimisoskuse omamine; empaatia , sümpaatia; huumorimeel; sõprussuhete loomine, sõprade omamine
  

• Algatab vestlust eri partneritega erinevatel teemadel ; tajub , mida teised teavad ja mis on neile uus.
  

• Teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd.
  
• Sõbraga suhtleb vabamalt kui võõraga.
  

• Oskavad teha komplimente.
  
• Aitavad meelsasti, kui on abi vaja.
  
• Tegevustest võtavad kõik osa.
  
• Igal lapsel on olemas vähemalt üks kindel sõber, kellega ta pidevalt koos mängib.
  

Enesejuhtimine /enesekohased oskused

• Oskus jääda rahulikuks, kui tekivad probleemid; oskus kontrollida oma käitumist; koostöö erinevates situatsioonides ; kriitika talumine; reeglite järgimine; konfliktide lahendamine; narrimise ignoreerimine või sellele koheselt reageerimine.
  

• Matkib täiskasvanute rolle, aitab neid meelsasti.
  
• Kasutab oma nime, tunneb end ära fotol .
  

• Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikuses.
  
• Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere.
  

• Siin on olemas mõningased puudujäägid, kõik lapsed ei suuda jääda rahulikuks, kui tekivad probleemid.
  
• Reegleid jälgitakse, kuid vahetevahel tuleb neid siiski meelde tuletada.
  

Akadeemilised oskused

• Õpetaja juhtnööride kuulamine ja täitmine; iseseisvus; individuaalsete ülesannete täitmine; vaba aja kasutamise oskus; oskus küsida; oskus küsimusi esitada; oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi.
  

• Tegutseb sihipäraselt. Oskab valida kahe võimaluse vahel.
  
• Oskab kutsuda palutud inimese.
  
• Täidab igapäevaelu rutiini.
  

• Kuulab ja täidab õpetaja korraldusi ning juhtnööre.
  

• Minu rühma lastel on hästi arenenud oskus küsida.
  
• On kehtestatud rühma reeglid teatud asjade kasutamise kohta ja kui lapsed soovivad nende asjadega mängida siis tulevad ja küsivad neid.
  

Kuuletumine

• Juhendite järgimine; reeglite järgimine; vaba aja sihipärene kasutamine; oma mänguasjade jagamine; ülesannete täitmine ja lõpetamine; töövahendite ja mänguasjade koristamine.
  

• Oskab juhendamise järgi tuua esemeid, käitub enamasti täiskasvanu korralduse järgi.
  
• Suudab keskendunult kuulata enamasti kuni kümme minutit.
  
• Jälgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi.
  

• Tunneb viiskusreegleid
  
• Aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi; jälgib reeglite täitmist teiste poolt.
  

• Oleme kehtestanud rühmas sellise reegli, „Kui oled mängu lõpetanud siis paned mängu tagasi või koristad selle nurga nt. nukunurga ära“.
  

Kehtestamisoskused

• Initsiatiivi ülesnäitamine teistega suhtlemisel; komplimentide tunnustamine; mängude alustamine; enesekindlus ; sõbrunemine; ei ütlemine; enda esitlemine võõrastele; usalduslikkus suhtlemisel vastasugupoolega; ülekohtule reageerimine.
  

• Tegutseb ja mängib omaette , oskab leida mängukaaslasi.
  
• Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia.
  

• Suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest.
  

• Rühmas on olemas mõned lapsed, kes näitavad üles initsiatiivi teistega suhtlemisel, alustades ise mängu ja samal ajal kaasa haarates teisi lapsi.
  
• Üks laps on rühmas selline, kellele meeldib mängida omaette. Suhtleb teistega vahel harva.
  

Prosotsiaalsed oskused
Sotsiaalse käitumise baasoskused

• Kuulamisoskus; vestlemise oskus; kehtestav käitumine; tänamine; enese tunnustamine; abi küsimine; teene palumine; segavate mõjutuste ignoreerimine.
  

• Oskab paluda , tänada ja tervitada , siiski enamasti meeldetuletamise peale.
  

• Oskab küsida luba asjade kasutamiseks.
  
• Areng võimaldab arusaamatusi lahendada verbaalselt.
  
• Oskab avalikus kohas sobivalt käituda ning teab, mida tohib, mida mitte.
  

• Meie rühmas on kombeks hommikuti tervitada ja söögiajal tänada. Sellega saavad hakkama enamus lapsed, mõnele peab veel meelde tuletama , aga üks laps ei reageeri sellele oskusele üldse.
  

Lasteaiaga seotud oskused

• Küsimuste esitamine; juhtnööride järgimine; raskuste puhul pingutamine ; vestlusesse sekkumine
  

• Osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab ühte mängukaaslast rühmale.
  

• Naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust, teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab .
  

• Küsimuste esitamine valmistab mõnele lapsele veel raskusi ja üks laps on rühmas selline, kes ei suuda ega talu pingutamist. Kui ülesnne natukenegi raskem on, siis ütleb kohe „Õpetaja ma enam ei jõua“.
  

Sõpussuhte loomise oskused

• Tervitamine; kaaslaste tegevusse lülitumine; oma järjekorra ootamine ; enda asjade jagamine teistega; abi pakkumine; kaaslaste kutsumine, mängude alustamine; mängureeglitest kinnipidamine.
  

• Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos, tegutseb kontakti luues ja säilitades sihipäraselt.
  
• Jagab mõnikord oma asju ka teistega, valdavalt on ta siiski omandihoidja.
  

• Vestleb meelsasti eakaaslaste ja täiskasvanutega, algatab tegevusi.
  

• Noorematel on tihti peale probleeme oma asjade jagamisega, kuid vanemad saavad juba päris hästi hakkama.
  

Toimetulek tunnetega

• Oma tunnetest arusaamine; negatiivsete tunnetega toimetulek; abi otsimine mure korral; hirmuga toimetulek; teiste tunnetest arusaamine; positiivsete tunnete väljendamine.
  

• Saab aru tunnetest, väljendab oma emotsioone, räägib rõõmudest ja muredest.
  
• Saab aru, et inimestel võivad olla temast einevad tunded ja emotsioonid .
  
• On osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus.
  
• Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina.
  

• Oskab rääkida oma tunnetest ja muljetest.
  
• Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid.
  
• Väljendab oma emotsioone ja räägib nendest .
  
• On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut.
  

• Positiivseid tundeid oskavad kõik lapsed väljendada, kuid negatiivsete korral ei tule osad lapsed veel tunnetega toime.
  

Alternatiivid agressiivsele käitumisele

• Kiusamisega toimetulek; vihaga toimetulek; ebaõiglusega toimetulek; probleemide lahendamise oskus; käitumise tagajärgede aktsepteerimine, vabandamine.
  

• Kiusamisega on rühmas probleeme, 2 last teevad seda pidevalt, et saada ise tähelepnu.
  
• Vabandamisega saavad hakkama osad lapsed. Ei taheta eriti vabandust paluda.
  

Stessiga toimetulek

• Rahunemine, lõõgastumine; eksimustega toimetulek; ausus; probleemidega toimetulek, abi otsimine; toimetulek kaotusega; toimetulek olukordades, kus ei saa olla esimine; „ei ütlemine“; keeldumise aktsepteerimine; sobiva tegevuse valimine.
  

• Vabal ajal leiab iga laps endale sobiva tegevuse. Vahel peab mõnda last suunama, aga üldiselt tulevad nad sellega ise toime. Suunamist vajati sügisel rohkem.
  
• Toimetule sellega, et ei saa olla alati esimene, siis olen siin tähele pannud, et see valmistab raskusi rohkem poiste kui tüdrukute seas.
  

Kasutatud kirjandus
Tropp , K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.
Saarits , Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex.
Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak.
Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak.
Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.